Kuldsamblik

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Caloplaca)
Jump to navigation Jump to search
Kuldsamblik
Xylaria polymorpha3.JPG
Taksonoomia
Riik Seened Fungi
Hõimkond Kottseened Ascomycota
Klass Lecanoromycetes
Alamklass Lecanoromycetidae
Selts Vasksamblikulaadsed Teloschistales
Sugukond Vasksamblikulised Teloschistaceae
Perekond Kuldsamblik Caloplaca

Kuldsamblik (Caloplaca, Th. Fr., 1860) on vasksamblikuliste sugukonda kuuluv samblike perekond. Kuldsamblike perekonda kuulub umbes 500, mõne hinnangu järgi ligikaudu 800–1000 liiki.[1][2] Perekond kuldsamblikud on vasksamblikuliste sugukonna liigirikkaim perekond.[1] Enamik vasksamblikuliste liike on lihheniseerunud ehk samblikke moodustavad.

Botaanilised omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Kuldsamblikud kuuluvad koorik- ehk pisisamblike hulka. Nende tallus on koorikjas või poollehtjas. Viljakehadeks on lekanoraalsed apoteetsiumid, mis tähendab, et hümeeniumi ümbritseb fotobiondi rakke sisaldav talluseserv. Sellisel juhul paistab viljakeha pealt vaadates tavaliselt kettana, mida ümbritseb teist värvi rõngas. Apoteetsiumite teine põhitüüp, letsideaalne apoteetsium, näib pealt vaadates ühevärviline, sest puudub talluseserv.

Viljakehad on enamasti kas kollased, oranžid või punased (näiteks kollane ketas ja oranž talluseserv). Eestis sagedasel hallil kuldsamblikul on aga kollane ketas ja hall talluseserv. Samuti on Eestis kolm musta värvi apoteetsiumitega liiki. Need on Caloplaca variabilis, Caloplaca chalyba ja Caloplaca alociza (viimase kahe kohta on Eestist väga vähe leiuandmeid).

Kuldsamblike fotobiont ehk sambliku taimne sümbiont on Trebouxia või sellele lähedane rohevetikas.[3]

Biokeemia[muuda | muuda lähteteksti]

Kuldsamblikud sisaldavad parietiini ja teisi antrakinoone. Seetõttu toimub värvusreaktsioon kaaliumhüdroksiidi (KOH) 10–35% vesilahusega, mille tulemusel nii tallusel kui viljakehal olev lahusega töödeldud ala muutub tumepunaseks (K+ tumepunane).[3]

Süstemaatika[muuda | muuda lähteteksti]

Perekond kuldsamblik kuulub vasksamblikulaadsete seltsi ja vasksamblikuliste sugukonda.

Kuldsamblikele on Eestis esinevatest samblikest fülogeneetiliselt kõige lähedasemad särasamblikud (Fulgensia) ja korpsamblikud (Xanthoria).

Kuldsambliku perekonnas esineb alamperekond Gasparrina, kuhu on koondatud poollehtja tallusega kuldsamblikud.[3]

Ökoloogia ja levik Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Kuldsamblikud eelistavad kasvada graniidil ja lubjakivil, samuti puukoorel, harvemini maapinnal või puidul.[3] Kõige tavalisemaid kuldsambliku liike, näiteks halli kuldsamblikku (Caloplaca cerina), tava-kuldsamblikku (Caloplaca flavorubescens) ja Caloplaca holocarpa’t võib kohta igal pool Eestis, aga osa liike on omased eelkõige Lääne-Eestile ja saartele, näiteks kera-kuldsamblik (Caloplaca sinapisperma) ja meri-kuldsamblik (Caloplaca marina). Umbes 15 liigil on Eestis teada ainult üks leiukoht.[3] Täpsemaid leiukohtade andmeid Eestis esinevate kuldsamblike kohta saab vaadata Eesti samblike e-infosüsteemist (Eseis).

Eesti kaheksa sagedasemat kuldsamblikku[3]

  • C. cerina
  • C. citrina
  • C. decipiens
  • C. holocarpa
  • C. lactea
  • C. saxicola
  • C. scopularis

Eesti loopealsetel on kuldsamblikud üks esindatumaid perekondi.[4]

Eesti liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Eestist on leitud järgmised 43 kuldsambliku liiki.[5]

Levik maailmas[muuda | muuda lähteteksti]

Kuldsamblikud on levinud kogu maailmas, Antarktikast[6] Arktikani[7]. Ainuüksi Briti saartelt on teada ligi 30 liiki kuldsamblikke[8]. Uusi liike on kirjeldatud veel näiteks Nepalis[9], Kanaari saartel[10] ja Austraalias[11].

Uuritus[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige rohkem on uuritud kuldsamblikke Euroopas[12][13][14][15] ning Põhja- ja Kesk- Ameerikas[16][17][18][19][20][21]. Samuti on tehtud mitmeid uurimusi samblike esinemisest polaaraladel[22][23][24] ja Indias [25][26][27]. Tõenäoliselt on sellest perekonnast veel palju liike kirjeldamata Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas.[1]

Kuldsamblikealaseid artikleid on avaldanud järgmised teadlased:[28]

Looduskaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis on looduskaitse alla võetud 51 samblikuliiki, sealhulgas näsa-kuldsamblik (Caloplaca verruculifera).[29] Näsa-kuldsamblikul on väga kitsas elupaiganõudlus: nimelt kasvab ta ainult merevee pritsmete ulatuses paiknevatel kividel.[30] Lähedastest liikidest on kaitse alla võetud harilik särasamblik (Fulgensia bracteata), mis kuulub kolmandasse kaitsekategooriasse.[31]

Eesti ohustatud liikide punasesse nimestikku on kantud järgmised kuldsamblikud:[32]

  • ohualtid liigid:
    • lõuna-kuldsamblik (Caloplaca biatorina)
    • kare kuldsamblik (Caloplaca coronata)
    • ere kuldsamblik (Caloplaca thallincola)
  • ohulähedased liigid:
    • näsa-kuldsamblik (Caloplaca verruculifera)

Kuldsamblikud ja poliitika[muuda | muuda lähteteksti]

2007. aastal avastatas Kerry Knudsen Californiast Santa Rosa saarelt uue kuldsambliku liigi, mille ta kirjeldas aastal 2009 ja nimetas Barack Obama järgi Caloplaca obamae.[33]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 ,Taxonomy of selected groups of the genus Caloplaca, Jaroslav Šoun Ph.D. Thesis.
  2. A taxonomic revision of Caloplaca herbidella and C.furfuracea. Arup, U. & Åkelius, E. (2009 Lichenologist 41: 465–480.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Eesti pisisamblikud, T.Randlane, A.Saag.
  4. Eesti loopealsete samblike elustikEesti loopealsete samblike elustik Katrin Kolnes, Lõputöö
  5. http://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php?id=166500&rank=70&id_puu=169000&rank_puu=60&lang=est
  6. Four New Species of Caloplaca from Antarctica. M. Olecha and U. Søchtinga (1993) The Lichenologist 25, 261–269.
  7. The Lichen Genus Caloplaca in Polar Regions. U. SøChtinga and M. Olecha (1995) The Lichenologist 27, 463–471.
  8. Lichens, an illustrated guide to the British and Irish species. Dobson, F.S. (2000) 4th edition. Richmond publishing Co., Slough, Englandt.
  9. Beiträge zur Kenntnis der Flechtenflora des Himalaya. VII. Die Gattungen Caloplaca, Fulgensia, und Ioplaca (mit englishem Bestimmungsschlüssel). Poelt, J. and Hinteregger, E. (1993 Bibliotheca Lichenologica, 50, J. Cramer, Berlin, Stuttgart. 247 pp..
  10. Caloplaca chelyae (Teloschistaceae), a new lichen from the Canary Islands. PÉREZ-VARGAS, I. and PÉREZ DE PAZ, P.L. (2009) The Bryologist 112(4): 839–844.
  11. New Caloplaca species from Australia. KONDRATYUK, S.Y.; KÄRNEFELT, I.; ELIX, J.A. and THELL, A. (2009) – In: A. Aptroot, M.R.D. Seaward and L.B. Sparrius: Biodiversity and Ecology of Lichens. Liber Amicorum Harrie Sipman. Bibliotheca Lichenologica 99. J. Cramer in der Gebrüder Borntraeger Verlagsbuchhandlung, Berlin-Stuttgart, pp. 259–278.
  12. Arup, U. (2006) A new taxonomy of the Caloplaca citrina group in the Nordic countries,except Iceland. Lichenologist 38: 1–20..
  13. Arup, U. (2006) Caloplaca sorediella Arup, a new sorediate species from western Britain. Lichenologist 38: 499–502.
  14. Arup, U. (2009) The Caloplaca holocarpa group in the Nordic countries, except Iceland.
  15. Arup, U., Arneng, E. & Sųchting, U. (2007) Caloplaca fuscorufa — a misunderstood species in northern Europe. Lichenologist 39: 409–414.
  16. Wetmore, C. M. & Kärnefelt, E. I. (1998) The lobate and subfruticose species of Caloplaca in north and central America. The Bryologist 101: 230–255.
  17. Wetmore, C. M. (2001) The Caloplaca citrina group in North and Central America. The Bryologist 104: 1–11.
  18. Wetmore, C. M. (2003) The Caloplaca squamosa group in North and Central America. TheBryologist 106: 147–156.
  19. Wetmore, C. M. (2004a) The isidiate corticolous Caloplaca species in North and CentralAmerica. The Bryologist 107: 284–292t.
  20. Arup, U. (1995) Littoral species of Caloplaca in North America: a summary and key. The Bryologist 98: 129–140..
  21. Nimis, P. L., Poelt, J. & Tretiach, M. (1994) Caloplaca wetmorei, a new lichen species from western North America. The Bryologist 97: 182–185.
  22. Søchting, U/ Olech, M 1995: The lichen genus Caloplaca in polar regions. – Lichenologist 27(6): 463–471. [RLL List # 161 / Rec.# 17640].
  23. Hansen, E. S., Poelt, J. & Sųchting, U. (1987) Die Flechtengattung Caloplaca in Grönland. Meddelelser om Grųnland, Bioscience 25: 1–52.
  24. A. Elvebakk and D. O. Øvstedal 2009: Caloplaca trachyphylla new to Europe from high-arctic steppes of Svalbard. – Graphis Scripta 21(2): 61–64. [RLL List # 217 / Rec.# 30731].
  25. Joshi, Y., Upreti, D. K. & Sati, S. C. (2009) Caloplaca himalayana, a new epiphytic lichen from the Indian subcontinent. Lichenologist 41: 249–255..
  26. Joshi, Y. & Upreti, D. K. (2007) Caloplaca awasthii, a new lichen species from India. Botanical Journal of the Linnean Society 155: 149–152..
  27. Joshi, Y. & Upreti, D. K. (2006) Caloplaca amarkantakana, a new species in the Caloplaca sideritis group from India. Lichenologist 38: 537–540..
  28. recent literature on lichens, recent literature on lichens.
  29. Riigiteataja, teise kaitsekategooria liikide nimekiri.
  30. Samblikud nüüd riiklikult kaitstud Eesti loodus, 2006/5.
  31. Riigiteataja, kolmanda kaitsekategooria liikide nimekiri.
  32. Elurikkus, Eesti ohustatud liikide punane nimestik.
  33. http://www.sciencedaily.com/releases/2009/04/090415141217.htm, ScienceDaily. 16 April 2009.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]