Banér

Allikas: Vikipeedia
Banéri suguvõsa vana vapp

Banér on Rootsi põlisaadlisuguvõsa.

Banéri suguvõsa liikmed olid kantud Rootsi rüütelkonna aadlisuguvõsade loendisse krahvisuguvõsana nr 11.

Feldmarssal Johan Banér (1596−1641)

Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Anders Isaksson (Banér) (suri pärast 1445), riiginõunik, mõisaomanik
  • Eskil Isaksson (Banér) (suri enne 1488), rüütel, riiginõunik, mõisaomanik
  • Knut Eskilsson (Banér) (suri u 1518), riiginõunik, mõisaomanik
  • Nils Eskilsson (Banér) (suri pärast 1520), riiginõunik, Raseborgi linnusepealik, mõisaomanik
  • Axel Nilsson (Banér) (suri 1554), riiginõunik, mõisaomanik
  • Peder Axelsson Banér (u 1540−1565), õuejunkur, alamadmiral, mõisaomanik
  • Sten Axelsson Banér (1546−1600), riiginõunik, Kalmari linnusepealik, admiral, mõisaomanik
  • Gustaf Axelsson Banér (1547−1600), riiginõunik, õuemarssal, Stockholmi linnusepealik ja asehaldur, Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa asehaldur ja maapealik, mõisaomanik
  • Svante Banér (1584−1628), ooberst, Hessen-Kasseli kammerhärra, õuemerssal, rügemendikomandör, Augdowi asehaldur, mõisaomanik
  • Peder Banér (1588−1644), riiginõunik, kammernõunik, Eestimaa kuberner, mõisaomanik
  • Axel Banér (1594−1642), riiginõunik, riigimarssal, riigitallmeister, Västeråsi linnuse ja lääni asehaldur, mõisaomanik
  • Johan Banér (1596−1641), feldmarssal, riiginõunik, Riia komandant, Pommeri kindralkuberner, mõisaomanik
  • Carl Banér (1598−1632), ülemkammerhärra, riigisekretär, Preisimaa viitsekuberner
  • Vabahärra Svante Banér (1624−1674), riiginõunik, ülemtallmeister, mõisaomanik
  • Vabahärra Johan Gabriel Banér (1662−1706), kindralleitnant, Tönningeni komandant, salanõunik
Djursholmi loss. See oli suguvõsa peamine valdus XVI sajandi algusest XVIII sajandi alguseni. Kuna Banérid eelistasid elada oma Östergötlandi mõisates, müüdi Djursholm 1813. aastal

Banéri suguvõsa mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

Ekenäsi loss oli suguvõsa valdus 1880. aastani
Sjöö fideikomiss on Banérite valduses aastast 1813
  • Eestimaa:
    • Uugla (Udenküll) (1679−1710 ja 1722−1725), Varbla (Werpel) (1582−XVII sajand), Virtsu (Werder) (1582−1669)
  • Ingerimaa:
    • Ingerois (1623−XVII sajand)
  • Kronoborgi lään:
    • Lindboholm
  • Liivimaa eesti distrikt:
    • Koikküla (Adsel-Koikküll) (1625−XVII sajandi 2. pool), Taheva (Taiwola) (1625−XVII sajandi 2. pool), Tidriküla (Didriküll) (1625−XVII sajandi 2. pool)
  • Liivimaa läti distrikt:
    • Cērtene (Zehrten) (1671−XVII sajandi 2. pool), Dzērbene (Schloß Serben) (1625−XVII sajandi 2. pool), Ikšele (Uexküllshof) (1668−XVII sajandi 2. pool), Koivaliina (Schloß Adsel) (1625−XVII sajandi 2. pool), Jaunāmuiža (Adsel-Neuhof) (1625−XVII sajandi 2. pool), Lejzvejnieki (Gresten) (1671−XVII sajandi 2. pool), Nēķini (Nötkenshof) (1636−XVII sajandi 2. pool), Palsmane (Palzmar) (1625−XVII sajandi 2. pool), Rauna (Schloß Ronneburg) (1625−XVII sajandi 2. pool), Smiltene (Schloß Smilten) (1628−1680ndad), Vaartu (Adsel-Schwarzhof) (1625−XVII sajandi 2. pool), Vana-Salatsi (Schloß Alt-Salis) (1625−1653), Vecbilska (Alt-Bilskenhof) (1670−1684)
  • Soome:
    • Ijo (a-st 1618), Korsholm (a-st 1571), Mustasaari
  • Stockholmi lään:
    • Björnö, Bråvelsberg, Djursholm (1508−1813, a-st 1731 fideikomiss), Johannisberg, Runngarn (XVI sajandil), Röklinge (XV sajandil), Sturehov, Tuna (a-st 1620), Tärnö, Venngarn (XV sajand−1516), Östanå
  • Södermanlandi lään:
    • Måstena, Åkerö
  • Uppsala lään:
    • Edskammer, Sjöö (Sjö) (1813−tänaseni, fideikomiss)
  • Västmanlandi lään:
    • Målhammer
  • Östergötlandi lään:
    • Bro (Brokind), Bråberg, Ekenäs, Herrborum, Händelö, Norrby, Skedenäs (Skenäs)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Anrep, Gabriel. Svenska adelns ättar-taflor. Första afdelingen (Abrahamsson―Granfelt). Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1858. Lk 112−120 [1].
  • Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. I kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1925. Lk 218−230.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]