Bohuslän

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Bohusläni maakond)
Jump to navigation Jump to search
Bohusläni asukoht

Bohusläni maakond on Rootsis Götalandi piirkonnas asuv ajalooline maakond, mis moodustab riigi lääneranniku kõige põhjapoolsema osa. Maakond piirneb kirdes Dalslandiga, kagus Västergötlandiga, läänest Põhjamere haru Skagerraki väinaga ning põhjast Norras asuva Østfoldi maakonnaga.

Bohuslän on saanud oma nime keskaegse Norra Bohusi linnuse järgi. Nime Båhuslen all oli tegemist ühe Norra maakonnaga ligikaudu aastast 1050 kuni Roskilde rahu sõlmimiseni aastal 1658, mil Taani-Norra kuningriik kaotas koos muude piirkondadega (nt Skåne) ka selle ala Rootsile.

Tänase Bohusläni pindala on 4500 ruutkilomeetrit ja 2009. aasta seisuga oli seal 287 223 elanikku[1].

Valitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Rootsi maakondadel ei ole halduslikku funktsiooni. Maakondade asemel täidavad seda rolli Rootsi läänid. Sajandeid kuulus Bohuslän halduslikult Göteborgi ja Bohusi lääni (Göteborgs och Bohus län), mis nagu selle nimigi näitab, koosnes kogu Bohusläni maakonnast ja Göteborgi linnast. Aastal 1998 liideti valitsemiskulude vähendamiseks mõned Rootsi läänid ning Göteborgi ja Bohusi lään sai osaks uuest ning oluliselt suuremast Västra Götalandi läänist.

Heraldika[muuda | muuda lähteteksti]

Bohusläni vapp

Bohuslänile anti vapp kuningas Karl X Gustav matuste ajal 1660. aastal ja vapp oli identne Kungälvi linna vapiga. Aastal 1962 peeti olulisemaks mainitud linna nõuet ja kasutusele võeti maakonna muudetud vapp.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Lysekil, vana kaluriküla Bohuslänis

Geograafiliselt iseloomustab maakonda arhipelaagiga piirnev kivine rannik: maakonnas on ligikaudu 3000 saart ja 5000 väikesaart või laidu (skäärid). Need saared ja laiud moodustavad Rootsi suuruselt teise Göteborgi saarestiku (Stockholmi saarestiku järel) põhjapoolsema osa. Varasemal ajal olid sealsed rannikualad kuulsad oma paljude karide ja veealuste kivide poolest, mis põhjustasid palju laevahukke. Saarestiku kaks suurimat saart Orust ja Tjörn moodustavad omaette omavalitsused ning mõlemal saarel on oma omanäoline kultuur ja ajalugu. Ent sealse kivise maastiku kohta ei saa siiski kasutada sõna "mägine": kõrgeim tipp on 224 meetri kõrgune Björnepiken.

Lysekil'i kaluriküla lähistel asub Rootsi ainus fjord Gullmarn ehk Gullmarsfjorden. Fjord on 25 km pikk, 1 kuni 3 km lai ja selle suurim sügavus on 118,5 m. Fjord on koduks ainulaadsele mereelustikule. CNN'i reisiuudiste portaal CNN Travel järjestas 2013. aastal maailma viimased suuremad metsikud piirkonnad ja Bohusläni rannajoon asetati tabelis 7. kohale.[2]

Erinevalt teistest Rootsi osadest on Bohuslänis suhteliselt vähe järvesid või ojasid: kogu 4500 ruutkilomeetri suurusest pindalast moodustavad mageveekogud vaid 177 ruutkilomeetrit. Kuigi järved on tavapärased, on nad oma suuruselt väikesed. Suurimad järved on Bullareni piirkonna põhja- ja lõunapoolsed järved, mille suurus kokku on 40 ruutkilomeetrit.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Kavandatav Bohusläni lipp. Punane sümboliseerib graniiti ja tume- ning helesinine sümboliseerivad vastavalt taevast ja merd.

2009. aasta 31. detsembri seisuga oli Bohusläni elanike arv 287 223,[1] mis tegi maakonna rahvastikutiheduseks 65,3 inimest ruutkilomeetri kohta.

Bohusläni saared[muuda | muuda lähteteksti]

Suuremad asulad Bohuslänis[muuda | muuda lähteteksti]

Bohuslänis asuvad järgmised linnad (sulgudes elanike arv):

Nende asulate keskustel ei ole tänapäeval mingit administratiivset rolli.

Lisaks neile leiab Bohuslänist veel teisi mainimisväärseid asulaid:

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Põhjamaade pronksiajast pärinevad kaljujoonised Bohuslänis: "Kolm meest rituaali täitmas", ligikaudu 2. aastatuhat eKr.

2. aastatuhandel eKr algas Põhjamaade pronksiaeg (u 1700–500 eKr). Sellest ajast pärinevad ka üle kogu Bohusläni paiknevad kaljujoonised. Suure rahvasterändamise (300–700 pKr) ja viikingiaja (700–1000 pKr) ajal oli piirkond osa ajaloolisest Norra piirkonnast nimega Viken, mida tunti kahe eraldi piirkonnana: Rånrike põhjas ja Elfsyssel lõunas. On väidetud, et Norra esimene kuningas Harald Kaunisjuus tegi piirkonnast Norra osa aastal 872, kuid selleaegsete allikate järgi on siiski kaheldav, kas Harald tegelikult üldse kunagi Vikeni piirkonda korralikult valitses. Varaseimad tõendid selle kohta, et Båhus oli Norra valduses, pärinevad 11. sajandist.

Aeg, mil Norra oli omaette kuningriik, oli maakonna õitseaeg ja Båhusi loss oli üks kuningriigi võtmetähtsusega kindluseid. Kui Norra liideti Taaniga, algas piirkonna jõukuses langus; osana suurematest kokkupõrgetest piirialadel ründasid piirkonda sageli Rootsi väed. Norra Bohusi linnus ehitati just selle piirkonna kaitsmiseks. Kuna Båhusi piirkond oli piiriala, mis külgnes nii Rootsi kuningriigi kui ka vähemas ulatuses Taanile kuuluvate Hallandi aladega, oli piirkonnas ebaproportsionaalselt palju sõdurite perekondi.

Båhuslen kuulus Taani-Norrale seni kuni see Roskilde rahuga aastal 1658 Rootsile loovutati. 17. sajandil ehitati Marstrandi Carlsteni linnus. Mõnda aega oli Marstrand ka vabasadam (porto franco) koos usuvabadusega ja sellisena ka tollal Rootsi ainsa sünagoogi asukoht.

18. sajandil suurenes heeringa kaubanduslik püüdmine ja maakonna arengus oli suure heeringaperioodi ajal õitsenguaeg (ligikaudu 17471809). Ranniku ümber tekkis palju väikseid kalapüügiga tegelevaid kogukondi.

Enne suure heeringapüügi algust oli märkimisväärne osa Bohuslänist kaetud metsaga ja kunagi oli puit Bohusläni suurim ekspordiartikkel ning sealsete elanike peamine sissetulekuallikas. Kalastamise suurenenud tähtsuse tõttu oli majade ja paatide ehituseks ning heeringaõli tootmiseks (trankokerier) jaoks vaja rohkem puitu. Metsa maha võtmine 19. sajandil on loonud tänapäevase kaljuse ja kivise maastiku.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Lysekil'i vallas asuv Urhultsberget

Bohuslänis räägitakse rootsi keele Götalandi murde (Götamål) ühte varianti. Nagu ülal mainitud, oli maakond aastani 1658 osa Norrast ja tänapäevani on murdesse jäänud jälgi norra keelest. Nimi "Bohuslän" tähendab sõna-sõnalt "Bohusi lään", viidates Bohusi linnusele.

Bohuslänis leidub näiteid Põhjamaade pronksiajast (u 1700–500 eKr) pärinevatest kaljujoonistest, mis kujutavad stseene igapäevasest elust ja religioossetest rituaalidest. Tanum'i vallas asuvad kaljujoonised, mis võivad olla tehtud veelgi varem, on lisatud UNESCO maailmapärandi nimistu programmi. Jooniseid leiab laialipillutatult üle kogu Bohusläni. Need kujutavad põllumajandusega tegeleva ühiskonna igapäevast elu ja neil leidub inimfiguure, religioosseid rituaale, paate, ringikujulisi objekte, loomasid ja viljakusele viitavaid kujundeid (nt fallosed) ning madalate kausside loomist.

Kihelkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Maakonnad jaotusid kuni 20. sajandi alguseni kihelkondadeks. Bohusläni kihelkonnad olid:

  • Bullaren
  • Inlands fräkne
  • Inlands nordre
  • Inlands södre
  • Inlands torpe
  • Kville
  • Lane
  • Orusts västra
  • Orusts östra
  • Sotenäs
  • Stångenäs
  • Sörbygden
  • Tanum
  • Tjörn
  • Tunge
  • Vette
  • Hisings västra

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Vaatamata Bohusläni mitte-administratiivsele staatusele on siiski säilinud mõned ajaloolised funktsioonid: nimelt haldab jalgpalliga seotut Bohusläns Fotbollförbund (mitte nt Västra Götalandi jalgpalliliit).

Bohuslänist pärit väljapaistvaid isikuid[muuda | muuda lähteteksti]

Bohusläni päritolu inimesi tuntakse rootsi keeles sõnaga bohusläningar.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Statistics Sweden
  2. Reddy, Jini (06.03.2013). "10 of the world's last great wilderness areas". CNN. Vaadatud 04.05.2013. 

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]