Britannic

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib 1915. aastal valminud laevast; hilisema laeva kohta vaata artiklit Britannic (laev 1929)

Britannic

Britannic (algselt prefiksiga RMS 'kuninglik postiaurik', hiljem HMHS ehk 'Tema Majesteedi sõjaväehaigla-laev') oli White Star Line'i viimane Olympic-klassi reisilaev.

Aurulaev valmis 1914. aastal Põhja-Iirimaa linnas Belfastis laevatehases Harland & Wolff.

HMHS Britannic oli oma sõsarlaevadest Olympic ja Titanic veidi pikem: selle pikkus oli 269,1 m. Laev oli ehitatud neist turvalisem ja seetõttu käis ka Britannicuga kaasas tema "uppumatuks" pidamine. Ometi uppus Britannic Titanicust poole kiiremini.

See laev ei jõudnudki reisilaevana sõita, sest algas Esimene maailmasõda ning laev tuli muuta ujuvhaiglaks. Laeva kapten oli Charles A. Bartlett, kes oli omal ajal kapten Edward John Smithiga enam-vähem võrdne.

Britannic uppus 21. novembril 1916 Kéa saare lähedal türklaste veesatud võimsa miini plahvatuse tagajärjel. Arvatakse ka, et laeva võis uputada Saksa allveelaevalt lastud torpeedo. Kogu vöör oli halvatud. Laeval tekkis alguses süvenev kalle vööri suunas ning mõne aja pärast ka kerge kreen tüürpoordi. Hukkus 30 inimest, kelle paat läks voolude jõul sõukruvidesse. Ka pärast laeva hülgamist sõitis Britannic kiiresti edasi Kéa saare poole ning vajus peagi külili ja uppus. Miinitabamuse ja uppumise vahele jäi umbes 55 minutit.

Laeva vrakk lebab külili umbes 120 m sügavusel merepõhjas koordinaatidega 37° 42′ 5″ N, 24° 17′ 2″ E. Löögist vastu merepõhja on laeva vöör natuke katki.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]