Mine sisu juurde

Nutistu

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Asjade internet)

Nutistu[1] ehk asjade internet (inglise keeles Internet of things, lühend IoT), ka esemevõrk ja värkvõrk,[2] on interneti kaudu seotud asjade võrk, kus need kasutaja ja üksteisega teavet jagavad ja vahetavad ning koos teatud ülesandeid täidavad.

Need seadmed võivad olla nii nutitelefonid, köögitehnika, pesumasinad, autod, meditsiiniseadmed, aktiivsuskuvarid, hooned ja kasvõi foorid. Asjatundjate hinnangul on aastaks 2020 maailmas üle 50 miljardi nutistuseadme.[3] Turu väärtuseks on ennustatud 80 miljardit dollarit.[4]

Lihtsaim asjade interneti näide see, kui garaažiuksed „saavad aru”, et omaniku auto on läheduses või kui omanik saadab käsu ukse avamiseks oma nutitelefonilt[5] ja infot sellekohase teabega vahendatakse interneti protokollide abil.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesena kasutas ingliskeelset väljendit "Internet of Things" inglise ettevõtja Kevin Ashton 1999. aastal.[6]

Esimene internetti ühendatud nn ebatraditsiooniline seade pärineb aastast 1980[küsitav] Carnegie Melloni ülikoolis oli Coca-Cola müügiautomaat, mille programmeerijad ühendasid internetti. Nad said kontrollida masina seisukorda ning kindlaks teha, kas masinas on neid vajadusel jook ootamas.[7][8]

Eestikeelne väljend „nutistu“ pärineb Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Eesti Keele Instituudi ja ajalehe Postimees 2015. aastal korraldatud sõnavõistluselt, kus otsiti eestikeelseid vasteid populaarsetele võõrsõnadele.[9] Samal võistlusel märgiti ära ka vaste "värkvõrk", mida žürii pidas ametliku kasutuse jaoks siiski liiga kõnekeelseks.[10]

Nutistu Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]
Kalaranna targa tänava teabeleht

Eesti ettevõte Autlo on loonud seadme, mis ühendatakse auto OBD2-liidesesse ning mis võimaldab autol iseseisvalt fikseerida, millises tasulises parklas ta asub, ja tasuda seejärel parkimise eest.[11]

Tallinnas asuv Kalaranna tänav on Eesti esimene nutitänav, kus jälgitakse reaalajas õhu saastatust, liikluskoormust ja prügikastide täituvust. Kõik kogutud andmed on reaalajas nähtavad veebis.[12] Lisaks arvutatakse veebilehel välja kui suurt säästu annavad tänaval kasutatavad LED-lambid võrreldes sama hulga naatriumlampide energiatarbega.

9. märtsil 2016 avati Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi ja Telia Eesti koostöös Tartus näitliku nutika kodu ja nutika kontori keskkonda illustreeriv nutistulabor. Omavahel võrgu kaudu ühendatud seadmed koguvad ja vahetavad andmeid, mis võimaldavad seadmetel vastavalt olukorrale ise reguleerida oma käitumist ehk olla nutikad.[13]

Tehnoloogiad

[muuda | muuda lähteteksti]

Tehnoloogiaid, mis aitavad kaasa nutistu arengule:[14]

  1. RFID ja NFC – RFID oli domineeriv tuvastustehnoloogia kuni 2010. aastani, kui NFC toega mobiiltelefonid hakkasid rohkem levima.
  2. Visuaalsed märgid – kasutatakse näiteks turunduskampaaniates, kus kasutajatel on võimalik QR-koodist nutitelefoniga pilti tehes avada veebibrauseris vastav veebileht. Populaarsed tänu odavusele ja lihtsale kasutamisele.
  3. Bluetooth low energy – ehk BLE on uus sidestandard, mida riistvaraliselt toetab juba enamik uusi nutitelefone. Eeliseks on vägagi väike energiatarbimine, näiteks on tuvastatav seade võimeline CR2032-patareil töötama ligi aasta.
  4. Z-Wave – nutikodude suhtlusstandard.
  5. Wifi-direct – seadmest-seadmesse Wi-Fi-ühendust pakkuv standard, mis ei vaja ühenduseks pääsupunkti. Eeliseks on suured kiirused ja lühike latentsusaeg.
  6. LTE-Advanced – LTE-A on suuri kiirusi pakkuv mobiilsidestandard. Võrreldes originaalse LTE sidega pakub LTE-A suuremat leviala ning lühemat latentsusaega. LTE-A mängib olulist rolli autode omavahelises suhtluses.

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Sõnavõistluse võidusõna on "nuhvel"". EKI. Vaadatud 4. veebruaril 2018.
  2. ↑ "Andmekaitse ja infoturbe leksikon". Cybernetica. Vaadatud 4. veebruaril 2018. ITU-T Y.2060: praegustel ja tärkavatel koostalitlusvõimelistel info- ja sidetehnoloogialiikidel põhinev infoühiskonna globaaltaristu, mis võimaldab füüsiliste ja virtuaalsete esemete kokkuühendamise teel progressiivteenuseid, tagades turva- ja privaatsusnõudeid; laiemas tähenduses võib vaadelda tehniliste ja sotsiaalsete järelmitega nägemusena
  3. ↑ Dave Evans (aprill 2014). "The Internet of ThingsHow the Next Evolution of the Internet Is Changing Everything" (PDF) (inglise). Vaadatud 27.04.2016.
  4. ↑ Toptal - Home Smart Home: asjade internetikaubandus
  5. ↑ Lauri Jürisoo (veebruar 2016). "Ülevaade: asjade internet ja mis sellest kasu on". www.FORTE.ee. Vaadatud 27.04.2016.
  6. ↑ Alex Wood (märts 2015). "The internet of things is revolutionising our lives, but standards are a must". theguardian (inglise). Vaadatud 27.04.2016.
  7. ↑ First Edition: 06/15/1998, Last modified: Mon Feb 14 16:50:54 EST 2005 CMU SCS Coke Machine Home Page
  8. ↑ Adelheid Kiriland (jaanuar 2016). "IoT- Asjade Internet". Originaali arhiivikoopia seisuga 2.06.2016. Vaadatud 27.04.2016.
  9. ↑ Tiina Kaukvere, Hendrik Alla (19. jaanuar 2015). "Sõnavõistluse võitja on "nuhvel"". Postimees. Vaadatud 3. veebruaril 2018.
  10. ↑ "Sõnavõistluse tulemused". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. oktoober 2017. Vaadatud 3. veebruaril 2018.
  11. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. jaanuar 2021. Vaadatud 9. jaanuaril 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  12. ↑ "Kalaranna SmartStreet". Vaadatud 5. veebruaril 2018.
  13. ↑ "TÜ avab värkvõrgu labori". Märts 2016. Vaadatud 27.04.2016.
  14. ↑ Roy Want; Bill N. Schilit; Scott Jenson (jaanuar 2015). "Enabling the Internet of Things" (inglise). Vaadatud 27.04.2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Nutistu&oldid=6550263"