Arutelu:Tartu koonduslaager

Kas selle laagri ametli nimi oli Tartu Töö- ja Kasvatuslaager?

Selliseid sõnu nagu "natsiokupatsioon" ei peaks minu meelest entsüklopeedias kasutama? Andres 2. märts 2009, kell 07:15 (UTC)

Arikkel on entüklopeediale mitte omaselt liiga emotsionaalselt kallutatud.

Mida teha, et kallutatusest vabaneda? Andres 8. august 2010, kell 12:30 (EEST)[vasta]

Sisuliselt kogu M. Afanasjevi kohta käiv tekst tuleks entsüklopeediale sobilikumalt sõnastada. - Neptuunium (arutelu) 30. jaanuar 2017, kell 11:01 (EET)[vasta]

Katkine link[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

http://www.cl.ut.ee/korpused/segakorpus/postimees/1999/1999.11.29.tei
- In Tartu koonduslaager on 2013-06-24 13:43:55, 404 Not Found
- In Tartu koonduslaager on 2013-07-07 03:21:19, 404 Not Found

--MastiBot (arutelu) 7. juuli 2013, kell 06:21 (EEST)[vasta]

Järgnevalt aadressilt saab ise edasi otsida: http://www.cl.ut.ee/korpused/segakorpus/ Väljaarvatud asjaolu, et antud aadressilt on palju huvitavat võiamlik leida, siis, kuidas see puutub üldse teemasse "Tartu koonduslaager"??

"Tartumaal olevat Saksa okupatsiooni ajal tapetud 12 836 inimest" Ilmselge liialdus. Isegi koos nõukogude sõjavangidega ei saanud nii palju olla. Vajaks ilmtingimata mingeid kommentaare. Velirand (arutelu) 30. jaanuar 2017, kell 11:00 (EET)[vasta]

Artklisse oli lisatud niisugune kommentaar:

Väljavõte Nõukogudeaegsest soperdisest Haakristi teenrid. Ilmselgelt ei kasuta Eestlased kunagi väljendit noori kukkesid tapma. See pärineb puhtalt venekeelsest folkloorist. Nüüd siis Eestikeelses vikipeedias kasutatakse nõukaaegset üllitist juba ammu surnud inimese mustamise

Andres (arutelu) 28. september 2017, kell 18:38 (EEST)[vasta]

Teine lisandus:

M. Afanasjevi versioon on kirjas nõukogude ajal üllitatud raamatus haakristi teenrid. Samuti võib täielikult kahtluse alla väite, et käed ja sinel verised olid mahalasknine toimunud ju püssidest. Teada on fakt, et M. Afanasjev elas Eelmetsa perega samas majas ja tahtis nende korterit omale saada ja selleks kaebas NKVD le Evald Eelmetsa peale. Esimesel ülekuulamisel lõi NKVD uurija Evald Eelmetsa esihambad kirjapressiga sisse ja ütles et kui ülestunnistusele, mis oli kokku soperdatud alla ei kirjuta saadetakse ka pere siberisse. Lõpuks nõukogude võim rehabiliteeris 1966 aastal Evald Eelmetsa täielikult. Paraku selleks ajaks oli ta veetnud 18 aastat siberi vangilaagrites.

Andres (arutelu) 28. september 2017, kell 18:41 (EEST)[vasta]

Miks siin nii on, et on tehtud kokkuvõte nõukogudeaegsetest allikatest ja muud ei ole? Kas keegi oskab midagi ette võtta? Andres (arutelu) 28. september 2017, kell 18:44 (EEST)[vasta]