Nutistu

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Asjade Internet)
Jump to navigation Jump to search

Nutistu[1] ehk asjade internet (inglise keeles Internet of things, lühend IoT), ka esemevõrk ja värkvõrk,[2] on Interneti kaudu seotud asjade võrk, kus need kasutaja ja üksteisega informatsiooni jagavad ja vahetavad ning koos teatud ülesandeid täidavad.

Need seadmed võivad olla nii nutitelefonid, köögitehnika, pesumasinad, autod, meditsiiniseadmed, aktiivsusmonitorid, hooned ja kasvõi foorid. Ekspertide hinnangul on aastaks 2020 maailmas üle 50 miljardi nutistu seadme.[3] Turu väärtuseks on prognoositud 80 miljardit dollarit.[4]

Lihtsaim asjade interneti näide see, kui garaažiuksed „saavad aru”, et omaniku auto on läheduses või kui omanik saadab käsu ukse avamiseks oma nutitelefonilt[5] ja infot sellekohase teabega vahendatakse Interneti protokollide abil.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esmakordselt kasutas ingliskeelset väljendit "Internet of Things" Inglise ettevõtja Kevin Ashton 1999. aastal.[6]

Esimene internetti ühendatud nn ebatraditsiooniline seade pärineb aastast 1980[viide?]. Carnegie ülikoolis oli Coca-Cola müügiautomaat, mille programmeerijad ühendasid internetti. Nad said kontrollida masina seisukorda ning kindlaks teha, kas masinas on neid vajadusel jook ootamas.[7][8]

Eestikeelne väljend „nutistu“ pärineb Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Eesti Keele Instituudi ja ajalehe Postimees 2015. aastal korraldatud sõnavõistluselt, kus otsiti eestikeelseid vasteid populaarsetele võõrsõnadele.[9] Samal võistlusel märgiti ära ka vaste "värkvõrk", mida žürii pidas ametliku kasutuse jaoks siiski liiga kõnekeelseks.[10]

Nutistu Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Kalaranna targa tänava infoleht

Eesti ettevõte Autlo on loonud seadme, mis ühendatakse auto OBD2-liidesesse ning mis võimaldab autol iseseisvalt võimeline fikseerida, millises tasulises parklas ta asub, ja tasuda seejärel parkimise eest. Tallinnas asuv Kalaranna tänav on Eesti esimene nutitänav, kus jälgitakse reaalajas õhu saastatust, liikluskoormust ja prügikastide täituvust. Kõik kogutud andmed on reaalajas nähtavad veebis.[11] Lisaks arvutatakse veebilehel välja kui suurt säästu annavad tänaval kasutatavad LED-lambid võrreldes sama hulga naatriumlampide energiatarbega.

9. märtsil 2016 avati Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi ja Telia Eesti koostöös Tartus näitliku nutika kodu ja nutika kontori keskkonda illustreeriv nutistulabor. Omavahel võrgu kaudu ühendatud seadmed koguvad ja vahetavad andmeid, mis võimaldavad seadmetel vastavalt olukorrale ise reguleerida oma käitumist ehk olla nutikad.[12]

Tehnoloogiad[muuda | muuda lähteteksti]

Erinevad tehnoloogiad mis aitavad kaasa nutistu arengule:[13]

  1. RFID ja NFC – RFID oli domineeriv tuvastus tehnoloogia kuni 2010. aastani kui NFC toega mobiiltelefonid hakkasid rohkem levima.
  2. Visuaalsed märgid – kasutatakse näiteks turunduskampaaniates, kus kasutajatel on võimail QR-koodist nutitelefoniga pilti tehes avada veebilehitsejaga vastav veebileht. Populaarsed tänu odavusele ja lihtsale kasutamisele.
  3. Bluetooth low energy – ehk BLE, on uus sidestandard mida riistvaraliselt toetavad juba enamus uued nutitelefonid. Eeliseks on vägagi väike energiatarbimine, näiteks on tuvastatav seade võimeline CR2032 patareil töötama ligi aasta.
  4. Z-Wave – nutikodude suhtlusstandard
  5. Wifi-direct – seadmelt-seadmele Wi-Fi-ühendust pakkuv standard, mis ei vaja ühenduseks pääsupunkti. Eeliseks on suured kiirused ja lühike latentsusaeg.
  6. LTE-Advanced – LTE-A on suuri kiirusi pakkuv mobiilsidestandard. Võrreldes originaalse LTE sidega pakub LTE-A suuremat leviala ning madalamat latensust. LTE-A mängib olulist rolli autode omavahelises suhtluses.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Sõnavõistluse võidusõna on "nuhvel"". EKI. Vaadatud 4. veebruaril 2018. 
  2. "Andmekaitse ja infoturbe leksikon". Cybernetica. Vaadatud 4. veebruaril 2018. "ITU-T Y.2060: praegustel ja tärkavatel koostalitlusvõimelistel info- ja sidetehnoloogialiikidel põhinev infoühiskonna globaaltaristu, mis võimaldab füüsiliste ja virtuaalsete esemete kokkuühendamise teel progressiivteenuseid, tagades turva- ja privaatsusnõudeid; laiemas tähenduses võib vaadelda tehniliste ja sotsiaalsete järelmitega nägemusena" 
  3. Dave Evans. "The Internet of ThingsHow the Next Evolution of the Internet Is Changing Everything". Aprill 2014. Failitüüp: PDF. Kasutatud 27.04.2016. Inglise.
  4. Toptal - Home Smart Home: asjade internetikaubandus
  5. Lauri Jürisoo. "Ülevaade: asjade internet ja mis sellest kasu on". www.FORTE.ee, Veebruar 2016. Kasutatud 27.04.2016. Eesti.
  6. Alex Wood. "The internet of things is revolutionising our lives, but standards are a must". theguardian, märts 2015. Kasutatud 27.04.2016. Inglise.
  7. First Edition: 06/15/1998, Last modified: Mon Feb 14 16:50:54 EST 2005 CMU SCS Coke Machine Home Page
  8. Adelheid Kiriland. "IoT- Asjade Internet". jaanuar 2016. Kasutatud 27.04.2016. Eesti.
  9. Tiina Kaukvere, Hendrik Alla. "Sõnavõistluse võitja on "nuhvel"". Postimees, 19. jaanuar 2015. Kasutatud 3. veebruar 2018.
  10. "Sõnavõistluse tulemused". Kasutatud 3. veebruar 2018.
  11. "Kalaranna SmartStreet". Kasutatud 5. veebruar 2018.
  12. "TÜ avab värkvõrgu labori". märts 2016. Kasutatud 27.04.2016. Eesti.
  13. Roy Want; Bill N. Schilit; Scott Jenson. "Enabling the Internet of Things". jaanuar 2015. Kasutatud 27.04.2016. Inglise.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]