Arutelu:Tšehhoslovakkia

"19. sajandi keskpaigas kuulus Tšehhoslovakkia koosseisu sudeedisakslastega asustatud Sudeedimaa, mis põhjustas Kolmanda Riigi ja Tšehhoslovakkia vahelise vastasseisu." See lause tuleks küll kuidagi teisiti sõnastada. Tšehhoslovakkia saavutas iseseisvuse ju alles 1918. aastal. 90.191.119.98 6. oktoober 2012, kell 16:49 (EEST)

Jah, aga kuidas selle võiks sõnastada? Andres (arutelu) 6. oktoober 2012, kell 19:13 (EEST)

19. sajandi keskpaik tuleks lausest välja jätta. 90.191.119.98 7. oktoober 2012, kell 09:19 (EEST)

---

Natuke imelik ikka, et 1968. aasta augustisündmustest ei ole artiklis midagi kirjutatud. 90.191.119.98 12. oktoober 2012, kell 22:31 (EEST)

Muidugi, pärast 1938. aastat pole sees praegu. Andres (arutelu) 14. oktoober 2012, kell 00:28 (EEST)

---

Siit võeti asju välja. --Epp 3. märts 2013, kell 06:19 (EET)

---

Minu meelest on alapealkiri "Tšehhoslovakkia lagunemine" ja vastav link praegu vales kohas. Andres (arutelu) 3. september 2019, kell 13:21 (EEST)

Tšehhi põrgu

Tšehhoslovakkia eksiilvalitsus tegutses aga Londonis, ja seda juhtis riigi viimane juht Edvard Beneš, eksiilvalitsust tunnustasid Suurbritannia, USA ja teised liitlased, pärast Saksamaa sissetungi NSV Liitu, ka NSV Liit. 8 miljonist tšehhist sõdisid oma riigi taastamise nimel 36 000 meest (vt. Ludvík Svoboda), slovakid enam-vähem üksmeelselt Saksa poolel. Pärast sõda mõrvati Tšehhi põrgus üle 200 000 Saksamaa ja selle liitlaste sõduri, Sudeedimaalt küüditati üle 3 miljoni sakslase.

Mida Walter peab silmas Tšehhi põrgu all? --Wkentaur (arutelu) 1. detsember 2023, kell 17:34 (EET)

Eks ikka 1945. a Praha ülestõusu, aga hukkunute arv on nüüd küll kõvasti üle paisutatud. Ingliskeelse viki andmetel jäi hukkunute koguarv (tšehhid, natsid ja tsiviilid) igal juhul alla 10 000, reaalne, et isegi alla 5000. Metzziga (arutelu) 1. detsember 2023, kell 18:14 (EET)

Mõeldud ei ole ainult Praha ülestõusu, vaid laiemalt. 200 000 võib olla küllalt reaalne arv, suurema osa tapetutest moodustasid siiski sudeedisaksa tsiviilisikud. Velirand (arutelu) 1. detsember 2023, kell 18:32 (EET)

Vähemalt teised vikid peavad küll "Tšehhi põrgu" all silmas eeskätt konflikti ülestõusnute ja saksa poole (paljuski eesti SS-laste) vahel. Mõlema poole julmusi ega sakslaste genotsiidi ma muidugi ei eita, aga ei leidnud kinnitust, et nt sakslaste küüditamist selle mõiste alla liigitatakse. Kui hr Walter selle all midagi muud silmas pidas, OK, aga see pole ajaloos tavapärane keelekasutus ja sel juhul, kui tema mõistekasutus tavapärasest selgelt erineb, tuleks juhul, kui teda allikana vajalikuks peetakse, seda ka täpsustada. Metzziga (arutelu)