Beresheet

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Habima väljakul päev enne maanduri kosmosesse laskmist presenteeritud Beresheeti mudel

Beresheet (heebrea keeles 'loomine') on mehitamata kosmosemaandur, mille eesmärk on maanduda Kuul.

Juhul, kui maandumine õnnestub, saab Iisraelist neljas riik maailmas, millel on õnnestunud nn "pehme maandumine" Kuul.[1] Beresheet on ühtlasi esimene Kuu-maandur, mis ei ole täies mahus riiklikult rahastatud. [1] Sondi kogumaksumus oli hinnanguliselt 95 miljonit eurot. [2]

Missiooni plaan ja ajakava[muuda | muuda lähteteksti]

Beresheeti maanduri projekt kasvas välja 2011. aastal Iisraeli mittetulundusühingu SpaceIL Google Lunar X võistlusele esitatud kavandist. Kuna Google lõpuks võistluse võitjat välja ei kuulutanudki[3], otsustas ettevõte projektiga eratoetajate toel edasi liikuda. Teiste seas on projekti toetanud USA kasiinomagnaat Sheldon Adelson, Iisraeli miljardär Morris Kahn ja teised eratoetajad.[4]

Maanduri ehitustööd algasid 2013. aastal.[5] Ettevõte sõlmis SpaceX-iga 2015. aasta oktoobris lepingu, millega lunastati maandurile koht Kuule suunduval raketil.

Lõplikult sai sond valmis 2018. aasta detsembris, kui maandurile lisati viimane osa – kolmest digitaalsalvestist koosnev ajakapsel, mis sisaldab infot missiooni, selle eesmärkide ja Iisraeli riigi kohta.[5]

Esialgu plaaniti maandur kosmosesse toimetada 2019. aasta jaanuaris, kuid sondi kosmosesse toimetamise aeg lükkus mitu korda edasi. SpaceIL-i sõnul ei olnud nemad viivituste taga, vaid õhkutõusu lükkas edasi hoopis SpaceX.[2]

Maandur lennutati kosmosse SpaceX-i Falcon 9 raketi pardal 2019. aasta 21. veebruaril Canaverali neemelt. Maandur peaks Kuule jõudma 2019. aasta aprillis.[1]

Kuul töötab sond 2-3 päeva, mille käigus kogutakse infot Kuu magnetvälja kohta ning pildistatakse maandumiskohta. Kogutud andmed saadetakse Yehudis asuvasse SpaceIL-i jaama tagasi läbi NASA Süvakosmose Võrgustiku.[1]

Missiooni lõppedes lülitatakse sond välja ning see jääb Kuu pinnale. [1]

Sondi tehnilised andmed[muuda | muuda lähteteksti]

Kosmoselaev on 1,5-meetrise läbimõõduga ning selle mass on 600 kilogrammi. Maanduri maksimumkiirus on 36 000 kilomeetrit tunnis (10 km/s). [5]

Maanduri pardal on fotoaparatuur, magnetomeeter ning NASAle kuuluv peegelsüsteem LRA (Laser Retroreflector Array), mis võimaldab teha laserkaugusmõõtmisi. Pardal olev tehnika saab elektrienergiat maanduri peal olevatelt päikesepaneelidelt. [5]

Tõrked[muuda | muuda lähteteksti]

Beresheetil on pärast õhkutõusu esinenud ka mitmeid probleeme – näiteks selgus kohe pärast starti, et maanduril olevad navigatsiooniks kasutatavad valgussensorid on liialt tundlikud ning seetõttu saab nende abil navigeerida ainult sellistes tingimustes, kus otsest päikesevalgust pole.[6] Lisaks sellele tegi maandurit juhtiv keskarvuti plaanivälise taaskäivituse, mille tõttu jäi korrigeerimata maanduri orbiit, missiooni haldajate sõnul võivad kaks probleemi omavahel seotud olla.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Lauri Laugen. "SpaceX-i rakett viis kosmosesse Iisraeli esimese Kuu-maanduri Beresheet". Delfi Forte, 22.02.2019. Kasutatud 02.03.2019.
  2. 2,0 2,1 Jan-Matthias Mandri. "Kui kõik läheb hästi, saab just sellest väikeriigist neljas riik maailmas, mis on Kuule maandunud". Delfi Forte, 18.12.2018. Kasutatud 02.03.2019.
  3. Mike Wall. "Ex-Prize: Google's $30 Million Moon Race Ends with No Winner". Space.com, 23.01.2018. Kasutatud 02.03.2019.
  4. SpaceIL. "Everything you’ve ever wanted to know about the first Israeli spacecraft to the Moon". SpaceIL koduleht. Kasutatud 02.03.2019.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 eoPortal Directory. "Beresheet Lunar Lander". Kasutatud 02.03.2019.
  6. 6,0 6,1 Jan-Matthias Mandri. "Kuule suunduva Iisraeli maanduri tee kubiseb tehnilistest probleemidest". Delfi Forte, 27.02.2019. Kasutatud 02.03.2019.