August Teppo

Allikas: Vikipeedia

August Teppo (29. august 18757. detsember 1959) oli eesti lõõtspillimeister. Ta on Eesti lõõtspillimeistritest kuulsaim ja hinnatuim.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

August Teppo sündis Võrumaal Loosu külas ja puutus kõigepealt kokku oma vanema venna üherealise vabrikus valmistatud (tõenäoliselt Vene päritolu) lõõtspilliga. August hakkas pilli mängima 8-aastaselt. Kui ta oli 11-aastane, suri vanem vend ja August sai tema katkise pilli endale. Tulevane meister hakkas pilli parandama ja häälestama. Esimese oma pilli tegi ta otsast lõpuni valmis eri andmetel kas 15- või 17-aastaselt. Aastaks 1910 oli ta oma tehnika põhiosas välja kujundanud ning sestpeale valmis igal aastal keskmiselt kaks pilli.

Teppo valmistas nii kolme- kui ka neljarealisi pille; tüüpiline Teppo lõõts on neljarealine ja kolmekooriline, st meloodianupud asuvad neljas reas ja iga nupuvajutus paneb võnkuma kolm keelt. Teppo lõõts põhineb diatoonikal, st sellega saab mängida ainult mažoorses helilaadis lugusid. Diatoonilisele lõõtspillile üsna tüüpiliselt on Teppo lõõtsad bisonoorsed, st lõõtsa kokku surudes ja lahti tõmmates annab üks ja sama nupp erineva noodi.

Teppo lõõts aastast 1912.

Teppo valis hoolikalt pillide korpuse ja keele materjale, töötas välja pillivalmistamistehnika ning valmistas ise väga peened ja täpsed tööriistad. Pillide keeled olid Rootsist või Saksamaalt tellitud pronksisulamist ja ülitäpse materjalitunnetusega sepistatud. Puitmaterjalina on kasutatud vahert, tamme ja õunapuud; pillid on kunstipäraselt kaunistatud vasest või valgevasest ornamentidega. Teppo lõõtsad on häälestatud kuulmise järgi naturaalse häälestusega, mis annab väga puhtalt kõlavad akordid; enamiku pillide põhihelistik on E-duuri lähedal.

Kõrgelt hinnatavaks teeb Teppo lõõtspillid eeskätt nende kaunis särav tämber ja väga hea häälespüsivus. Puudustena on nimetatud asjaolu, et mäng sellel pillil nõuab küllalt palju jõudu, bassikeelteni ei jõua õhk piisava kiiruse ja kogusega ning neid on väga keeruline häälestada.

Kokku valmistas August Teppo eri hinnangutel 120–200 pilli, neist on tänaseni säilinud u 30, säilinuist vanim on tehtud 1894. aastal. 20. sajandi algul maksis lõõtspill 80–100 rubla (tööhobuse hinnaks oli u 20 rubla); 21. sajandi algul võis Teppo valmistatud lõõtspill maksta mitukümmend tuhat krooni.

Nn Teppo koolkonda kuuluvad hilisemad Teppo tüüpi ehk Võru tüüpi lõõtsade valmistajad pillimeistrid Karl Ostra, Karl Namm, Johannes Keder, Kalju Sarnit, Priidu Korberg jt.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Loosu külas pillimeistri kodutalus on avatud eramuuseumina tegutsev August Teppo Lõõtsamuuseum.[1] Muuseumihoone lähedal asub ka 1971. aastal avatud mälestuskivi.[2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]