Cabriole-jalg

Allikas: Vikipeedia
Cabriole-jalgadega rokokootool. 18. sajand, Köln
Cabriole-jalgadega lauake banketistseenis freskol Herculaneumis

Cabriole-jalg (prantsuse keeles cabri 'kitsetall') on mööblieseme jalg, mis ülaosas on väljapoole kumerduva kaarega ning allosas kaardub nõgusana sissepoole; mõlema kaare teljed asuvad samal tasapinnal[1][2]. See toetüüp esines juba Vana-Kreekas, kuid kadus keskajal ja Lääne-Euroopa mööblikunsti ilmus taas 17.–18. sajandi vahetusel Prantsusmaa, Inglismaa ja Hollandi kurvikate mööblistiilide osana. Cabriole-jalg on 18. sajandi mööbli üks tunnuselemente[3].

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Varaseimad seda tüüpi jalad esinevad Vana-Kreeka pildimaterjalis. Euroopas kaob see vorm varakeskajal täiesti ning ilmub esmakordselt mööblile alles 1700. aasta paiku, järgides Prantsusmaal valitseva rokokoo motiivide kaarduvaid vorme. Inglismaal levib see kuninganna Anne'i stiiliga aastail 1712–1760. Hilisem Chippendale'i stiil arendab välja cabriole-jala saledama ja õrnema variandi.

Ameerika mööblikunstis hakkab see vorm levima 18. sajandi keskpaigas kuninganna Anne'i stiili imiteeriva sisustusstiiliga[4], ning seda kasutati nii palju, et Ameerika mööblikunstis kõneldakse cabriole-perioodist[3].

Cabriole-jala kuju lähtus loomajalast, millele osutab ka nimetus. Varasel perioodil olid mööbli cabriole-jalad omavahel seotud rõhtpuudega, kuid peatselt need kadusid, kuna segasid jala kõverjoonelise vormi visuaalset selgust ja neid polnud tingimata vaja ka mööbli konstruktsiooni tugevuse pärast. 18. sajandi kolmandal veerandil hakkas cabriole-jala populaarsus taanduma klassitsistliku sirgete saledate jalgadega mööbli mooditulekuga[5].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]