Arutelu:Rannaniit
Ma eeldan, et see on autoriõigusega--Dj Capricorn 31. märts 2009, kell 19:06 (UTC)
- Et tegu on Keskkonnaministeeriumi tööga, siis ei tohiks sellel olla autoriõigusi--Dj Capricorn 3. detsember 2009, kell 22:38 (UTC)
Interwikid[muuda lähteteksti]
Huvilisele vihjeks, et interwikidest võivad sobida svwiki sissekanded sv:Strandäng või sv:Havsstrandäng--Bioneer1 (arutelu) 24. juuni 2014, kell 10:25 (EEST)
Esimeses viites on kasutatud sõna "rannikuniit", kas see on sama mis rannikuniit? Aga viidatud lehel minu meelest pole seda, mida viidatakse. Andres (arutelu) 1. november 2014, kell 19:41 (EET)
Artikkel on täiesti üle kirjutatud, siselingid, välislingid, kategooriad kadunud, sestap lisan eelmise versiooni. Andres (arutelu) 1. november 2014, kell 19:41 (EET)
Rannaniit (vanemas kirjanduses ka: randniit) on mereäärne madal rohumaa, mis kõrgvee aegu võib jääda vee alla.
Iseloomustus[muuda lähteteksti]
Rannaniidud on sajandeid olnud põline loomade karjatamise koht, seda ala on nimetatud ka rannakarjamaaks või rannarohumaaks. Sisemaa poole minnes lähevad rannaniidud üle kas rannalähedaseks niiduks, loopealseks, puisniiduks või rannikumetsaks, vahel ka põllu- või karjamaaks. Sagedase kõrge veetaseme tõttu on rannaniidu mullad sooldunud ja neil saavad kasvada ainult sellistele tingimustele kohanenud taimeliigid.[1] Seetõttu kasvavad rannaniidul taimed, mis taluvad soolast või riimveelist vett ja sooldunud mulda. Rannaniidud on avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik ja seetõttu on neid kasutatud karjamaadena.
Rannaniitude tähtsus[muuda lähteteksti]
Rannaniidud on paljude tänapäeval haruldaseks jäänud taime- ja loomaliikide elupaikadeks, ranna- ja ka lamminiidud on olulised rändlindude peatus ja toitumiskohad ning kurvitsaliste elupaigad.[2]
Probleemid rannaniitudega[muuda lähteteksti]
Rannaniitude seisund on võrreldes eelmine sajandiga kõvasti halvenenud. Pealetungiva roostiku juurdekasvu on märgata üha rohkem. Kui rannaniite enam ei karjatata, siis on roog ja muud kõrgekasvulised liigid peale tunginud. Rannaniite taastada on aga märksa tülikam kui hoida neid kasvõi senises seisundis. Pealegi – kunagine elurikkus taastub väga pikkamööda, kulub vähemalt aastakümneid.[3]Viimastel kümnenditel on pilliroog muutunud tõsiseks probleemiks, seda eriti kaitsealadel, aga ka teistes paikades. Peamisi põhjuseid, miks see taim on viimastel aegadel hõivanud uusi kasvukohti, on mitmeid: vähenenud on maakasutus, eriti karjatamine ja niitmine, soodsalt on mõjunud ka kliimamuutused, sest on olnud võrdlemisi pehmed talved ilma püsiva merejääta. Jää liikumine hävitaks pilliroo risoome, keskmine õhutemperatuuri tõus aga soodustab pilliroo kasvu.[4]
Viited[muuda lähteteksti]
- ↑ Talvi, T. 2001. Pool-looduslikud kooslused. Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Tõravere trükikoda.
- ↑ Talvi, T. 2001. Pool-looduslikud kooslused. Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Tõravere trükikoda.
- ↑ Kukk, T. 2013. Loopealsed ja puisniidud. Eesti Loodus, 4, 2.
- ↑ Kask, Ü., Kask, L. 2013. Pilliroog ja selle kasutus. Eesti Loodus, 2, 48-51