Astrid Saava

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia

Astrid Saava (sündinud 25. veebruaril 1938 Rasina vallas Tartumaal) on eesti arstiteadlane, hügieenik ja rahvatervishoiuteadlane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Astrid Saava on talupidaja tütar ja Merileid Saava õde.[1]

Saava lõpetas 1956 Tartu 2. Keskkooli ja 1962 Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna ravi erialal. 1965–1967 oli ta samas aspirantuuris, 1967 kaitses meditsiinikandidaadi kraadi hügieeni erialal väitekirjaga "Väikeste jõgede sanitaarse seisundi uurimise ja hindamise metoodikast Eesti NSV tingimustes".[1] 1973 sai ta vanemteaduri kutse hügieeni erialal.[viide?] 1974 kaitses Saava TÜ-s meditsiinidoktori kraadi "Гигиенические аспекты использования и охраны водных ресурсов Эстонской ССР". 1982 sai Saava professori kutse hügieeni erialal.[viide?] Ta täiendas end 1968 Leningradis Sõjameditsiiniakadeemias, hiljem rahvatervishoiu alal Inglismaal, Rootsis, Poolas, Leedus jm.[1]

1962–1965 ja 1967–1970 oli Saava TRÜ hügieenikateedri assistent, 1970–1974 TPI sanitaartehnika probleemlabori vanemteadur, 1974–1980 osakonnajuhataja, 1979–1987 ENSV Rahvamajanduse Juhtivate Töötajate ja Spetsialistide Kvalifikatsiooni Tõstmise Instituudi professor keskkonna- ja töötervishoiu alal,1981–1985 NSVL Hüdrometeoroloogia Riikliku Komitee Rakendusgeofüüsika Instituudi Läänemere osakonna vanemteadur, 1987–1992 TRÜ hügieenikateedri professor, 1990–1992 ka juhataja, 1992–1995 TÜ hügieeni ja keskkonnatoksikoloogia korraline professor, 1992–1998 tervishoiuinstituudi juhataja, 1995–2000 rahvatervise professor, 2000–2003 keskkonna- ja töötervishoiu professor ning 2003. aastast keskkonna- ja töötervishoiu emeriitprofessor, 2007–2010 Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Instituudi vanemteadur (0,5 k). Ta on koostanud õppevahendeid ja kirjutanud mitu raamatut.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Astrid Saava uurimisvaldkonnaks oli Eesti pinna- ja põhjavee kasutamise ja kaitse tervishoiuaspektid, sh väikejõgede ja merelahtede reostamise ja sanitaarse seisundi uurimise ja hindamise metoodika täiustamine, hapnikurežiimi ja bakteriaalse isepuhastumise uurimine, mikroelementide sisaldus Eesti põhjavees ja nende võimalik mõju tervisele. Saava osales rahvusvahelistes Soome lahe ja Läänemere veeuuringutes (1974–1991), koostas Soome lahe ja Läänemere mikrobioloogilise seisundi ülevaated. Alates 1992 sai peamiseks uurimissuunaks rahvatervishoiu arendamine Eestis (sh rahvatervise strateegia väljatöötamine) ja keskkonnast lähtuvate terviseriskide uurimine, sh joogivee erinev fluoriidisisaldus ja selle tervisemõjud.

Teadusorganisatoorne tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Saava on olnud Vastastikuse Majandusabi Nõukogu liikmesriikide veekvaliteedi prognoosimise metoodika väljatöötamise töörühma liige (1974–1980), Soome-NSVL Soome lahe reostuskaitse teaduslik-tehnilise koostöö bioloogia töörühma liige (1974–1991), Läänemere Konventsiooni Helsingi Komisjoni (HELCOM-i) Läänemere seisundi hindamise ekspertide töörühma liige (1978–1986), NSVL MN Teaduse ja Tehnika Komitee veevarude kompleksse kasutamise ja kaitse sektsiooni liige (1975–1980), Eesti TA Looduskaitse Komisjoni liige (1974. aastast), Eesti TA mikrobioloogia probleemnõukogu liige (1975-1985), Eesti TA Sisevete antropogeense eutrofeerumise probleemikomisjoni liige (1976-1990), Eesti TA Peipsi järve programminõukogu liige (1988-1990), Eesti Vetenõukogu (alates 1993 Veeühing) liige (1979-1989, alates 2011 auliige), Soome-NSVL vee kvaliteedi bioloogiliste parameetrite interkalibreerimise ekspeditsiooni NSVL delegatsiooni juht uurimislaeval Aranda (14.-18.08.1978), NSVL MTA asulahügieeni probleemkomisjoni liige (1979–1987), Eesti Arstiteaduse Nõukogu liige (1993–1997), Maailmapanga Eesti tervishoiureformi projekti inimressursside arendamise B.1 alakomponendi (Tervishoiu instituudi arendamine) koordinaator (1994–1998), LEONARDO da VINCI programmi projekti "Pro Healty Life – Interactive CD-ROM in Environmental Health for Professionals and Decision-makers" Eesti-poolne juht ja täitja (1999–2001), Põhja- ja Baltimaade Rahvatervisealase Partnerluse (BRIMHEALTH) nõukoja liige (1994–2002), Globaalse Rahvusvahelise Vee Hindamise (GIWA) metoodika töörühma rahvatervishoiu ekspert ja Läänemere alaregiooni töörühma liige (2001–2005), Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu nõunik (1995–2001), Eesti Teadusfondi arstiteaduse ekspertkomisjoni liige (1995–2000), Säästva Arengu valitsuskomisjoni liige (1996–1999), Säästva Eesti koostöövõrgustiku liige (1997-2000), Rahvatervise Sihtkapitali juhtkomitee liige (1998-2009), Meditsiiniterminoloogia komisjoni liige (aastast 1986), Eesti Pere- ja Sündimusuuringu teadusnõukogu liige (2001-2010). Ta on Tartu Tervisekaitsjate Teadusliku Seltsi asutaja ja esimees (1998–2005), Eesti Naisüliõpilaste seltsi vilistlane (alates 1991, Tartu vilistlakogu juhataja 1998-2000).

Ta on osalenud Eesti seadusloomes ja riiklike dokumentide väljatöötamises veeseaduse, rahvatervise seaduse, joogivee standardi, Eesti keskkonnatervishoiu riikliku tegevuskava (NEHAP) ning Tartu strateegilise arengukava (Tartu Agenda 21) juures.

Astrid Saavalt on ilmunud üle 300 teaduspublikatsiooni, sh 4 monograafiat.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2013 Tartu Ülikooli tänukiri
  • 2011 Eesti Veeühingu auliige
  • 2008 Tartu Ülikooli aumärk[2]
  • 2008 EV tervisekaitseinspektsiooni tänukiri
  • 2006 EV keskkonnaministeeriumi, Eesti Vee-ettevõtete Liidu ja Eesti Veeühingu Vee Säästja auhind[1]
  • 2003 Tartu Ülikooli suur medal[3]
  • 1998 Tartu Ülikooli arstiteaduskonna medal
  • 1998 EV keskkonnaministeeriumi tänukiri
  • 1998 kvaliteediauhind (Award of Excellence) ettekande eest "Public Health in the Newly Independent States of Europe" 25. rahvusvahelisel kunstide ja kommunikatsiooni konverentsil (30. august – 6. september 1998, New Orleans, Louisiana, USA)

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Talutütrest professoriks. TÜ Kirjastus, 2018
  • Riikliku meditsiini/hügieeni õpetamisest Tartu Ülikoolis läbi aegade (1632–1989/1991). TÜ Kirjastus,Tartu, 2020
  • Keskkonnatervishoiu eesti-inglise seletussõnaraamat.TÜ Kirjastus 2015
  • Regional differences in exposure to natural fluoride through drinking water in Estonia (coauthor). In: Geography and Health – A Nordic Outlook. Stockholm, 2014
  • Health of the Estonian Population during the Period of Independence 1991–2011. In: Twenty Years of Restored Statehood in Estonia, 1991–2011, Tallinn, 2011
  • Keskkonnategurid ja rahva tervis. Eesti inimarengu aruanne 2009. Tallinn, 2009.
  • Fluoriidid põhjavees – piirav tegur joogiveevarutuses (kaasautor). Rmt: Uurimusi eestikeelse geograafia 90. aastapäeval. Tartu, 2009
  • Joogivee fluorisisaldus Eestis, selle tähtsus hambakaariese ja fluoroosi levimises ja ennetamises (kaasautor). Tartu, 2005
  • Water quality of Estonian water bodies // Water Protection of the Gulf of Finland and Estonian Waterbodies. TUT Press, 2005·
  • Sanitary conditions in Lake Peipsi. // Lake Peipsi: Meteorology, Hydrology, Hydrochem, Tartu, 2001
  • Public health research in Estonia. // Eur. J. Public Health, 2000, 10 (3)
  • Health hazards due to drinking water (Review). Proceedings of the Latvian Academy of Sciences, vol 52, 1998
  • Muutuv keskkond ja tervis (kaasautor). Kirjastus Eesti Loodusfoto, Tartu, 1996
  • Environment and health in the Baltic countries (kaasautor). // Reports on a WHO Meeting, 1994

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide
  2. ↑ "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 8.12.2022.
  3. ↑ "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 4.12.2022.

Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "NREUL" ei kasutata eelnevas tekstis.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "eRtOP" ei kasutata eelnevas tekstis.

Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "MwfVQ" ei kasutata eelnevas tekstis.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Album professorum Universitatis Tartuensis anno MCMXCVIII" Tartu, 1998, lk 29
  • "Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980" Tartu, 1987, lk 126, II, lk 158
  • "Eesti entsüklopeedia" 14. kd, lk 452
  • "Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites" Tallinn, 1982, III kd, lk 361
  • "Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986" Tallinn, 1986, lk 437, 501
  • "International Book of Honor" 5th ed. ABI, 1998, lk 228
  • Eesti Arst 3/1998, lk 186; 3/2008, lk 229
  • Nõukogude Naine 10/1974, lk 14-15 (Karu, Leida. Arst, pedagoog, teadlane).
  • "Tartu Ülikooli arstiteaduskond 1982–2007" Tartu, 2007, lk 148, 149, 151, 156, 159, 160, 161, 163, 166, 167, 391

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Astrid_Saava&oldid=6450267"