Arutelu:Start

Kas lähe on sama asi mis start? Andres (arutelu) 19. veebruar 2015, kell 00:04 (EET)

Enamasti küll. Kas alati, ei julge öelda. Väga levinud mõisteid kasutatakse kõikvõimalikes erinevates tähendustes ja teisalt on spordialasid nii palju, et ei ole palju inimesi, kes tunneks neid kõiki. --VillaK (arutelu) 19. veebruar 2015, kell 00:08 (EET)

Lähe tundub tähenduselt laiem, start viitab rohkem hetkele, mil spordivõistlus vm sündmus algab. Vrd näiteks lähtejoon või lähteala mistahes muus valdkonnas peale spordi, teistes valdkondades enamjaolt "starti" selles tähenduses ei kasutata. See vist on üks juhtumeid, kui võõrsõna tahetakse omasõnaga asendada, aga tähendused lähevad mõnevõrra ise teid. Ssgreporter (arutelu) 19. veebruar 2015, kell 00:49 (EET)

EKSS-i järgi tähendavad nii "start" kui ka "lähe" nii jooksu vms algust, selle algushetke kui ka alguskohta. Jutt on ainult tähendusest spordis. See ei välista, et ühes või teises tähenduses kasutatakse sõna "lähe" sagedamini või harvemini. Tundub küll, et kõigis neis tähendustes kasutatakse sõna "start" sagedamini kui sõna "lähe". Andres (arutelu) 19. veebruar 2015, kell 10:21 (EET)

Artiklile saab lisada täpsustusmärkuse, et see artikkel räägib stardi mõistest spordis. Stardi mõistet kasutatakse muidugi ka teistes valdkondades, nt mingi agregaadi käivitamise hetk, kosmoseraketi start vms. Nendest tuleks rääkida mujal.

Mis puudutab lähet, siis laenates natuke nippe Andrese arsenalist, ma kahtlen kas see on üldse mõiste või on see lihtsalt üks eestikeelne sõna (ÕSi materjal). Sõnaotsinguga tuleb tükk aega lehti lapata, enne kui leiab mingeid viiteid, kus seda natuke mõiste moodi kontekstis kasutatud on, nt Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2006. aasta kampaania "Ohutu lähe". Sest valdavalt tulevad välja sellised viited nagu "Karl Kruuda starti ei lähe" või siis raamat "Prantslannad ei lähe paksuks" :-)

Spordis on lähe vähemalt enamasti vähemalt enam-vähem sama, mis start. Igatahes leiab silte, kus "Start" asemel on kirjas "Lähe" ja mõeldakse ühte ja sedasama asja.

Lähteala kohta öeldakse vähemalt mõnel spordialal ka eelstardiala või lihtsalt stardiala. Stardiga seonduvaid (kuid mitte sellega identseid) mõisteid on muidugi palju ja mitmed neist said kajastatud ka juuresolevas artiklis: stardikorraldus, stardijoon, stardiasend, madalstart, starter, eraldistart, ühisstart, viitstart, stardiintervall, stardiala, stardijärjekord, stardigrupp, stardipositsioon, stardiaeg. Uups, nüüd ma rääkisin ennast natuke sisse. Sest tähelepanelik lugeja võib nüüd ühtäkki märgata, et start ongi defineeritud siin (aga mitte ainult siin, vaid ka nt Võõrsõnade Leksikonis jm) ajamõõtmes (algushetkena), aga samas on start muidugi ka spordis laiema sisuga, hõlmates sh mitmeid tegevusi, mis sellele hetkele eelnevad, kuid mis selle hetke võistlusmääruste päraseks korralduseks olulised on. No vot, inimeste tegevus ei pruugi alati olla mõisteliselt selgelt struktureeritud. Kuid ma arvan, et Vikipeedia ülesanne ei ole kõiki selliseid kortse sirgeks triikida. --VillaK (arutelu) 19. veebruar 2015, kell 08:22 (EET)

Jah, sõna "start" kasutatakse ka teistes tähendustes, nii nagu ka sõna "lähe". Siia tuli üks link, kus oli juttu lennuki stardist, panin sinna õhkutõusmise, sest seal ei olnud sisulist vahet. Praegu pole selge, millise pealkirjaga artiklis või artiklites peaks sõidukite stardist rääkima. Andres (arutelu) 19. veebruar 2015, kell 10:21 (EET)

Minu meelest oleks otstarbekas võtta põhimõisteks mitte stardihetk, vaid startimine ise, st sportlase tegevus startimisel. Teised asjad on sellega seotud ja neist võib sellega seoses rääkida. Stardihetk on iseseisva mõistena minu meelest vähem oluline. Praegu räägib artikkel põhiliselt stardikorraldusest. Minu meelest vääriksid peaaegu kõik nimetatud mõisted, sealhulgas ka stardihetk, eraldi artikleid, aga üldises artiklis stardi kohta tasub neid kõiki mainida.

Küsimus on (jätkuvalt) väga lihtne – kes neid artikleid kirjutab? Seni kuni kirjutajaid on siin väga vähe, ei näe ma mingit mõtet hakata pudistama pisikesi artikleid stardijoonest, stardialast vms. EnWikis oleks ka praegune artikkel stub. Kuid seni ei olnud sedagi. Kui tekib tohutu armee kirjutajaid, siis sellel tohutul armeel saab olema ka tohutu potentsiaal teha asju ringi, jagada tervikuid tükkideks jm. Seni kuni seda kirjutajate armeed ei ole, on väga vähe mõtet ka võtta ette asju, millest Sul omal jõud üle ei käi. Seda, et ei leita ülesse vms, see jutt ei ole suurem asi, sest igasugused tarkvarad leiavad üles ka selle, mida olemaski ei ole. --VillaK (arutelu) 19. veebruar 2015, kell 11:00 (EET)

Ma lähtun eeldusest, et need artiklid kunagi (me ei tea ette, millal, võib-olla varsti) kirjutatakse. Kui me need artiklid ette näeme, siis suurendame tõenäosust, et see juhtub. Tervikut ei tulegi tükeldada, lihtsalt eraldi artiklites saab igast mõistest pikemalt rääkida. Andres (arutelu) 19. veebruar 2015, kell 13:01 (EET)

Stardiks võidakse nimetada rajale asumist, hetke, millest alates tohib rajal olla, kohta, kus start toimub, (siin võib olla ka koht mitmes mõttes tähendus), kõnekeeles ka stardimärguannet, samuti metonüümiliselt osalemist võistlusel.

Et kas lähe on mõiste või sõna? Noh, selles suhtes on ta stardiga ühe pulga peal, et mõlemad sõnad väljendavad mitut mõistet, kusjuures osa mõisteid langeb kokku. Start kui niisugune ega lähe kui niisugune ei väljenda mingit erilist mõistet, mille kohta peaks artikkel olema, küll aga peaks artikkel olema alguse kohta (mõtlen, et mõlema all ("lähte" all küll harva) võidakse mõelda lihtsalt algust, kuid need pole alguse liigid). Andres (arutelu) 19. veebruar 2015, kell 10:39 (EET)

Täiendasin mõnevõrra definitsiooni. Mu seisukoht on (jätkuvalt) selline, et Vikipeedias ei peaks hakkama mõisteid defineerima või sõnu lahti seletama oluliselt teisiti kui seda allikates, sh EKSS, VÕS või mõni spordileksikon, tehtud on. Kui need allikad ei ole saanud sellega piisavalt hästi hakkama, siis on see nende probleem, mida vähemalt mina oma probleemiks kohe võtma ei kipu. --VillaK (arutelu) 19. veebruar 2015, kell 10:45 (EET)

Minu meelest praegu ongi oluliselt teisiti kui EKSS-is, kus esmane tähendus ei ole stardihetk: jooksu, ujumise, uisutamise v. võidusõidu algus (ka algushetk v. -koht), lähe. Teatejooksu, motokrossi, trekisõidu start. Nõrk, jõuline, kiire start. Hea start on pool võitu. Start õnnestus, ebaõnnestus. Start tühistati. Jooksjad asusid starti. Jalgratturid valmistuvad stardiks. Starti kutsuti naiskonnad. Mõned võistlejad jäid starti ilmumata. Jäi stardis viimaseks. Stardist läks juhtima Soome sprinter. Start ja finiš asusid samas kohas. Me ju teame muidu ka, et esmane tähendus ei ole stardihetk. Mitte et stardihetke kaudu defineerimine oleks otseselt vale, aga minu meelest on artikli ülesehituse seisukohast otstarbekam alustada jooksu vms algusest ning teisi tähendusi kõrval mainida. Ma korrigeerin pisut oma eelnevat juttu: ma rääkisin ühest sportlasest, aga vähemalt samavõrd käib see kõigi sportlaste kohta kokku. Võib-olla siis: start on see, mis võistlusel toimub vahetult pärast stardihetke (võistluse algus), ja põhiline on seal sportlaste startimistegevus. Andres (arutelu) 19. veebruar 2015, kell 13:01 (EET)

Eks ma saan aru, et ma ise natuke kergitasin siin seda Pandora laeka kaant. Aga nii see ikka ka ei ole, et esmane tähendus on võistluse algus. Stardikoht (stardijoon, stardiala, stardikaar), stardiprotokoll jms peavad olema olemas jupp aega enne stardihetke või võistluse algust, muidu ei saagi ükski võistleja startida ...

Uuri eelnevalt järele, kus on start ja finiš, peaks kindlasti lugema läbi kõikvõimaliku võistluse info sõidu kodulehelt: kus on start ja finiš, Esimene küsimus minu peas oli: Kus on start????, Peale eelstarti tuleb liikuda kergejõustikuareeni uksele, kus on start, Üritasin aru saad, kus on start ja muud meremärgid

Nii et mitte midagi ei ole katki kui võtta aluseks stardihetk (nii nagu nt VÕS on seda teinud) ja siis laiendada käsitlust mõlemas ajalises suunas ja tuua sisse ka ruumiline mõõde. --VillaK (arutelu) 19. veebruar 2015, kell 13:35 (EET)

No, me vist räägime teineteisest mööda. Esmase tähenduse puhul ma ei pea silmas mitte seda asja, mis võistlusel esimesena olemas on, vaid seda mõistet, mida sõna kõigepealt väljendas ja millelt on tähendus metonüümiliselt teistele mõistetele edasi kandunud. Nüüd, see ei pea tingimata olema, et me defineerime alguses selle mõiste, mida sõna esmaselt väljendab (kuigi minu meelest on üldjuhul ebaloomulik, kui see nii ei ole). Me ei pea ka midagi rääkima sellest, milline tähendus on esmane. Me võime teha ka nii, et nimetame kõik kolm tähendust võrdväärsetena (nimetatakse algust, algushetke või alguskohta). Kui me ütleme, et start on algushetk, siis on küll põhjendatud rääkida stardimärguandest ja näiteks eraldistardist, kuid mitte näiteks stardijoonest ega starditehnikast, millel stardihetkega otsest seost pole. Kui aga ütleme, et start on algus, siis on kõik need asjad otseselt teemakohased. (Võib-olla Sa oskad ka stardihetkega kõik siduda, aga siis oleks esitus keerulisem, sest need seosed tuleb leiutada, ja meelevaldsem (miks siis mitte näiteks stardikoht?)).

Muide, definitsioonis on veel see probleem, et tuleb kuidagi määratleda, mis laadi spordialadel ja võistlusaladel on start. Mul ei ole ka head mõtet, EKSS-is on lõpetamata loetelu. Sõna "rada" on määratlemata, selle juurest peaks minema siselink sinna, kus see määratletakse. Praegu pole selge, kas start on ka näiteks kõrgushüppes (hoovõturada), suusahüpetes (trampliinirada?), ratsutamises (ma ei mõtle võidujooksu) või kas või jalgpallis (väljak vist pole rada, aga mine tea). Andres (arutelu) 19. veebruar 2015, kell 15:12 (EET)

Ma ei ole kindel, et olen Sinust mööda rääkinud. Sa kirjutasid, et tuleks defineerida "esmase tähenduse" järgi, väitsid end teadvat, mis see esmane tähendus ei ole (ehkki on allikaid, mis väidavad Sulle vastupidist, võib-olla ekslikult, kuid see on tõestamata) ja panid ette, defineerida nii: start on see, mis võistlusel toimub vahetult pärast stardihetke (võistluse algus). Mina osundasin, et pole mingit alust väita, et esmane tähendus on võistluse algus või see, mis toimub peale stardihetke. Et samahästi võib see "esmane tähendus" olla ka start kui koht. Ja, et stardi mõistet kasutatakse ka kontekstides, kus asi on algusest veel kaugel. Sellega ma küll kindlasti nõustun, et kui (ja kuni) ei ole midagi teada selle kohta, milline tähendus on esmane, ei saa selle kohta ka midagi artiklis väita. Saan aru, et selles osas Sa nüüd korrigeerisid oma varasemat seisukohta. Kui mõni uurimus stardi sõna etümoloogilise päritolu ja metonüümilise ülekandumise kohta on olemas, siis see, kes on sellest teadlik, saab alati selle viite lisada. Mina ei peaks seda kuidagi arusaamatuks ega segadusttekitavaks kui mõiste esitatakse artiklis ühe keskse tähenduse kaudu ja siis näidatakse, et see tähendus ei ole ainuke, tuuakse välja sama mõiste teised mõõtmed ja seosed. Ei olegi seejuures vaja väita midagi selle kohta, mis on erinevate tähenduste prioriteetsus. Samas öelda, et kolm tähendust on võrdväärsed, oleks paraku jällegi originaaluurimuslik, seni kuni ükski väline allikas seda ei kinnita. --VillaK (arutelu) 19. veebruar 2015, kell 16:19 (EET)

Hakkan sellest pihta, et artikkel on hästi kirjutatud (nagu teisedki Sinu artiklid), kuid mitte ideaalne. Sellepärast ma pööran tähelepanu pisiasjadele. Mul endal tekib selles arutelus tunne, nagu ma noriksin, sest ma selgitan mõnd väikest asja pikalt, ja kui ma liiga palju seletan, siis lüüakse käega ja ei taheta enam asjaga tegelda. Ja ma pole siin üldse tahtnud vaielda, tahtsin ainult küsida, kas sõna "lähe" tohib siia panna. Mulle tekitavad ka need lõputud vaidlused stressi. Ma ei taha kembelda ega nõuda, vaid ainult mõningatele asjadele tähelepanu juhtida.

Möödarääkimise tunne tekkis mul sellest, et Sa seostasid põhitähendust ajaliste ja ruumiliste suhetega, mina aga räägin hoopis mõistelistest suhetest. Ja nüüd tuleb üks teine asi, millest ma räägin allpool.

Noh, ma ei tea, vaevalt et on mingeid uurimusi selle kohta, kuidas sõna "start" tähendused on eesti keeles kujunenud. Võib-olla mõne teise keele kohta on. Minu meelest on ilmne, et eesti sõna tähendused ei ole isolatsioonis tähendustest teistes keeltes. Nii et võib-olla on sõna tähenduste kobar tervikuna mõnest teisest keelest üle võetud. Sõna pärineb muidugi inglise keelest, nagu võõrsõnade leksikongi mainib, aga laenatud võib see olla ühe või mitme teise keele vahendusel ja ka eri tähendused võidi teiste keelte vahendusel üle võtta. Igatahes inglise keeles on sõnal start muu hulgas kõik need viis tähendust, mida ma ülalpool mainisin. Ja [Oxfordi sõnaraamatu http://www.oxforddictionaries.com/us/definition/american_english/start#start] järgi on selle sõna tähendused kujunenud nii: kõigepealt 'järsk liigutus', siis 'liikumise alustamine, teele asumine' ja lõpuks 'algus' üldse. Minu meelest on edasi juba ilmne, et stardikoha ja stardiaja tähendus on inglise keeles tekkinud metonüümilise ülekande teel. Eesti keeles võis tähenduste kujunemine olla keerulisem. Võib-olla võeti kõik tähendused korraga üle. See on nüüd asja ajalooline külg. Kui rääkida sünkroonilised plaanis, siis ega ma täpselt ei tea, mida "põhitähendus" või "esmane tähendus" tähendab, kuigi intuitiivselt tundub see selge. Ma lihtsalt eeldasin, et Sul on samasugune intuitsioon. Ma ei tahtnud midagi peale suruda. Mida saab EKSS-i järgi öelda, on see, et kolme tähendust ei ole võetud võrdväärsena, vaid üks tähendus on põhilisena välja toodud. Nii saan mina asjast aru. Ja kui nüüd küsida, miks see nii on, siis mina ütleksin, et nähtavasti sellepärast, et just niipidi on metonüümiline seos mõeldav (siis mitte tingimata ajaloolise seosena, vaid kuidagi sünkrooniliselt, ma ei oska täpselt öelda, kuidas, sest ma ei ole semantika ega semasioloogia asjatundja). Noh, kui võtta esmaseks stardi aeg või koht, siis mulle lihtsalt ei tundu see ülekanne usutavana. Kui Sa minu intuitsiooni ei jaga, siis ma ei oska rohkem selgitada. Mis puutub võõrsõnade leksikonis toodud tähendusse, siis minu meelest on ilmne, et seal ei ole kõiki tähendusi välja toodud, ja mina küll ei hakkaks selle põhjal sõna põhitähenduse kohta järeldusi tegema. Aga kui Sa tõlgendad asja nii, et võõrsõnade leksikonis on üks tähendus (ma mõtlen, sellest kobarast) sellepärast, et välja on toodud ainult põhitähendus, siis ma ei pea seda usutavaks, aga mul ei ole sellega vaidlemiseks rohkem argumente. Ja kui ma ei oleks EKSS-i vaadanud, siis mul ei oleks see 'võistluse alguse' tähendus üldse meelde tulnud, ja siis ma poleks sellest üldse hakanud rääkima. Võib-olla saab artikli teema olla ka niisugune, et võistluse algusest endast ei tulegi üldse rääkida. Siis tuleb sellest rääkida mõnes teises artiklis. Sellest, milline tähendus on esmane, ei tulegi artiklis rääkida, aga minu meelest on hea sellega arvestada, et artikkel oleks paremini loetav ja selgemalt üles ehitatud. Selle kohta ei pea olema isegi teadmisi, piisab sellest, kuidas see tundub. Aga kui eri inimestele tundub see erinevalt, siis jällegi ei pruugi olla võimalik sellega arvestada. Sellepärast ma pakkusingi ühe võimalusena välja, et mitte öelda: "Start on see ja see, stardiks nimetatakse ka seda ja seda,", vaid "Stardiks nimetatakse seda või seda või seda.". Viimasel juhul oleksid tähendused võrdväärsetena esitatud selles mõttes, et ühtki neist poleks esile toodud, ka mitte artikli teenana. See ei tähenda, et oleks öeldud, et tähendused oleksid võrdväärsed. Esimesel juhtumil poleks samuti otseselt öeldud, et esimene tähendus on põhitähendus, kuigi seda võiks välja lugeda. Põhiline mõte oleks siiski see, et artikkel räägib sellest ja sellest ning sõna tähendab lisaks ka seda ja seda, millest me ei hakka eraldi artikleid tegema (kuigi see ei ole ka välistatud; eraldi artiklid tuleks teha siis pigem spetsiifilisematest mõistetest, näiteks mitte stardiajast, millal start toimub, vaid stardihetkest, mis on aja mõõtmise aluseks), sest asjad ja mõisted on tihedalt seotud ja ning neid on võib-olla otstarbekam koos esitada.

Jah, asju võib küll selgitada ühe keskse mõiste kaudu, aga minu meelest just seda ei ole tehtud ja praegu pole ka näha, kuidas seda saaks teha. Seda ma peangi praegu artikli puuduseks. Andres (arutelu) 19. veebruar 2015, kell 20:06 (EET)

Taustal kumab siin jälle üks vana tuttav teema. Sõnastan selle seekord natuke teisiti. Selline lähenemine, et alati ja automaatselt tuleks vaadata rangelt eraldi ühe fenomeni ühte tahku ka mitmemõõtmelise fenomenide korral, alati dekomponeerida kõik kontseptid nende algosadeks ja joonistada tumeda markeriga välja nende algosakeste piirid – ma pean seda ebaotstarbekaks reduktsionismiks. Mitmemõõtmeliste fenomenide (nt mis hõlmavad nii aega kui ruumi) käsitlus peaks olema pigem kompleksne kui ei ole üldlevinud tava mõne kompleksse mõiste erinevaid tahke eraldi välja tuua. Ma leian, et pole millegagi põhjendatud oletada, et eesti Vikipeedia lugejad ootavadki just reduktsionistlikku käsitlust. Inglise Wikiga võrreldes on see praegu puhtalt eesti Viki "kiiks" kõike väikseimateks algosakesteks lahutada. Seejuures, veelkord, paistab eesti Viki toimetajatel olema probleeme proportsioonide tajumisega, kui loodetakse, et kunagi kirjutab väike eesti rahvas suureks ka kõik sellised artiklikesed, mida paljude suuremate keelte Vikipeediates eraldi artiklitena ei esitatagi.--VillaK (arutelu) 19. veebruar 2015, kell 16:19 (EET)

Milles minu reduktsionistlik hoiak praegusel juhul ilmneb? Kas see on reduktsionistlik, kui ma soovitan defineerida starti mitte võistluse algushetkena, vaid võistluse algusena, või vähemalt võistluse algust definitsioonist mitte välja jätta?

Mis puudutab proportsioone, siis on võimalikud erinevad hoiakud. Võib küll vaadata asjale nii, et kui me tegutseme liiga põhjalikult, siis me ei saa kunagi teemadele ringi peale. Aga võib ju vaadata ka nii, et kõige suurem väärtus vikipeedias on põhjalikud käsitlused, ja kui me mitte millestki põhjalikult ei kirjuta, siis me sellist väärtust ka üldse ei loo. Andres (arutelu) 19. veebruar 2015, kell 20:06 (EET)

Vahetevahel on vahed sees või siis, et kahju hakkab Windowsi kasutajatest;)... lihtsalt seda, et vene keeles kannab stardi nupp ja menüü nimetust пуск ja nii mõnedki muud asjad veel ehk siis tasub mõtlema hakata, et kuskohas täpselt ikka läheb tähenduse piir ja kas seda üldse saab konkreetselt öelda. (sry, kui lause segaseks jääb, aga see ongi mõeldud segane olema).  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 19. veebruar 2015, kell 11:04 (EET)

ÕS-is on üksjagu näiteid sõna "start" kasutamise kohta spordis (st`art <22e: stardi, st`arti> lähe. Annab jooksjatele stardi. Võidusõidu start. Lennuki start (ära-, väljalend). sport: madal+start, püsti+start, paigalt+start, lend+start; eraldi+start, üksik+start, ühis+start, vale+start. Stardi+ lähte-: stardi+joon, stardi+järjestus, stardi+kiirendus, stardi+koht = stardi+paik, stardi+käsklus, stardi+lipp <-lipu>, stardi+mast (purjespordivõistlustel), stardi+number, stardi+pakk <-paku>, stardi+palavik, stardi+pauk, stardi+protokoll, stardi+pukk (ujumisel), stardi+püstol, stardi+signaal. Stardi+eelne, stardi+valmis). Jah, ÕS lubab ka "lähet" (spordis tähenduses "start" – Kohtunik annab 100 m jooksu lähte. sport: lend+lähe, madal+lähe, püsti+lähe, vale+lähe, ühis+lähe). Aga üldiselt ei lähe näiteks maratoonarid ega sprinterid "lähtesse", vaid lähevad "starti". Olen toimetanud sadu lehekülgi ülikoolide õppejõudude ja tipptreenerite koostatud sporditeemalisi õppematerjale, aga neis pole tähenduses "start" esinenud mitte kordagi sõna "lähe". Mis spordialadel on "start"? Ma ütleksin, et nii kiiruslikel aladel (nt kõik aja peale jooksud, suusatamine, uisutamine, ujumine jms) kui ka vastupidavusaladel (nt 24 tunni jooks, kus vaadatakse, kes jookseb selle ajaga kui palju). "Start" on ka mootorispordialadel, hobuste võiduajamistel, isegi teatud aladel rammumeeste võistlustel. Reeglit sõnastada ma ei oska, aga kui ette võtta näiteks Eesti spordialade klassifikaator, siis selle põhjal oskaksime vast kõik öelda, millistel aladel on "start" ja millistel pole. Kuriuss (arutelu) 19. veebruar 2015, kell 15:38 (EET)

Eks mind kindlasti teadmised ja kogemused segavad, sest olen kohtunikuna võistlusreegleid järgides korraldanud hulgaliselt starte erinevatel aladel ja ise sportlasena lugematul arvul kordadel startinud vähemalt kümnel erineval Eesti spordialade klassifikaatoris nimetatud spordialal. Neil, kes vaatavad sporti televiisorist või loevad selle kohta tekstidest, on selle võrra lihtsam, et nad on kogemusest rikkumata ja nad saavad stardi mõiste kirjeldamisele läheneda huvitava intellektuaalse harjutusena. Nii et luban lahkesti tugitoolisportlastel kätt harjutada. Lähe!--VillaK (arutelu) 19. veebruar 2015, kell 16:46 (EET)

Ma ei hakka ülaloleva teksti vahel kirjutama, vaid vastan siin allpool. Kõigepealt, ma ei ole perfektsionist, kunagi ehk olin, aga juba hulk aastaid enam mitte. Nii et ma ei sea eesmärgiks ideaali, vaid lähtun otstarbekuse printsiibist ja pigem reaalmaailma vajadustest kui ideaalmaailma püüdlustest. Teiseks, intuitsiooni kasutan ma harva, ehk ainult siis kui tõesti muud enam üle ei jää. Valdavalt tuginen ma ikkagi teadmistele ja kogemustele. Konkreetselt juhul tean ma, kuidas on starti kirjeldatud erinevates võistlusmäärustes ja võistluste juhendites. See on see nö reaalmaailm, millest lähtuvad võistluste korraldajad/kohtunikud ja võistlustest osavõtjad. Viitan illustreerimiseks IAAFi kergejõustiku võistlusreeglitele ja IOFi orienteerumise võistlusreeglitele. IAAFi reeglistikus lk.154 on reegel 161 The Start [1]. Kui nüüd vaadata, kuidas ja millistes tähendustes siin stardist räägitakse, siis on näha, et alustuseks räägitakse stardist kui kohast (The start of a race shall be denoted by a white line 50mm wide). Siis räägitakse stardipositsioonist (starting position), siis stardialast (start area), madalstardist (crouch start), siis stardist kui võistleja tegevusest (all starts shall be made from a standing position), siis stardist kui sündmusest (causes the start to be aborted), siis valestardist kui võistleja väärtegevusest (a false start was not committed by any athlete). Kõik see mahub ühe pealkirja "The Start" alla. Reegli 251 all räägitakse samuti stardist, siin on alapealkiri "Start" ja siin räägitakse stardist ajamõõtmes (nt start times ja one-minute warnings before the start). Tekstianalüütik võiks öelda, et selline stardi mõiste käsitlus on eklektiline. Pragmaatik ütleks, et nende reeglite järgi on toimetanud tuhanded inimesed korraldajate poolelt ja kümned tuhanded osavõtjate poolelt ja kõik on saanud aru, millest on jutt ja kes peab kus ja mida tegema. Teine näide, IOFi orienteerumisjooksu võistlusreeglid [2], lk. 19 reegel 22 "Start". Siin räägitakse kõigepealt eraldistardist ja ühisstardist (ehk stardikorraldusest), siis stardist kui ajahetkest (the first start in the finals shall be at least 2.5 hours after the last start in the qualification races), siis stardist kui kohast (at the start area), siis stardist kui tegevusest (competitors who have not started), siis jälle stardist kui ajast (competitors take their map at or after their start time), siis ühes ja samas lauses stardist nii aja kui tegevuse tähenduses (competitors who are late for their start time through their own fault shall be permitted to start) jne. Nii IAAFi kui IOFi reeglid on kirjutanud ilmselt kõrgharidusega inimesed ja nende reeglite järgi on selgitatud välja maailmameistreid ja igasuguseid muid meistreid. Kas neid reegleid oleks saanud kirjutada nii, et stardi mõiste erinevad tähendused oleksid rangelt ja selgelt eristatud? Kindlasti oleks saanud, kuid vaevalt et takistuseks oli asjaolu, et keegi reeglite kirjutajatest poleks osanud seda teha. Ilmselt teisiti ei peetud lihtsalt otstarbekaks, sest ei tuhanded kohtunikud ega kümned tuhanded võistlejaid tegele sõnade etümoloogia ega metonüümiaga ja neile ei paku erilist huvi mõistete dekomponeerimine (tulemuse järgi otsustades). Seda, mida tekstianalüütik võib pidada segadusttekitavaks eklektikaks, võib praktik ja pragmaatik pidada asja eesmärke silmas pidades holistlikuks tervikkäsitluseks. Mul on raske hinnata, kui palju on üldse neid, kes on sügavamalt huvitatud näiteks sporditekstide tekstianalüüsist. Mina eriti ei ole, mitte et ma sellega hakkama ei saaks.--VillaK (arutelu) 20. veebruar 2015, kell 14:41 (EET)

Artikli täiendamine on alati lubatud. Siin kirjutamisega olen ma ju nö andnud artikli teksti vabaks. --VillaK (arutelu) 20. veebruar 2015, kell 14:41 (EET)

Kui ma olen Sind solvanud, siis palun vabandust. Ma hindan väga Su tööd. Austusest Sinu kui hea kirjutaja vastu ja vigade vältimiseks ma ei ole ise parandama hakanud, vaid olen lihtsalt öelnud, mida pean puuduseks. Kui Sa ütled, et tegu ei ole puudusega, vaid voorusega, siis seda enam ma ei hakka parandama.

Kui sõnal on mitu tähendust, siis ei ole midagi katki, kui seda sõna mitmes tähenduses kasutatakse, eeldusel, et kontekstist on arusaadav, millist tähendust silmas peetakse. Reeglid eeldavad, et lugeja teab sõna start tähendusi, ega anna definitsiooni. Ka siin ei ole midagi katki, kui sõna kasutatakse mitmes tähenduses. Entsüklopeediaartikkel on teistsuguse funktsiooniga, ja definitsioon peaks selles olema. Leian ainult, et definitsioon peaks olema teistsugune. Ma saan aru, et mõne lugeja jaoks on kõik korras, räägin teistsuguste vajadustega lugeja nimel. Parandus tuleks siis muidugi teha nii, et see ka teistsuguseid lugejaid. Andres (arutelu) 21. veebruar 2015, kell 09:25 (EET)