Azierščyna

Allikas: Vikipeedia
Azierščyna

valgevene Азершчына * / Azierščyna *transkriptsioon: Azerštšõna
vene Озерщина (Ozerštšina)

Elanikke 4624 (2010)[1]

Koordinaadid 52° 24′ N, 30° 20′ E
Azierščyna (Valgevene)
Azierščyna

Azierščyna (transkribeerituna Azerštšõna) on küla Valgevenes Homieli oblasti Rečyca rajoonis, Azierščyna külanõukogu halduskeskus. Asula asub oblasti keskusest Homielist 54 ja rajooni keskusest Rečycast 4 kilomeetri kaugusel.

Küla asub paigas, kus Viedryči jõgi Dneprisse suubub.

Azierščynas on laevatehas ja jõesadam. Haridust annavad kaks keskkooli, mehaanikasuunitlusega kutsekool, muusikakool ja ratsaspordikool. Külas on kolm klubihoonet, kaks postkontorit, kultuurimaja ja raamatukogu.

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

  • 437 (1850)
  • 626 (1885)
  • 1 139 (1897)
  • 1 335 (1908)
  • 1 512 (1930)
  • 1 671 (1959)
  • 4 858 (1994)
  • 4 077 (2004)
  • 4 624 (2010)

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Külast 300 meetrit läänes asub kiviaegne asulakoht.[2]

Esimesed teated küla kohta pärinevad XVII sajandist, mil see kuulus Minski kubermangu Retšitsa maakonda. Seoses Poola jagamisega läks Azierščyna aastal 1793 Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma Minski kubermangu Retšitsa maakonda. Aastal 1897 asusid külas kihelkonnakool, magasiait ja kõrts. 20 elanikku tegelesid seal võrkude, nattade ja muu kalapüügivarustuse valmistamisega.

Aastal 1926 sai asulast kohaliku külanõukogu keskus. Toona alustati ka sealse jõesadama juurde laevatehase rajamist. Aastal 1830 alustati külas telliste valmistamist, aasta hiljem rajati sinna kolhoos. Aastal 1938 ehitati sinna masina-traktorijaam.

Teises maailmasõjas hukkus 234 küla elanikku, lahingutes küla pärast hukkus 16 sõdurit. 2003. aastal avati sealne ratsaspordikool ja ratsabaas.

Azierščyna kirik

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. oktoober 2020. Vaadatud 9. septembril 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. Беларуская энцыклапедыя: У 18 т. / Рэдкал.: Г. П. Пашкоў і інш.. — Мн.: БелЭн, 1996. — Kd. 1: А — Аршын.