Asvieja

Asvieja
valgevene	Асвея Asveja
vene	Освея Osveja
klassikaline valgevene	Асьвея (Asveja) / Aśvieja
	Asvieja lipp Asvieja vapp
	Elanikke: 941 (1.01.2024)
	Koordinaadid: 56° 1′ N, 28° 6′ E

See artikkel räägib asulast; Valgevene järve kohta vaata artiklit Asvieja järv; Leedu järve kohta vaata artiklit Asveja

Asvieja [asvieja] valgevene keeles Асвея, on agrolinnake (varem linn ja alev) Valgevenes Viciebski oblasti Vierchniadźvinski rajoonis, Asvieja külanõukogu halduskeskus. Asub Läti ja Venemaa piiri lähistel, Asvieja järve lõunakaldal. 1325 elanikku (2009)^[2]. Poola keeles on asula nimi Oświeja, vene keeles Освея.

Asviejas on keskkool, kultuurimaja, raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on 17. sajandist pärit mõisakompleks (varemetes) ja 1740. aastal ehitatud haigla.

Ajalugu

Esimest korda on Asviejat mainitud aastal 1503 Aleksandri ja Ivan III vahelistel läbirääkimistel. Aastal 1505 andis Aleksander Asvieja Połacki vojevood Stanislav Glebovitšile, aga hiljem sai sellest Kiszkade valdus. Aastal 1606 müüsid Kiszkad asula Lew Sapiehale. Aastail 1616 ja 1633 rüüstasid asulat Moskva väed.

Asviejast sai linn aastal 1655. Toona läbisid asulat Liivimaale, Žemaitijasse ja Preisimaale minevad vene kaupmehed. Kaks korda aastas peeti linnas laata. Jan August Hylzen sai linna omanikuks aastal 1749, tema toetusel hakati Asvieja piirkonnas ehitama katoliku kirikuid. Aastal 1759 hakkas kloostri juures tegutsema haigla.

Poola jagamisel läks Asvieja Venemaa koosseisu aastal 1772. Linnast sai alev. Aastal 1782 hakkas J. Hylzen järve kaldale häärberit rajama.

Kuni 1917. aastani oli Asvieja Venemaa Keisririigi koosseisus, aastast 1924 Valgevene NSV osa. Teise maailmasõja ajal hukkus Asvieja getos 650 juuti. Aastal 1943 viisid natsid piirkonnas läbi partisanide vastu suunatud operatsiooni Winterzauber, kus hukkus 11 383, aga 14 175 elanikku küüditati. 2007. aastal sai Asviejast agrolinnake.