Mine sisu juurde

BALTBAT

Allikas: Vikipeedia
Mitte segi ajada Balti pataljoniga.

BALTBAT, ka BaltPat[1] (akronüüm sõnadest Baltic Batallion ehk Balti Pataljon); nimetatud ka Balti rahuvalvepataljoniks, oli kolme Balti riigi rahuvalveüksus, mis esimese Balti riikide militaarkoostööprojektina sai eeskujuks mitmele teisele koostööprojektile.[2] Balti Pataljon asutati septembris 1994 eesmärgiga suurendada Balti riikide kaitsejõudude koostalitlusvõimet NATO raames.[3] [4]

Ettepaneku moodustada Balti riikide ühine rahuvalvepataljon tegi 1993. aastal oma Balti kolleegidele Eesti kaitseväe juhataja Aleksander Einseln.[5]

BALTBATi asutamisel 1994. aastal allkirjastasid Balti kaitseministrid kokkuleppe toetajariikidega, milleks olid Belgia, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Island, Holland, Norra, Poola, Rootsi, Šveits, Suurbritannia ja USA. Projekti rahvusvahelise koordineerimise juhtriigiks nimetati Taani. Enamiku BALTBATi inventarist – sõdurite varustuse, mortiirid, tankitõrjevahendid jm – annetasid toetajariigid.[3]

BALTBATi moodustasid paljurahvuseline staap, Balti Toetusgrupp, Balti väljaõppemeeskond ja kolme Balti riigi jalaväekompaniid[6].

Alates jaanuarist 1996 hakkas BALTBATi peakorter tegutsema Lätis Adažis. Pataljoni hulka kuuluvaid rahuvalvekompaniisid nimetati Eestis, Lätis ja Leedus vastavalt ESTCOY, LATCOY ja LITCOY. ESTCOY garnison asus Paldiskis, LATCOY oma Adažis ja LITCOY oma Leedus Ruklas.[3]

1996. aasta oktoobris nimetas toonane Eesti kaitseminister Andrus Öövel BALTBATi "kõige edukamaks Baltimaade koostööprojektiks riigikaitse alal".[1]

Detsembris 1997 lõppes BALTBATi esimene väljaõppeprogramm ja pataljon kuulutati omavaks valmisolekut osalemiseks rahuvalvemissioonidel.[3]

BALTBAT osales rahuvalvemissioonidel Bosnia-Hertsegoviinas, Liibanonis ja Kosovos[6].

11. septembril 1997 leidis aset Kurkse suurõnnetus, milles hukkus 14 BALTBATi luurerühma liiget. 22 Balti pataljoni luurerühma kuulunud kaitseväelast asus õppuse viimase osana ületama jalgsi ja ujudes Kurkse väina. Neist 8 päästeti, ent 14 uppus.[7]

2020. aastal otsustasid kolme Balti riigi maavägede ülemad BALTBATi projekti alates 2021. aastast peatada.[8]