Bazardüzü

Bazardüzü
Vaade Bazardüzüle Aserbaidžaani kõrguselt teiselt tipult Şahdağilt
Kõrgus	4466 m
Asukoht	Aserbaidžaan Venemaa
Ahelik, mäestik	Suur-Kaukasus
Koordinaadid	41° 13′ 14″ N, 47° 51′ 30″ E

Vaade Bazardüzüle lähimast asulast Gabelest

Bazardüzü on 4466 meetri kõrgune mäetipp Suur-Kaukasuse ahelikus, Venemaa ja Aserbaidžaani piiril. See on Aserbaidžaani kõrgeim punkt ning ühtlasi ka Dagestani kõrgeim tipp. Asudes Kaukaasia lõunaosas, tähistab Bazardüzü ka Venemaa üht kõige lõunapoolsemat punkti.

Tipp paikneb Şahdaği rahvuspargi alal. Bazardüzü piirkonnast saavad alguse mitmed jõed, sealhulgas Türyançay ja Qusarçay, mis kuuluvad Kura jõgikonda.

Bazardüzü tipust laskub kaheksa väikest liustikkku, millest pikim ulatub ligikaudu ühe kilomeetri pikkuseks ja kannab nime Tihhidzar.

Mägi koosneb savikiltadest ja prfüriitidest.

Nimi ja nime päritolu

Aseri keeles tähendab "bazardüzü" turuplatsi, täpsemalt käänakut turu (basaari) poole. Nimelt korraldati keskajal Šahnabadi orus, mis asub Bazardüzü mäest idas, igal aastal laatu, kuhu kaupmehed ja ostjad sõitsid kokku mitmelt maalt. Teel turule paistis selgesti silma teistest kõrgem mägi, Bazardüzü, mille juurest piki Kaukasuse ahelikku sõites tuligi turuplatsile ära keerata.

Kohalikud lesgid nimetavad mäge Kitšen-dagiks, mis tähendab hirmu mäge. Kohalikes elanikes tekitab mõningast hirmu see, et mägi on peaaegu alati pilves.

Tipputõusud

Esimesena tõusis Bazardüzü tippu dokumenteeritult Vene topograaf, praporštšik Sergei Timofejevitš Aleksandrov, kes mai­kuus 1849 vallutas mäe kirdeharjalt Kuruši kuru kaudu ning püstitas tippu ka triangulatsioonitorni.

Hiljem, 1952. aasta augustis, sooritas G. I. Anohhin esimese öise tõusu Bazardüzüle, ning sama aasta septembris oli ta esimene, kes vallutas mäe jääseina kaudu.

Lõunaharjalt tegi esimese registreeritud tõusu E. M. Rahhimov 1993. aastal, ning edelasuunalisest tsirkusorust tõusis samal aastal tippu J. A. Assadov.