Aurora Tippe

Aurora Tippe (23. jaanuar 1913 Stockholm Rootsi – 2. jaanuar 1999 Eesti) oli eesti keraamik.

Aurora Tippe sündis 1913. aastal Stockholmis, tema isa oli rootslane ja ema eestlane. Aasta pärast kolis pere Peterburi, kus varsti järgnenud Veebruarirevolutsiooni sündmuste käigus perekond lagunes ja isa pöördus tagasi Rootsi.
17-aastaselt astus Aurora Tippe Leningradis režissööriabi kursustele, mille lõpetamise järel töötas seitse aastat filmistuudios Sovetskaja Beloruss. Teise maailmasõja esimesed aastad elas ta Leningradi blokaadis ning osales samas kunstiteoste evakueerimisel Vene Muuseumist ja Ermitaažist. Aastatel 1943–1949 õppis Aurora Tippe Moskva Tarbe- ja Dekoratiivkunsti Instituudis.[1]
Seejärel kutsuti ta tööle Eestisse Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti, kus ta 1949. aastal valiti keraamikakateedri õppejõuks.[2] Ta oli energiline õpetaja, kelle eestvõttel käidi praktikal Leningradis ajalooliste kunstitraditsioonidega Lomonossovi-nimelises portselanitehases.
1953. aastast oli Aurora Tippe Eesti NSV Kunstnike Liidu liige, 1963. aastast vabakutseline kunstnik. Teda iseloomustab omapärane pehmejooneline käekiri. Loobudes edaspidi täielikult dekoorist, väljendas ta end ainult vormi kaudu. Oma teostest suurema osa modelleeris Aurora Tippe käsitsi. Tema õõnesvormid on lopsakad, liigendamata siluetiga, kompaktsed, sageli ebasümmeetrilised kõrgkuumuse dekoratiiv- ja tarbenõud, pisiplastikas sai lemmikteemaks naisakt. Loomingulist inspiratsiooni ammutas Aurora Tippe loodusest. Tema teoseid on Tallinnas Tarbekunsti-, Linna- ja Ajaloomuuseumi kogudes.[1]
Näitused
[muuda | muuda lähteteksti]Aurora Tippe teoseid on eksponeeritud peaaegu kõigil Eesti tarbekunstinäitustel nii kodu- kui ka välismaal ligi 140 korral. 1962. aastal Prahas toimunud rahvusvahelisel keraamikanäitusel tunnustati Aurora Tippet kuldmedaliga [3], Moskvas 1961. aastal näitusel "Kunst ja kodu" diplomiga.[4]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Aurora Tippe loomingu näiteid. Teosed kuuluvad Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogusse ning fotode allikas on muuseum. Juuresolevad pildid pärinevad raamatust "Eesti keraamika ajast aega", 2007, Leo Rohlin, lk 114.