Berijev A-50
.jpg) | |
| Tüüp | Eelhoiatus- ja juhtimislennuk |
|---|---|
| Tootja | Berijev |
| Riik |
 Nõukogude Liit |
| Esmalend | 1978[1] |
| Võeti kasutusele | 1985 |
| Hetkeseis | Kasutuses |
| Põhikasutaja | Loend |
| Tootmisaastad | 1978–1992 |
| Toodanguarv | u 40 |
| Meeskond | 15 |
| Pikkus | 49,59 m |
| Tiivaulatus | 50,5 m |
| Tiivapindala | 300 m2 |
| Tühimass | 75 t |
| Maksimaalne stardimass | 170 t |
| Mootor | 4 Sovoljov D-30KP turboventilaatormootorit |
| Tippkiirus | 900 km/h |
| Lennulagi | 12 km |
| Lennukaugus | 7500 km |
| Eelkäija | Iljušin Il-76 |
| Variandid | Loend |
| Edasiarendus | Berijev A-100 |
Berijev A-50 (NATO koodnimi Mainstay) on Nõukogude Liidu eelhoiatus- ja juhtimislennuk (AEW&C), mis põhineb transpordilennukil Iljušin Il-76. Aastal 1978 esmalennu teinud A-50 konstrueeriti asendamaks aastast 1965 kasutuses olnud lennukit Tupolev Tu-126. Lääneblokk sai lennuki olemasolust Adolf Tolkatšovi kaudu teada aastal 1978.[2] A-50 võeti kasutusse 1985. aastal ning neid toodeti 1992. aastaks ligi 40 tükki.
Variandid[muuda | muuda lähteteksti]
- A-50 originaalmudel.
- A-50M – A-50 – edasiarendus õhustankimisvõimekusega.
- A-50U – A-50M-i edasiarendus kaasaegse elektroonika ja mugavamate töötingimustega.[3][4]
- Iljušin/Berijev "lennuk 676" — jälgimissüsteemidega mudel (toodetud 1 tk).
- Iljušin/Berijev "lennuk 776" – jälgimissüsteemidega mudel (toodetud 1 tk).
- Iljušin/Berijev "lennuk 976 (SKIP)" – Il-76-l põhinev raketijälgimisplatvorm, algselt mõeldud raketi H-55 katsetusteks.
- Izdelije 1076 – teadmata ülesande jaoks ehitatud mudel (toodetud 1 tk).
- A-50EI – India õhuväe jaoks toodetud eksportmudel mootoriga Aviadvigatel PS-90A-76 ja Iisraeli radariga EL/W-2090.[5]
Kasutajad[muuda | muuda lähteteksti]
Endised kasutajad[muuda | muuda lähteteksti]
Kaotused[muuda | muuda lähteteksti]
- Kahjustatud droonirünnakus Valgevenes Matšulištši lennuväljal 26. veebruaril 2023[8]
- Alla tulistatud Aasovi mere kohal 14. jaanuaril 2024[9]
- Alla tulistatud Krasnodari krai kohal 23. veebruaril 2024[10]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "А-50". Уголок неба [Corner of the Sky] (vene). N.d. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. veebruar 2022. Vaadatud 8. septembril 2023.
- ↑ Hoffman, David E. (mai 2016). "Epilogue | A Note On The Intelligence". The Billion Dollar Spy: A True Story of Cold War Espionage and Betrayal (First ed.). New York City: Doubleday. Lk 525–532. ISBN 978-0-385-53760-5. LCCN 2015003370. OCLC 906798006. OL 27183902M – cit. via Internet Archive. Lk 530:
In another intelligence windfall, Tolkachev was the first to alert the United States that the Soviet Union was starting to develop an advanced airborne warning and control system, or AWACS, a flying radar station. Once Tolkachev pointed it out, U.S. spy satellites confirmed it. The twenty-ton radar, named SHMEL, or "bumblebee," would be carried on a modified Ilyushin Il-76 military transport jet, with a flying disk for the radar dome, not unlike the advanced U.S. E-3 Sentry system, based on a modified Boeing 707, which was already flying.
- ↑ Bryansky, Max (märts 2009). "Aviation Photo #2000140 | Beriev A-50U - Russia - Air Force". Airliners.net. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. oktoober 2022. Vaadatud 3. septembril 2015.
- ↑ Waldron, Greg (30. detsember 2018). "Russia continues A-50 AEW&C upgrade work". FlightGlobal. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. jaanuar 2019. Vaadatud 1. jaanuaril 2019.
- ↑ "Beriev delivered third A-50EI". Take-off Magazine (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2015. Vaadatud 8. septembril 2023.
The third A-50EI airborne warning and control aircraft serialled KW3553 built by Beriev company for the Indian Air Force (IAF) under a trilateral contract was ferried from Taganrog to Israel on 8 October 2010 for ELTA to fit it with the MSA radar system.
- ↑ World Air Forces 2021 (pdf) (Report). FlightGlobal. 2021. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. aprill 2023. Vaadatud 9. septembril 2023.
- ↑ "Russia will be forced to stop round-the-clock duty of A-50 planes if another one is lost – Chief of Ukraine's Defence Intelligence". Ukrainska Pravda (inglise). Vaadatud 26. veebruaril 2024.
- ↑ Roth, Andrew; Beaumont, Peter (27. veebruar 2023). "Belarus partisans say they blew up Russian plane near Minsk". The Guardian (Briti inglise). ISSN 0261-3077. Vaadatud 26. veebruaril 2024.
- ↑ Picheta, Rob (15. jaanuar 2024). "Ukraine claims it destroyed Russian spy plane in attack over Sea of Azov". CNN (inglise). Vaadatud 26. veebruaril 2024.
- ↑ Axe, David. "Incredibly, The Russian Air Force Has Lost Another Rare A-50 Radar Plane". Forbes (inglise). Vaadatud 26. veebruaril 2024.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Gordon, Yefim; Kommisarov, Dmitriy (19. juuli 2015). Il'yushin/Beriyev A-50: The 'Soviet Sentry'. FlightCraft (inglise). Kd 6. Pen and Sword Books. ISBN 978-1-47382-391-4. OCLC 925303234. OL 38289944M. Vaadatud 8. septembril 2023 – cit. via Google Books.
- Gordon, Yefim; Komissarov, Dmitriy; Komissarov, Sergey (10. märts 2005). OKB Ilyushin: A History of the Design Bureau and its Aircraft (Briti inglise). Hinckley, England: Midland Publishing Ltd. ISBN 978-1-85780-187-3. LCCN 2007531537. OCLC 56539257. OL 9001242M.