Volta tehas

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt AS Volta)
Jump to navigation Jump to search
Grupp töölisi tehase Volta mudelitsehhis, 1903.a
Grupp töölisi tehase Volta mudelitsehhis, 1903.a
Vaade montaažitsehhi tehase Volta peakorpuses, 1903.a
Vaade montaažitsehhi tehase Volta peakorpuses, 1903.a

Volta tehas oli Tallinnas 1900. aastal tööd alustanud tööstuskäitis, mis asub Kalamaja asumis Tallinnas. Tehase nimevaliku aluseks oli Alessandro Volta isik.

Asutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Volta tehase ehitamisele eelnes Carl Wilhelm Lutheri ja Christian Lutheri, Girardi, Christian Barthold Rotermanni, Roseni, Ingmanni ja Riia Kommertspanga (mille üks omanikke oli Saksa AEG (Allgemaine Elektrizitäts Gesellschaft)) poolt 15. aprill 1899 AS Volta asutamine, misjärel hakati Tallinnas Kopli piirkonnas ostetud krundile hooneid ehitama.

5. jaanuaril 1900 alustas ettevõte tööd, tehast juhtis insener Konrad Schindler Šveitsist. 1901. aasta mais lõpetati projektijärgsed tööd ehitusel – territoorium ligikaudu 10 hektarit. Tehas oli varustatud väga kaasaegse Saksa seadmestikuga (esimene elektrivasar Eestis). Vene toormest valmistati elektrimootoreid ja generaatoreid Vene turule.

1904. aastal alustati oma toodanguga teiste Eesti ettevõtete elektrifitseerimist: Lutheri vineer ja mööbli vabrik, Dvigatel, Kärdla kalevivabrik, Türi paberivabrik.

1909. aastal ehitati Voltas Tallinna elektrijaamale kolm 250 hj auruturbiini ja kolm 250 hj ja 3 kV vahelduvvoolugeneraatorit. 1910. aastal müüdi eraomanike poolt osa aktsiaid Peterburi Diskonto ja Laenupangale, mille tulemusena saadi suuri riiklikke tellimusi raudtee ja sõjaliste ametkondade tarvis. 1913. aastal, kui alustas tööd AS Noblessneri laevatehas, valmistati Voltas ehitatavate allveelaevade kogu elektriseadmestik. 1913. aastal oli tehases 760 töölist.

Esimese maailmasõja ajal, 1916. aastaks kasvas käive 5,5 miljoni rublani, ettevõttes töötas 860 töölist ja juhatuse asupaigaks sai Peterburi, Venemaa Keisririigi sõjaväele valmistati 600 000 käsigranaati. 1917. aasta suvel evakueeriti tehas Venemaale: töölised, tööpingid ja instrumendid Permi, muu vara Moskvasse ning tehas käivitus mõni aeg hiljem Uuralites Jekaterinburgi kubermangus Barantšinski asulas[1], kus tekkis Barantšinski elektromehaanika tehas[2].

Tallinnas seisis tehas tühjana ligi viis aastat. Eesti Vabariik kehtestas seejärel oma hoolduse ettevõttele ja andis 15 miljonit marka laenu seadmete muretsemiseks ja tootmise alustamiseks. 1939. aastal töötas ettevõttes 244 töölist, valmistati tellimuste alusel elektrimootoreid, transformaatoreid, pumpasid, ventilaatoreid, kütteagregaate jne.

26. juulil 1940 tehas natsionaliseeriti, töölisest Artur Alust sai tehase direktor, paigale jäi vana juhtkond ja insener-tehniline personal, töölisi jäi alles 164. Teise maailmasõja ajal 1941. aastal tehas demonteeriti ja saadeti NSV Liitu, suur osa seadmeid läks aga transportimisel koos laevadega põhja. 1947. aastal tehas rekonstrueeriti tehas okupeeritud Saksamaalt saadud trofeeseadmetega.

Volta pärast Eesti taasiseseisvumist[muuda | muuda lähteteksti]

Septembris 1994 sõlmiti Eesti Erastamisagentuuri ja Ravori Investeeringute AS vahel RAS Volta varade ja osade kohustuste ostu-müügileping. 1998. aastal muutis Ravori Investeeringute AS oma ärinime Elektrimasinaehituse AS-iks. 2003. aastal võitis Elektrimasinaehituse AS 1998. aastal alanud kaubamärgi VOLTA omandivaidluse AB Elektroluxiga. 2003. aastal muutis Elektrimasinaehituse AS oma ärinime AS-iks Volta.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]