Balti Õpetajate Seminar

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Balti Õpetajate Seminar (ka Goldingeni seminar, läti keeles Baltijas skolotāju seminārs, vene keeles Прибалтийская учительская семинария) oli Tsaari-Venemaa aegne õppeasutus Lätis eesti ja läti rahvakoolide õpetajate ettevalmistamiseks.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Balti Õpetajate Seminar avati Riias 1870. aastal ning see allus Rahvahariduse ministeeriumile. Selle algseks eesmärgiks oli ettevalmistada õpetajaid rahvakoolide jaoks (valla- ja kihelkonnakoolid), olles vahepealseks astmeks 4-klassilise linnakooli ja gümnaasiumi vahel. Ülikoolis edasiõppimise õigust seminari lõpetamine ei andnud. Seminar kestis algselt kaks aastat, kuid õige pea pikendati õppetööd kolmele ning 1878. aastal juba neljale aastale[1]. Umbes 2/3 õpilastest sai õppimiseks riiklikku stipendiumi.

1879. aastal valmis seminarile uus õppehoone Riias. 1886. aastal koliti seminar ümber Kuldīga (saksa Goldingen) linna, kus see tegutses kuni Esimese maailmasõja alguseni. 1915. aastal evakueeriti seminar Tšistopoli (Tatarstan) linna, kus see tegutses kuni oma tegevuse lõpetamiseni 1919. aastal[2].

Balti Õpetajate Seminari hoone Kuldigas aadressil Liepaja iela 31/33 on Lätis kuulutatud vabariikliku tähtsusega ajalooliseks kultuurimälestiseks.[3]

Õppetöö[muuda | muuda lähteteksti]

Seminar andis õpetajakutseks vajaliku ettevalmistuse pedagoogilistes ainetes ning oskustes. Suurt tähelepanu pöörati vene keele ja usu, aga ka matemaatika, ajaloo ja pedagoogika õpetamisele. Õppetöö toimus küll vene keeles, kuid selle kõrval õpetati ka läti ja eesti keelt.

Kunagistest seminari õpetajatest on nimekamad Jakob Lindenberg ja Voldemar Päts.

Õpilased[muuda | muuda lähteteksti]

Seminaris õppis aastate jooksul kokku 1391 õpilast ning selle lõpetas 1026 õpilast (773 lätlast, 129 venelast, 115 eestlast, 7 leedulast ja 1 liivlane)[2]. 365 õpilasel jäid õpingud pooleli (sh 35 eestlast)[2]. Kuigi seminari eesmärgiks oli ette valmistada kooliõpetajaid, on seminari lõpetajate seas lisaks haridustegelastele palju silmapaistvaid kultuuri, poliitika ja ühiskonnaelu tegelasi, arste, juriste, vaimulikke, kunstnikke.

Mõned tuntumad seminaris õppinud eestlased:

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]