August Ratassepp
August Ratassepp (18. jaanuar 1881 Vesneri vald, Tartumaa – 24.november 1959)[1] oli eesti tehnikateadlane.[2]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
August Ratassepp oli talupidaja poeg.[2]
Õppis H. Treffneri Gümnaasiumis, lõpetas eksternina keskkoolikursuse Peterburi I kadetikorpuse juures ja 1913 Peterburi Aleksander III nimelise Elektrotehnikainstituudi. Oli 1913–1914 mehaanik Turkestani posti-telegraafi ringkonnatalituses, 1914–1916 vanemelektromehaanik Ašhabadis Kesk-Aasia raudteevalitsuses ja linna elektrijaama juhataja, 1916–1920 vanem- ja peaelektromehaanik Vladikaukaasia raudteevalitsuses Rostovis ja elektrotehnika õppejõud kohalikus raudteetehnikakoolis. Töötas 1920–1924 Eestis Raudteede Talituses telegraafijaoskonna juhatajana, 1924–1940 elektrotehnika toimkonna juhatajana, 1921–1931 ühtlasi Tallinna Tehnikumi määraline õppejõud (õpetas elektrimasinaid, telegraafi-, telefoni- ja raadiotehnikat), 1931–1935 abiõppejõud ja tehnilise kursuste lektor.[2]
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Projekteeris Aşgabati (Ašhabadi) linna elektrivõrgu ja juhatas ehitustöid, püstitas elektrijaamad Almatõs ja Samarkandis. Eestis rajati tema juhtimisel Tallinna-Turba-Haapsalu ja Narva-Kiviõli kõrgepingeliin, elektrifitseeriti Tallinna–Pääsküla teine teeliin, Tapa raudteesõlm ja Valga raudteetehased, seadmestati elektrimootorvagunid, ehitati signaal- ja sideliinid Tartu–Petseri ja Rapla–Virtsu raudteelõikudel.[2]
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- Automaatilised telefoni keskjaamad. // ETSi Ajakiri (1921) 13–16.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- TTÜ Toimetiste lisad 3, 1939, 5–6
- Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tallinn, 1986, 288.
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.