Arutelu:Tsistertslaste ordu

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Mis need isikunimed siin all teevad? Kas need on tsistertslaste nimed? Aquino Thomase tõmbasin siit maha, sest tema oli dominikaanlane. Kaks nime on ka artiklis Tsistertslased. Arvasin, et tegemist on tsistertslastega ja panin neile pealkirjaks "Tsistertslasi". Andres 06:02, 4 Sep 2004 (UTC)

Artikkel sisaldab sõnasõnalist Ülla Parase teksti siit. Andres 06:11, 4 Sep 2004 (UTC)

Siin on osa esialgsest tekstist, mis on põhiliselt maha kirjutatud ning milles sisalduv info tuleks artiklisse integreerida:

Kloostri reeglid võeti vastu 1119 a. Tsistertslased on esimene hierarhiliselt ülesehitatud süsteemiga ordu Katoliku kiriku

Nad loobusid pärisorjade tööst kloostripõldudel , tegelesid aiandusega, harisid uudismaid (kolmeväljasüsteem).

Tsistertslased rõhutasid Jumala teenimise kõrval ka munkade füüsilise töö vajadust – esimesi kloostreid rajasid mungad ise. Ordu kloostrid rajati reeglina kõnnumaale, inimasustusest suhteliselt kaugele. Läheduses pidi kindlasti olema veekogu, enamasti asuvad kloostrid jõeorgudes.

Ordu reegel nõudis liikmeilt kehalist tööd, seetõttu tegelesid kloostrid põlluharimise ja käsitööga. Ordu rikastudes hakati kasutama ka ilmikvendade, palgaliste ja sõltuvate talupoegade tööd.

Nende elu oli kasin, kloostrid sisustatud ainult hädavajalikuga, mungad ja nunnad allutatud rangele distsipliinile.

Aastast 1120 asutatakse ordu naisharu. Naistsistertslased olid tavaliselt aadlipäritolu daamid, kas lesed või vanatüdrukud, kes oma elulõppu kloostrirahusse veetma tulnud.

Tsistertslaste ordu kasvas ja 14. sajandi alguses oli Euroopas ligi 700 kloostrit). Reformatsiooni tagajärjel vähenes tsistertslaste kloostrite arv järsult. Tänapäeval on tsistertslaste ordu (Sacer Ordo Cisterciensis) meesharul 81 ja naisharul 95 kloostrit.

== Baltimaad ja eesti ==

Baltimaadel ehitati esimene tsistertslaste klooster umbes 1205 Daugavgrīvasse (Dünamünde). Eestis rajati kloostrid 1228 aastal Kärknasse ja 1317 aastal Padisele, 13. sajandi kloostrimõis Kolgasse ja nunnakloostrid asutati Tallinnasse, Tartusse ja Lihulasse. Juurutasid eestis kolmevälja süsteemi.

Mungakloostrid: Kärkna klooster - Padise klooster Nunnakloostrid: Tallinna Mihkli klooster - Lihula naistsistertslaste klooster - Tartu naistsistertslaste klooster või Püha-Katariina nunnaklooster

Mõlemad Eesti meestsistertslaste kloostrid asusid sammuti jõgede kallastel, nende ümber olid paisutatud vallikraavid. Tsistertslaste kloostrite juurde kuulusid väga sageli kalatiigid, ka neist on mõlema Eesti kloostri puhul jälgi. Nimelt tsistertelased ei söönud loomaliha aga kalaliha oli neil lubatud süüa.

Tsistertslased olid Läänemaal Saare-Lääne piiskopkonna ajajärgul tähtsad. Sai esimeseks Saare-Lääne piiskopkonna piiskopiks 1228. a. Daugavgriva tsistertslaste kloostri abt Gottfried. Tsistertslaste ehitusreegleid järgides on ehitatud Haapsalu toomkirik ja Läänemaa keskaegsed kirikud. Arvatavalt järgisid Haapsalu piiskopilinnuses elanud toomhärrad tsistertslaste mungaordu reegleid.


Kas on mõtet eraldi artiklil Tsistertslased? Selle kogu sisu võiks olla samahästi siin. --Oop 12:18, 31 Dec 2004 (UTC)

Nõus. - Urmas 12:38, 31 Dec 2004 (UTC)

Kas Bernard Clairvaux'st ei peaks olema Bernard de Clairvaux? Taivo 11:38, 21 Mar 2005 (UTC)

Ei. "de Clairvaux" tähendabki "Clairvaux'st". Nii hüütakse teda selle kloostri järgi, kus ta tegutses. Andres 11:48, 21 Mar 2005 (UTC)
Jah, seda ma tean. Mind huvitab, kas Vikipeedia stiil soovitab Leonardo da Vinci asemel Leonardo Vincist, Vermeer van Delfti asemel Vermeer Delftist, Henri de Navarre'i asemel Henri Navarrast jne. Kui ei, kas siis de Clairvaux on erand? Või on kõik prantsuse nimed erandid? Kuidas ma edaspidi erandit ära tunnen? Taivo 12:57, 21 Mar 2005 (UTC)
Arvan, et just "Leonardo da Vinci" ja "Vermeer van Delft" on erandid. Äratundmiseks vaata, kuidas senises traditsioonis on kasutatud. Henri puhul öeldakse "Navarra Henri". Andres 19:19, 21 Mar 2005 (UTC)
Ma tahan kontrollida, kas ma sain õigesti aru. Robert de Molesme sellesama artikli alguses on viga, peaks olema Robert Molesme'ist. Üxküllide suguvõsa esimesed liikmed XIII sajandil olid Ükskülast, hilisemad kaotasid sideme Ükskülaga ja olid seetõttu von Üxküllid (piiritõmbamisega peab olema ettevaatlik!). Rembrandt van Rijn peaks olema Reini äärest, aga ülemaailmselt tuntuna on ta vist erand nagu Vermeergi? Taivo 13:47, 22 Mar 2005 (UTC)
Jah, õige on "Robert Molesme'ist". Juhtudel, kui seestütlevat käänet on ebamugav kasutada, võib öewlda ka "Molesme'i Robert". Samuti peaks saama öelda "Molesme'i püha Robert".
Kui nimi muutub pärandatavaks, siis võib teda vaadelda perekonnanimena. Esimeste Üxküllide kohta ei oska öelda.
"Rembrandt van Rijn" on erand. Eestis on kombeks öelda lihtsalt "Rembrandt". Andres 15:45, 22 Mar 2005 (UTC)

Tsistertslaste hulgas on mainitud Theoderichi, kuid pole arusaadav, millise Theoderichiga on tegemist. Andres 25. september 2006, kell 15:22 (UTC)