Ben Drui
Ben Drui (ka Benjamin Drui ja Benjamin-Jakov Drui; 31. juuli 1924 Tartu – 1. oktoober 1975 Tallinn) oli Eesti lavastaja ja näitleja.
Ta on õppinud Tartu 17. Algkoolis (Tartu Juudi Algkoolis) ja Tartu 5. Keskkoolis. Sõja puhkedes evakueerus ta koos perekonnaga Nõukogude tagalasse. Kui ta sai 18-aastaseks, mobiliseeriti ta Punaarmeesse. Ta lõpetas Tšeljabinski tankikooli vanemseersandina. Ta teenis Eesti Laskurkorpuses, osaledes aastal 1944 Tallinna vallutamise operatsioonis ja lahingutes Sõrve poolsaarel. Aastal 1953 lõpetas ta GITIS-e eesti stuudio.
Ta töötas aastatel 1953–1965 näitleja ja lavastaja assistendina ning aastatel 1968–1971 lavastajana Draamateatris. Aastatel 1971–1975 töötas lavastajana ETV-s.
Ben Drui suri 1. oktoobril 1975 Tallinnas ja ta maeti 6. oktoobril 1975 Pärnamäe kalmistule[1].
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Ta oli aastast 1952 abielus Aasa Käsiga. Nende poeg Heini Drui on dokumentaal- ja muusikafilmide režissöör.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti teatri biograafiline leksikon. Tallinn 2000
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Lavastused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1957 Dumas/Radzinski "Kolm musketäri"
- 1959 Oskar Luts "Nukitsamees"
- 1961 Aleksei Arbuzov "Poeg"
- 1964 Boris Kabur "Rops"
- 1966 Federico Garcia Lorca "Bernanda Alba maja"
- 1966 Jan Drda "Patune küla"
- 1969 Peter Karvaš "Seitse tunnistajat"
- 1969 Maksim Gorki "Viimased"
- 1969 Ardi Liives "Monolisk"
- 1970 Viktor Rozov "Öö vastu pühapäeva"
- 1970 August Kitzberg "Tuulte pöörises"
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Rolle
[muuda | muuda lähteteksti]- 1954 August Jakobson "Kaotatud paradiis" (Anton)
- 1955 Shakespeare "Antonius ja Kleopatra" (Diomedes)
- 1958 Bertolt Brecht "Härra Puntila ja tema sulane Matti" (Loomaarst)
- 1958 Maksim Gorki "Jegor Bulõtšov ja teised" (Baškin)
- 1969 Mihhail Šatrov "30. august" (Jenukidze)