Balti Ühispank
| AS Balti Ühispank | |
|---|---|
| Asutatud | 1991 |
| Tegevus lõpetatud | 1993 |
| Peakorter | Tõnismägi 16, Tallinn |
| Valdkonnad | pangandus |
AS Balti Ühispank (inglise keeles Union Baltic Bank, UBB) oli 1991–1993 Eestis tegutsenud krediidiasutus.
Balti Ühispank sai Eesti Pangalt tegevuslitsentsi 29. augustil 1991. aastal, pangale kehtestati välja moratoorium 18.11.92-08.02.93 ning tegevuslitsents tunnistati Eesti Panga poolt kehtetuks 8. veebruaril 1993. aastal ja 16. märtsil 1993 ühendati Põhja-Eesti Aktsiapangaga Põhja-Eesti Pangaks.
Balti Ühispanga presidendiks[1] oli 1992. aastani[2], Valentin Porfijev ja nõukogu esimeheks oli Indrek Toome[3] Suuromanikud Sulo Muldia[4][5] ja Peeter Luik[6].
Moratoorium ja liitumine[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti Panga välisoperatsioonide osakonna osa töötajaid eesotsas osakonna endise juhi Valentin Porfirjeviga olid juba varem läinud tegema uut kommertspanka, Balti Ühispanka[7]. Eesti Pank oli moodustanud oma välisoperatsioonide valitsuse. Eesti Pank, nagu ka kommertspangad, nende seas Balti Ühispank (UBB) tegid välisarveldusi läbi Venemaa Vnešekonompanga (VEB), sest taasiseseisvumise järel oli see praktiliselt ainus võimalus, sest Eesti oli veel rublatsoonis, VEBis asusid aga valuutahoiused. Eesti Pangast otsustati eraldada välisoperatsioonide talitus ning moodustada eraldi pank, Põhja-Eesti Aktsiapank (PEAP).
Vene Föderatsiooni Ülemnõukogu Presiidiumi 13.01.1993.a. määruse "NSVL Välismajanduspangast" alusel külmutati nimetatud Eesti pankade - Balti Ühispanga (UBB) ja Põhja-Eesti Aktsiapanga korrespondentkontodel asunud ja sinna laekuvad valuutavahendid[8]. Balti Ühispangas või PEAPis välisvaluuta hoiuseid omanud kontod külmutati Eesti poolel ja tõsteti pankade bilansist välja riiklikku VEB-fondi[9]. 20.01.1993. aasta Riigikogu otsusega "NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod" moodustati Põhja-Eesti Aktsiapanga ja UBB nõuete ja nende klientide nõuete kompenseerimiseks 22.01.1993.a. Eesti Vabariigi nõuete fond nimetusega Riiklik VEB Fond.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti Migratsioonifondi moodustamise ja selle põhikirja kinnitamise kohta, Vabariigi Valitsuse korraldus, RT 1992, 28, 393
- ↑ 17.11.1992. Eesti Pank kuulutas välja Balti Ühispanga (UBB), suhtes moratooriumi ja ametist kõrvaldati UBB president Valentin Porfirjev , www.aripaev.ee
- ↑ Tallinnas Tõnismäel kunagise EKP Ajaloo Instituudi hoones avati Balti Ühispank (Union Baltic Bank). Panganõukogu esimeheks on Indrek Toome ja panga juhatuse presidendiks Valentin Porfijev, Välis-Eesti: sõltumatu informatsiooni, kultuuriküsimuste ja majanduse ajaleht, 1 detsember 1990
- ↑ Kuldsed ajad: pankuriks võis Eestis saada igaüks, www.postimees.ee, 19. oktoober 2018
- ↑ Ekspankur Sulo Muldia Laitse lossihärrana, www.ohtuleht.ee, 13. september 1999
- ↑ Ekspankur Peeter Luik rajab Tartusse kaubanduskeskuse, www.aripaev.ee
- ↑ Villu Zirnask, Eesti Panga lugu, lk 237
- ↑ Ühispanga kommentaar, 1992.a. külmutatud Eesti ettevõtete rahast, arileht.delfi.ee, 09.06.2000
- ↑ Skandaalse VEB-fondi likvideerija Rein Järvelill, lounaleht.ee, 11/10/2012
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Balti Ühispanga aktsiate ostmise tingimuste kohta, Vabariigi Valitsuse määrus, RT 1993, 5, 84