Arutelu:Rootsi aeg

Siin peaks täpselt läbi mõtlema, mis selle infoga teha. Võib-olla saab selle pealkirja all ka mingit otseselt ajaloosse puutuvat teavet anda. Andres 10:07, 21 Sep 2004 (UTC)

Esimesed eestikeelsed trükised olid täiesti suvalise kirjapildiga. Seal on neid kummalisi kohti veel, aga see on juba naljakas. Mäletate, vanasti olid viirused, mis kukutasid kõik tähed yksteise otsa hunnikusse? Vot just see mulle silme ette tuligi, ainult et ilusas gooti kirjas. --Oop 21:43, 11 Jan 2005 (UTC)

Talurahva olukord muutus eriti raskeks siis, kui halva ilma tõttu vili ikaldus. Vihmase suvega mädanes põldudel hein, mida talvel loomadele toiduks anda, ning teravili kasvas vaevaliselt. Nii oli käes näljahäda. See on tänapäeval kah nii. Mis see Rootsi aega puutub või kus on informatiivsus? Hea tahtmise juures võiks lõigu tõsta ju põllumajandusse, kui sinna tuleks absats Argumendid põllumajanduse permanentse toetamise ja põllumeheelu raskuse poolt. --Oop 21:56, 11 Jan 2005 (UTC)

Näljahäda, katk jms võiks asetuda yleeuroopalisse konteksti. Praegune kirjeldus on kyll selline, et "Näljahäda oli nii Eestis kui Rootsis, aga rootslased, raisad, tahtsid ise syya. Pursuid!". Paraku piisab mulle selle toimetamisest, ymber kirjutada ja täiendada ei jaksa. --Oop 22:03, 11 Jan 2005 (UTC)

Seoses Rootsi ajaga oli veel see probleem, et üks ajaloolane laitis maha Rootsi aja kui Eesti ajaloo periodiseeringu osa. Selle asemel tuuakse tänapäeval välja Eesti varauusaeg, mis hõlmab ka 18. sajandi. Ka nimetus "Rootsi aeg" olevat eksitav ja ebamäärane. Seetõttu tekib küsimus, kas selle pealkirja all rääkida ainult Rootsi aja mõistest või esitada ka Rootsi aja ajalugu. Mina isiklikult arvan, et võiks ikka anda vähemalt ülevaate ajaloost. Andres 01:38, 12 Jan 2005 (UTC)

Anonüümne kirjutaja pidas siinset sisu väga vigaseks, eriti seda, mis puudutab Liivimaa majandusreglementi. Andres 7. detsember 2005, kell 16.47 (UTC)

Aitab tarvitada küll[muuda lähteteksti]

Pole sel kirjutisel häda kedagi. Vaateid Rootsi ajale on erinevad ning lõpliku tõe monopoli pole ka ühelgi ajaloolasel. Selge on see, et Rootsi aja positiivsed tulemused on erinevatel poliitilistel põhjustel ja erinevate huvigruppide poolt ilmselgelt üle tähtsustatud. Õigupoolest samahästi kui läbi uurimata on muutused etniliste gruppide ümberkujunemisel ning rootsi kolonisatsioonipoliitika. Rootsi võimu saavutuste hulka võib lugeda ühelt poolt eesti ja läti etnose väljakujunemisele alusepanekut, teisalt aga liivi etnose ilmselt sihiteadlikku väljasuretamist ning assimileerimist eestlaste (nn. lõunaeesti murrak) ja lätlaste hulka. Ilmselt alahinnatud on rootsi kolonisatsiooni mahtu Lääne- ja Harjumaal ning vähemal määral ka Saaremaal, kuid sellele andsid võimsa tagasilöögi Vene tsaarivõimud XVIII sajandil ning Saksamaa ja Rootsi vahelisel kokkuleppel toimunud eestirootslaste evakueerimine 1943-1944.

Millises Võnnus see piiblikonverents oli? Andres 17. oktoober 2006, kell 19:14 (UTC)

Artikkel lühemaks?[muuda lähteteksti]

Äkki peaks artikli natuke lühemaks tegema?
Näiteks, hariduse osa jaoks eraldi artikli (kuhu koondada: Õpetajate seminar, Rahvakoolid, Tartu ülikool, Rahvakoolid pärast seminari ja võib olla ka Eestikeelne kirjapilt ja kirjandus). Artikli nimeks siis nt. Haridus Rootsi ajal.
Või osade teemade kohta pikemad artiklid kirjutada, siia ainult sissejuhatav tekst ja link pikemale artiklile. iffcool 3. detsember 2006, kell 17:10 (UTC)

Minu meelest pole lühendamise järele praegu vajadust. "Haridus Rootsi ajal" saaks muidugi olla artikkel, kuhu saab linkida ka näiteks artiklist "Eesti hariduse ajalugu" vms. Andres 3. detsember 2006, kell 20:54 (UTC)

Kui see üle viia, peaks siia ikkagi jääma lühem esitus. Andres 3. detsember 2006, kell 20:54 (UTC)

Seda, et siia jääks lühem esitlus (kust oleks võimalik liikuda pikema artikli juurde), seda ma silmas pidasingi. iffcool 5. detsember 2006, kell 13:04 (UTC)

Kas Riia linn oli kuningriigi osa? Andres 29. jaanuar 2011, kell 21:11 (EET)[vasta]

"Valitsusalad". Kas see on õige sõna? Andres 1. veebruar 2011, kell 00:09 (EET)[vasta]

Leian, et pealkirjaks võiks vabalt olla "Rootsi aeg", sest me ei nimeta midagi muud Rootsi ajaks. Pealegi on jutt Rootsi ajast Eestis, mitte Eestimaal. Andres 13. veebruar 2011, kell 12:34 (EET)[vasta]

Nõus. --Epp 13. veebruar 2011, kell 14:17 (EET)[vasta]

Võrdle Eesti vs Eestimaa--Nosser 13. veebruar 2011, kell 16:13 (EET)[vasta]

Nojah, osa aega oli ta osas Eestist, aga me ei räägi ju ainult sellest osast. Andres 13. veebruar 2011, kell 16:19 (EET)[vasta]

Varem oli nii:

Pärast Põhjasõja algust 1701. aastal alustati uute väeosade loomist. Värvatutest moodustatud üksused kuulusid regulaararmeesse, maakaitseüksused olid kohapeal mobiliseeritud ning asusid oma piirkonna kaitsel. Eestimaal värvati neli jalaväerügementi, kaks garnisonikindluse rügement ja kolm ratsarügementi, Liivimaal värvati jalaväepataljone ja vähemalt üks kohalikust elanikkonnast värvatud ratsarügement, lisaks mitmeid maakaitseüksusi, millest mitmed muutusid hiljem värvatutest moodustatud väeosadeks:

Andres 10. märts 2011, kell 17:21 (EET)[vasta]

Kaart, mille all vaid aastaarv 1658, ei sobi hästi siia artiklisse. See on Poola ajaloo kaart. Amherst99 11. märts 2011, kell 18:03 (EET)[vasta]