Trikāya

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Buddha kolm ihu)
Kolm suurt Buddha kuju Dharma Flower Temple'is Huzhou's, Zhejiangi provintsis

Trikāya ehk kolm ihu või kolm aspekti (sanskriti keeles trikāya; tiibeti keeles sku gsum; hiina keeles 三⾝ sanshen; jaapani keeles sanjin) on mahajaana õpetus, mille kohaselt buda või budasus avaldub kolmel viisil.

  • Seadmuse ihu (sanskriti keeles dharmakāya) ehk õpetuse aspekt väljendab budasuse ja seadmuse ühtsust, mis avaldub õpetusena tekstide ja ideede kujul ning väljendab valgustuse algprintsiipi, mis on lõpmatu.[1]
  • Maine ihu (nirmāṇakāya) on budasuse kehastumine inimkujul, nagu ta on siia maailma ilmunud, näiteks Šākjamunina, mis väljendub ajas ja ruumis olevana ning allub haigustele, vananemisele ja surmale.

Algupära[muuda | muuda lähteteksti]

Dharmakāya mõiste esineb juba paali kaanonis, kuid eriliselt tuli see esile ilmselt umbes 1. saj eKr pärinevas Kaheksatuhandelises ületava mõistmise suutras.[3]

Mahajaanas arendati välja sambhogakāya mõiste, mis paigutub kontseptuaalselt nirmanakāya ja dharmakāya vahele ning umbes 300. aasta paiku süstematiseeriti joogatšaaara koolkonnas Trikāya ehk buda kolme ihu õpetus.[4]

Käsitlusi[muuda | muuda lähteteksti]

Kõigis mahajaana budismi traditsioonides tunnustatakse budasuse kolme aspekti.

Sambhogakāya on see buda või dharma aspekt, millega kohtutakse visioonides ja sügavas meditatsioonis ning Buddha eksisteerib seal kui transtsendentne, igavene, taevalik olend; algse jumaluse arhetüüp ehk Tathāgata Buddha. Seda võib pidada dharmakāya, absoluutse reaalsuse, nn tühjuse (sunyata) osaks.

Trikāya-õpetus ja Tathāgatagarbha Sūtra tõid transtsendentaalsuse käeulatusse, paigutades selle immanentsele tasandile. [5]

Erinevatel budistlikel koolkondadel on erinevaid nägemusi kolme keha olemuse kohta.[6][7]

Puhta Maa boddhisattva vestlemas templi maavaimuga
Puhas Maa[muuda | muuda lähteteksti]

Puhta maa õpetuste kohaselt võib jagada mõiste "buda" kolmeks kehaks järgmiselt:[8]

  • Nirmāṇakāya on Buddha füüsiline keha, näiteks Sukhāvatī on buda emanatsioon (nirmāņa-Kāya), st Buddha emaneeris keha hingele, kes sellesse sisenes, et õpetusi anda. Sukhāvatī ei peegeldanud seda budat, keda nähakse visioonides.
  • Sambhogakāya on hüvitis-keha, mille abil bodhisattva täidab oma lubadusi ja saab budaks. Näiteks on sellised budad, kellel on Sambhogakāya keha, Amitabha, Vajrasattva ja Manjushri. Meister Tao-ch'o (562–645) leidis, et saṃbhoga-Kāya oli "tasu-maa", mis vastas buda naudingukehale, st et keha ilming vastas tõepoolest Buddha enda teostustasemele. [9]
  • Dharmakāya on tegelikkuse kehastus; tavaliselt nähakse seda füüsilise ja vaimse keha vormide ülesena. Tõe keha (dharma-Kāya) peaks vastama igavesti liikumatule "valgustatuse" maale, kuid Tao-ch'o eitab, et selline asi võiks olemas olla, sest olles täielik nägemus kogu reaalsuse lõplikust olemusest, ei saa seda lahutada ebapuhastest nähtustest või kuidagi lokaliseerida ja seega on sellise maa leidmine võimatu. Buda Vairocana't kirjeldatakse sageli nagu mõistmisvõimet ületava Dharmakāyana, eriti esoteerilise budismi koolkondades, näiteks Jaapani Shingon'is ja Kegon'is [10] [11]

Sarnaselt varajase budismiga õpetavad kõik kolme liiki buda ühte dharmat, võttes ainult tõe selgitamiseks erinevaid vorme.

Zen-budism[muuda | muuda lähteteksti]

Zen-budistlikust vaatekohast ei saa Buddha kolme keha võtta absoluutselt, sõna-sõnalt või materialistlikult, need on vajalikud vahendid, kuid "pigem nimed või rekvisiidid", ja ainult valguse ja varju mäng meeles.
Rinzai väidab järgmist:
"Kas sa soovid olla sarnane budade ja patriarhidega? Siis lihtsalt ära vaata midagi, mis asub sinust väljaspool. Kui puhas valgus asub hetkel sinu südames (st meeles) on dharmakāya buddha sinu kehas. Kui sa ei erista hetkel oma südame valgust on sambhogakāya buddha sinu kehas. Kui sa ei tee hetkel vahet oma südame valgusel on nirmānakāya buddha sinu kehas. Sest Buddha keha kolmainsus pole midagi muud, kui ta ise siin, sinu silmade ees, kuulates minu dharma selgitust." [12]
Pärast õpetust Buddha kolmest kehast (trikāyast) jätkas Rinzai: "Kõik need kolm, ma olen täiest kindel, pole midagi muud kui varjud. Oo, austatud härrad! Te peate ära tundma Inimese (jén), kes mängib nende varjudega, tema on kõigi buddhade algus ja varjupaigaks kõigile oma järgijatele, ükskõik, millist Teed nad ka astuks." [13]

Tiibeti budism[muuda | muuda lähteteksti]

Kalu Rinpoche on võrrelnud dharmakāyat päikesega, mille otsene tajumine on meie jaoks võimatu, samboghakāya on nagu päikeseketta vorm, mida näeme ja ütleme "päike tõuseb" või "loojub" ja nirmānakāya on valgus ja soojus, mida kogeme. Budistlikud traditsioonid, mis keskenduvad Amitabha budale, kujutavad tema paviljoni ümbritsetuna kolmest seinast, millest igaüks sümboliseerib üht kāyat: raam pealuudest, dorje'dest, lootostest. Drikung Khenchen Konchog Gyaltshen Rinpoche õpetus mõjuvõimust viitab neljandale kāya'le, mida nimetatakse Svabhavikakāya (loomuse ehk olemuslik keha). H.E. Tai Situpa ütleb selgitades Mahamudrat: " ... svabhavikakaya pole mitte ilmingu vorm, vaid pigem osutab sellele, et dharmakāya, sambhogakāya ja nirmānakāya pole üksteisest eraldatud. Na on lihtsalt kolm erinevat buda jagamatu seisundi aspekti." [14] Ka vadžrajaana viitab mõnikord ka svabhavikakāya'le (Tiibeti keeles: ངོ་བོ་ཉིད་ཀྱི་སྐུ ngo wo nyi kyi ku) [15], mis on lihtsalt kolme kāya ühtsus või eraldamatus. Terminit svabhavikakāya tuntakse ka Gelug õpetuses, kus see on üks dharmakāya kahest eeldatavast aspektist: Tuumkeha / Svabhavikakāya ja Tarkuskeha või Gnoosise keha / Jnanakāya. Haribhadra (Seng-ge Bzang-po) väidab, et Abhisamayalamkara peatükk 8 kirjeldab budasust nelja kāya abil: svabhavikakāya, (jnana)dharmakāya, sambhogakāya ja nirmānakāya. [16] Kõige esoteerilisem versioon kāyadest ehk kehadest liidab kolmele esimesele kehale veel kaks keha vajrakāya – muutumatu, hävinematu keha, milles Jetsun Milarepa tõusis oma matusetuleriidalt andma õpilastele veel viimast õpetust ning abhisambodhikāya – täiusliku valgustatuse keha. [15]

Dzogchen budismi sümbol. Sisemine A märgib kadag '​i ja välimine vikerkaarering lhun grub'i

Dzogchen[muuda | muuda lähteteksti]

Dzogcheni õpetustes tähendab dharmakāya mina-teadvuse puudumist buddha-loomusest, st see on ettekujutavast olemusest tühi, teadmine ehk selgus on sambhogakāya ning võimas "teadlikkus olemasolemisest" on nirmānakāya. Buddha-loomust (dharmakāya't) nähakse kõikide maailmade ja ilmingute alusena. Budistlik õpetlane Reginald Ray ütleb, et dharmakāya on "reaalsuse keha ilma eriliste piiravate vormideta, kus Buddha läbistab ja elustab vaimselt kõige oleva loomust." Rigpa's on kolm tarkust: esimesed kaks on kadag ja lhun grub. Kadag'i (algse puhtuse) all pidas Dzogchen silmas tühjust. Lhun grub (looduslik teke) on Dzogcheni vaatenurk sõltuvuslikule tekkimisele. Kogu mahajaana, tühjus ja sõltuvuslik tekkimine, on ühe mündi kaks külge. Lhun grub aspekt on seotud esoteeriliste õpetustega, nagu näiteks (kuid mitte ainult) Thödgal'iga, et end vabastada sõltuvuslikku päritolu inimese kehast mitte-materiaalsesse valguskehasse sambhogakāya'sse (vikerkaare kehasse), millel on võime olla olemas seal, kuhu osutab tema kaastunne. [17]

Mahamudra[muuda | muuda lähteteksti]

Mahamudras on trikāya tõlgendus sarnane: kui mahamudra harjutused hakkavad vilja kandma, näeb praktiseerija, et meel ja kõik nähtused on mis tahes indentiteedi poolest olemuselt tühjad, seda tühjust nimetatakse dharmakāyaks. Meele olemust nähakse olevat tühi, kuid sellel on potentsiaal, mis võtab helenduse vormi; sambhogakāya olemust nähakse nagu seda helendust. Nirmānakāyat mõistetakse nagu võimast jõudu, mis potentsiaalselt mõjutab elusolendeid. Mahamudra vili on mõistmine, et suhtelised ilmingud ja meel on oma olemuselt kolm kāyat. Selle mõistmiseks on oluline õige vaade. Dharmakāya on ainus tõelisus, ükskõik kas räägitakse suhtelistest välistest ilmingutest või sisemistest meele mehhanismidest, neil puudub tõeline olemasolu. Meel on dharmakāya ja nähtused on dharmakāya ilmingud, selle valguskiired. Sambhogakāya tähendab, et nähtus ilmneb takistusteta. Väljaspool sambhogakāya takistusteta helendust tekib palju nirmānakāya mitmekesiseid nähtusi. Seetõttu kolm kāyat – dharmakāya, sambhogakāya ja nirmānakāya – läbivad kõike. [18]

Anuyoga[muuda | muuda lähteteksti]

Kolmevärviline Gankyil ehk Dharma ratas

Anuyoga vaatekohast on ’meelevool’ (sanskrit: citta santana) 'järjepidevus' (sanskrit: santana), mis moodustab trikāya. Trikāyat kui kolmainsust ning dharma õpetuse ühtsust ja jagamatust sümboliseerib Gankyil (Õndsusratas ehk Dharma-ratas). Kolm värvi, mis moodustavad Gankyil'i, esindavad kolme Buddha keha (trikāya't) ning väljenduvad tema kehas, kõnes ja meeles. Need kolm elementi on seotud kolme algenergia ilmnenud aspektiga: energia väline ja individuaalse väljenduse aspekt on ilminguline kõiksus, nirmānakāya, mõtte materiaalne aspekt on sambhogakāya ning ilma vormita lõpmatuse aspekt on dharmakāya. Gankyil kehastab ka mentaalse duaalsuse müstilist saladust ja seetõttu paljususele omast algühtsust. [19]

Dākinid[muuda | muuda lähteteksti]

Foto thangkale maalitud Vajrayoginist

Dākini (sanskrit: डाकिनी ḍākinī; tiibeti: མཁའ་འགྲོ་མ་ khandroma; hiina: 空行母) on tantristlik jumalus (Anuttara tantra), mida kirjeldatakse kui valgustatud naisenergia kehastust, ja tõlkida võiks seda kui "taevane naine" või "pilvehaldjas". Mõnikord on seda mõistet tõlgitud poeetiliselt kui "taevastantsija" või "taevaskõndija". Tiibeti keeles kasutatakse dākini asemel sõna khandroma. Esimest silpi, mida hääldatakse nagu mKha, võib tõlkida nagu 'taevas' või ka 'eeter', mis budistlikus kontekstis tähendab tühjust. Silp gro tähendab liikumist, kuid kontekstis võib tõlkida "teadmine täieliku mõistmisega". Silp ma viitab naissoole. [20] Dākinisid saab liigitada vastavalt trikāya ehk kolme Buddha kehale. Dharmakāya dākini, Samantabhadri, esindab dharmadhatu’t, kus ilmuvad kõik nähtused. Sambhogakāya dākinid on iidamid, mida kasutatakse meditatsioonis tantristliku praktika jumalustena. Nirmanakāya dākinid on inimnaised, kes on sündinud eriliste võimetega, need on vabanenud yoginid, gurude abikaasad või isegi kõik naised üldiselt, kuna neid võib liigitada viieks Buddha perekonnaks.[21]
J. Simmer-Brown on öelnud: Dākini, tema eri ilmingutes, toimib kõigis kolme kehas. Ta võib olla inimese guru, Vajra meister, kes edastab vadžrajaana õpetusi oma jüngritele ja ühineb nendega samaya kohustustes (tantra lubadustes). Tarkuse dākini võib olla iidam, meditatsioonijumalus. Jooga naissoost jumalusele, nagu Vajrayogini, on Tiibeti budismis levinud. Ka võib ta olla dharma kaitsja. Tarkuse dākinitel on eriline vägi ja kohustus kaitsta suulise ülekande terviklikkust. [22]. [23]

Teosoofia[muuda | muuda lähteteksti]

19. sajandil huvitusid teosoofid budismist, sest budism sisaldab esoteerilisi õpetusi. Eksoteeriline budism usub, vastupidi budismi esoteerilistele õpetustele, et nirmānakāya on budade füüsiline vorm, mille nad võtavad maa peale kehastudes. Esoteerilise tõlgenduse järgi "kudus" Buddha surres endale nirvaanasse vaibumise asemel nirmānakāya, s.o astraalkeha eeterliku vormi. Bodhisattva jääb sellesse hiilgavasse kehasse nähtamatuna pühitsemata inimkonnale, selleks, et teda valvata ja kaitsta. Dharmakāya keha on täiuslik buda keha, millel on ainult ideaalne hingus: teadvus on sulandunud kõikjal olevasse Teadvusse. Inimkonna aitamiseks keeldub adept dharmakāya kehast, jätab endale sambhogakāya täieliku teadmise, ning jääb oma nirmānakāya kehasse (so vaimu). [24]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Barbara O'Brien: Dharmakaya. (Inglise keeles)
  2. ↑ Barbara O'Brien: Sambhokaya. (Inglise keeles)
  3. ↑ Buswell, Robert Jr; Lopez, Donald S. Jr., eds. (2013). Princeton Dictionary of Buddhism. Princeton, NJ: Princeton University Press. ISBN 9780691157863.
  4. ↑ Snelling, John (1987), The Buddhist handbook. A Complete Guide to Buddhist Teaching and Practice, London: Century Paperbacks.
  5. ↑ Studies in Buddhadharma.
  6. ↑ "Buddhist Schools". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. mai 2012. Vaadatud 17. juunil 2012.
  7. ↑ prof. P.G.Yogi. Doctrine of Kaya (Trikaya)
  8. ↑ Encyclopedia: Pure Land.
  9. ↑ Encyclopedia: Tao-cho.
  10. ↑ About.com Vairocana Buddha
  11. ↑ Buddha World: Vairocana Buddha.
  12. ↑ The Zen Teaching of Rinzai
  13. ↑ D.Teitarõ Suzuki. Zen Buddhism & Psychoanalysis.
  14. ↑ Khandro. The 3 kayas.
  15. ↑ 15,0 15,1 "The 3 Body of Buddha". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. juuni 2012. Vaadatud 17. juunil 2012.
  16. ↑ John J. Makransky.Buddhahood Embodied: Sources of Controversy in India and Tibet.
  17. ↑ Answers. Dzogchen.
  18. ↑ Mahayana Zen. Fruition Mahamudra.
  19. ↑ "Gankyil". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. juuni 2012. Vaadatud 17. juunil 2012.
  20. ↑ Khandro. Dākini.
  21. ↑ Elias Capriles. Buddhism and Dzogchen: The Doctrine of the Buddha and the Supreme Vehichle of Tibetan Buddhism.
  22. ↑ Judith Simmer-Brown. Dakini's Warm Breath:The Feminine Principle in Tibetan Buddhism. Shambala Publications. 2002. Lk 139–140.
  23. ↑ Nalanda University. Dākini
  24. ↑ H.P. Blavatsky. Vaikuse hääl. Tallinn: 2005.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "9QbDU" ei kasutata eelnevas tekstis.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Urantia raamat Budismi potentsiaalid.
Harri Kingo Jumal ja nirvaana
Harri kingo Kolmainsuse mõistmine ajas.
Kagjü Ajalugu ja koolkonnad.

Käesolevas artiklis on kasutatud "Ida mõtteloo leksikoni" materjale.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Trikāya&oldid=6454702"