Balti Uuringute Instituut

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Balti Uuringute Instituut
Lühend IBS
Asutatud 1996
Tüüp mittetulundusühing
Asukoht Tartu
Veebileht www.ibs.ee

Balti Uuringute Instituut (Institute of Baltic Studies, IBS)[1] on sõltumatu mõttekoda, mis teostab rakendusuuringuid, poliitikaanalüüse ning kohalikke ja rahvusvahelisi projekte. Pennsylvania ülikooli iga-aastane maailma mõttekodade indeks “Global Go To Think Tank Index Report” on regulaarselt nimetanud IBSi üheks juhtivaks Kesk- ja Ida-Euroopa mõttekojaks. IBSi eesmärk on teadmistepõhise ühiskonna arendamine ning Eesti ja Euroopa avaliku poliitikakujundamise edendamine. Mõttekoda on oma uurimistöös keskendunud peamiselt viiele suuremale valdkonnale, milleks on:

  • ränne ja lõimumine;
  • tark linn ja jätkusuutlik areng;
  • IT ja tehnoloogia;
  • haridus, noored ja tööturg;
  • tulevikuseire, poliitikaanalüüs ja hindamine.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Balti Uuringute Instituut (IBS) asutati 1996. aastal. Algusaastatel keskendus mõttekoda infoühiskonna arendamisega seotud teemadele. Näiteks viidi ellu mitmeid teadus- ja arendusprojekte, mis puudutasid nii varaseid e-valitsemise teemasid kui ka elukestva õppe arendamist. Aina enam on hakatud aga tegelema erinevate valdkondade poliitikaanalüüsidega, et panustada paremasse poliitikakujundamisse ning pakkuda lisaks teoreetilistele teadmistele ka praktilise väärtusega sisendeid erinevatesse avaliku ja erasektori initsiatiividesse. Aastate jooksul on IBS ellu viinud mitmeid arendusprojekte koostöös valitsuse, ülikoolide, ettevõtete ja kolmanda sektori organisatsioonidega nii Eestis kui ka Euroopas.

Ränne ja lõimumine[muuda | muuda lähteteksti]

IBS teeb koostööd avaliku sektori ja kodanikuühendustega nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, et paremini mõista rändeprotsesse, nendest põhjustatud ühiskondlikke muutusi ning vajadust kujundada vastavat poliitikat. Mõttekoda on keskendunud rändeprotsesside analüüsimisele, lõimumispoliitika mõjude hindamisele ning immigrantrahvastiku sotsiaalmajandusliku olukorra analüüsimisele Eestis ja Euroopas. IBS on uurinud nii Nõukogude Liidu ajal Eestisse saabunud sisserändajaid, alates 2010. aastast Eestisse saabunud uussisserändajaid, eestlastest tagasipöördujaid kui ka Eesti väliskogukondi ehk väliseesti diasporaad. Lisaks kogutakse andmeid ja tehakse analüüse põhiõiguste valdkonnas olles partneriks nii Euroopa Liidu institutsioonidele, Eesti riigiasutustele kui ka kolmanda sektori organisatsioonidele. 2022. aastal ilmus IBSilt Välisministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi tellimisel üks mahukamaid Eesti väliskogukondade uuringuid[2]. IBS oli ka viimase, 2020. aasta Integratsiooni monitooringu[3] kaasautor.

Tark linn ja jätkusuutlik areng[muuda | muuda lähteteksti]

Targa linna kontseptsioon hõlmab mitmeid linnaelu puudutavaid valdkondi alates taastuvenergia tootmisest ja suuremast kasutuselevõtust kuni rohemobiilsuslahenduste ja uute tehnoloogiate juurutamise ja kodanike kaasamiseni. Targa linna kontekstis on IBSil kogemus linlaste kaasamise tegevuste organiseerimise ning sotsiaalse innovatsiooni läbiviimise ja hindamisega, võrgustike loomise ja juhtimisega ning tarkade lahenduste replikatsiooni ja kommunikatsiooniga. Jätkusuutliku arengu kontekstis on IBS kaasa löönud mitmes rohe- ja aktiivset mobiilsust edendavates projektides ja uuringutes ning panustanud õiglase ülemineku ja targa linna strateegilist arengut planeerivatesse projektidesse. SmartEnCity projektis töötas IBS välja interaktiivse planeerimise teekaardi, mille abil aidata omavalitsustel alustada ja/või jätkata energia- ja kliimakava loomist ning rohelise ülemineku planeerimist. Sama projekti raames panustas IBS metoodilise raamistiku – Cities4ZERO – väljatöötamisse, mis toetab omavalitsusi süsinikuheite vähendamise planeerimisel ja elluviimisel (SmartEnCity). IBS on üks 33st partnerist projektis oPEN Lab, mille eesmärk on luua Genkis (Belgia), Pamplonas (Hispaania) ja Tartus (Eesti) energiapositiivseid naabruskondi (PEN – positive energy neighborhood).

IT ja tehnoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

IT ja tehnoloogia valdkonnas on IBSil kompetents muu hulgas nii andmete arenguseires kui ka tehnoloogiaseadmete ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste kaardistamises. Samuti on IBS osalenud projektides, kus arendatakse välja uusi tehnoloogiaid. Üheks selliseks on Euroopa Komisjoni projekt RELaTED, mille käigus töötatati välja eriti madala temperatuuriga (ingl ultra-low temperature) detsentraliseeritud kütte uuenduslik võrgustikulahendus.

Haridus, noored ja tööturg[muuda | muuda lähteteksti]

IBS on hariduse, noorte ja tööturu valdkonnas teinud nii rakendusuuringuid kui ka programmide ja poliitikate hindamisi. Muu hulgas on tähelepanu pööratud formaalse ja mitteformaalse hariduse olulisusele, teadlikule enesetäiendamisele, arengu ja tööturul toimetuleku toetamisele. Mõttekoda on viinud läbi uuringuid huvikaitseorganisatsioonidele ja vabaühendustele, näiteks ajakirja Hea Kodanik mõju[4] ja maastikuarhitektide hariduse ning tööturu võimaluste teada saamiseks[5] ning Robotexi võistluse arendamiseks[6].  2022. aastal hinnati ka teaduse tippkeskuste meetmete mõju[7].

Tulevikuseire, poliitikaanalüüs ja hindamine[muuda | muuda lähteteksti]

Poliitika planeerimise valdkonna keskmes on poliitikakujundamise toetamine kvaliteetse analüüsiga. IBSi poliitika eel- ja järelhindamised on analüüsinud nii Eesti kui ka teiste Balti riikide majanduse konkurentsivõimet ning võimalike arengusuundade toimivust. Mõttekoda on keskendunud strateegilisele planeerimisele, analüüsides Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika rakendamist ning selle mõju liikmesriikide majandus- ja regionaalarengule. IBSi prioriteediks on ELi poliitikate, eelkõige regionaalpoliitika mõjude hindamine liikmesriikides. Analüüsi, hindamise ning poliitikasoovituste väljatöötamisega majandus- ja regionaalarenguks suurendatakse ka avalikkuse teadlikkust aktuaalsetest teemadest ning avatakse dialoogi paremaks poliitikakujundamiseks.

IBS oli Eestis üks esimesi tulevikuseire (ingl foresight) metoodika rakendajaid ja edasiarendajaid. Tulevikuseire eesmärgiks on ekspertide abil hinnata mõjusamaid ja tõenäolisemaid tulevikutrende ning nende abil kujundada tulevikustsenaariumid, mis aitavad suunata edasisi strateegilisi otsuseid ja planeerida pikema vaatega. Tulevikuseiret on kasutanud Tartu energia- ja kliimakava koostamisel, kuid ka mitmetes teistes uuringutes, näteks Eesti biomajanduse arengustsenaariumide loomiseks[8].

Võrgustikud[muuda | muuda lähteteksti]

IBS kuulub mitmesse üleeuroopalisse ja siseriiklikku võrgustikku ja on:

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ [1] Balti Uuringute Instituudi koduleht
  2. ↑ Kaldur, Kristjan; Pertsjonok Anastasia; Derevski, Robert; Jurkov, Kirill (20. juuni 2022). "IBS". ibs.ee.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. ↑ [2] Integratsiooni monitooring 2020
  4. ↑ Kaldur, Kristjan; Kivistik, Kats; Käger, Maarja (1. jaanuar 2020). "IBS" (PDF). ibs.ee.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  5. ↑ Kivistik Kats; Derevski, Robert (1. detsember 2021). "IBS" (PDF). ibs.ee.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  6. ↑ Derevski, Robert; Jurkov, Kirill; Kivistik Kats (1. juuli 2022). "IBS" (PDF). ibs.ee.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  7. ↑ Jurkov, Kirill; Kivistik, Kats; Veliste, Mart (1. juuli 2022). "IBS" (PDF). ibs.ee.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  8. ↑ Karo, Erkki; Tiits, Marek (1. jaanuar 2021). "IBS" (PDF). ibs.ee.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Balti_Uuringute_Instituut&oldid=6224206"