Bien

Erkase talu laut

Marksi talu rehi

Bien oli Osmussaare keskel asunud rannarootslaste küla.

Osmussaar kuulus Haapsalu kreisi Ridala kihelkonna Uuemõisa mõisa alla, aga see asus kaugel. Bieni talupojad lähtusid elukorralduses 1650. aastal Rootsi kuninganna Kristiina antud vabakirjast.

Tegemist oli seitsmest talust koosnenud sumbkülaga, kus 1930. aastatel elas umbes 140 inimest. Rannarootslased evakueeriti Teise maailmasõja eest 1940.–1944. aastatel. Nõukogude ajal oli külas Nõukogude Armee sideväeosa ja seal elasid ainult sõjaväelased.

18. sajandi lõpust evakueerimiseni elas saarel seitse perekonda: Brusi, Greisa, Erkase, Marksa, Niggorsa, Nibondase ja Stavase talus. Enne 1710.–1711. aasta suurt katku oli saarel tõenäoliselt rohkem talusid. Kadunud talude nimedeks on peetud külalähedaste vanade kohtade nimesid Petes, Krupes ja Hintas. Ei ole teada, kas talusid oli kogu 17. sajandi vältel kümme. Kokku oli külas umbes 40 hoonet. Küla koosnes küll seitsmest talust, aga hiljem olid viis talu jagunenud, nii et tegelikult oli saarel 12 maaharijat. Peale selle elas saarel 1930. aastatel kolm vabadikku, kes elatusid põhiliselt kalapüügist. Kunagisest külast oli 1990. aastateks säilinud kaks hoonet: Marksa talu rehi ja Erkase talu laut.

Silmapaistvaim tollest ajast säilinud ehitis on 1766 rajatud lubjakivist Osmussaare kabeli varemed. Kabel renoveeriti osaliselt 2009.

Tava mitte abielluda väljaspool saart elavate inimestega oli 1930. aastateks tekitanud Osmussaare elanikel märgatava kehalise degenereerumise.