Arutelu:Rahva võim

Kas artikkel, mis algab definitsiooniga "A on A", on ikka väga informatiivne? Muu sisu saaks jaotada teistesse artiklitesse. --Oop 19:47, 11 Feb 2005 (UTC)

Minu meelest pole siin nii hullu midagi. Andres 20:10, 11 Feb 2005 (UTC)

Kas nyyd näebki korrektne definitsioon selline välja? Et filosoofia on filosoofia, hunt on hunt ja Trinidad on Trinidad? --Oop 20:16, 11 Feb 2005 (UTC)

nu filosoofia kohta suutsid sa (tea kas nüüd kogemata, aga) kõige õigema definitsiooni kirjutada ;) - Ahsoous

See ei ole ju tautoloogia, kui ma ütlen, et rahva võim on rahva (rõhutus) võim (rõhutus). Andres 21:13, 11 Feb 2005 (UTC)

Kui see ei ole tautoloogia, siis on see kaja. Niisugusest jutust järeldub, et iga fraasi saab defineerida, kui sedakorrata nii, et iga sellesse kuuluvat sõna rõhutatakse - rõhutatud hääldus (mida kyll kirjapildist ei paista) muudab selle oluliselt tähendusrikkamaks. Ehk siis: "Eesti keel on eesti (rõhutus) keel (rõhutus)." "Hiina ajalugu on Hiina (rõhutus) ajalugu (rõhutus)." Ja miks mitte ka: "Albert Suur on Albert (rõhutus) Suur (rõhutus)." On see ikka mõttekas? Mina olen vanamoeline ja lihtsameelne, minu jaoks ei tähenda millegi kordamine selle definitsiooni. Seda enam, et "rahva võim" pole isegi mingi eriline iseseisev mõiste; kui seda pysiva tähendusega konstruktsiooniks nimetada, võib juba teha ka artiklid "rahva hääl" (mitte ajaleht, vaid fraas) ja "rahva oma kaitse" (mitte organisatsioon või raadiosaade). Hetkel ei sisalda see artikkel infot. Mis tohiksteatmeteose puhul ehk ju põhiline kriteerium olla. --Oop 19:42, 12 Feb 2005 (UTC)

Sul on õigus küll, et ega seal suurt infot ei ole. Ja see tautoloogia sõnastati ka pisut vähem tautoloogiliseks. Aga mulle tundub siiski, et selline mõiste on olemas. Ehk inspireerib see algus kedagi midagi informatiivsemat kirjutama. Andres 20:36, 12 Feb 2005 (UTC)

Sai parem kyll. Jääme lootma toredat ja huvitavat sisu. --Oop 22:02, 12 Feb 2005 (UTC)

See on kas sama või peaaegu sama mis demokraatia. Minu meelest pole eraldi artiklit tarvis. 88.196.241.249 3. veebruar 2012, kell 16:37 (EET)

arusaadavuse huvides võiks ilmselt liita--Bioneer1 (arutelu) 29. august 2012, kell 10:35 (EEST)

No tõesti, 11 aasta jooksul ei ole keegi inspireerunud. Palun liitke, kes oskab demokraatia artiklisse seda siduda. Adeliine 7. veebruar 2016, kell 21:56 (EET)

rahva võimul ja demokraatial on umbes sama palju seost kui seal ja käol - ilmselt tuleks teine lause ümber sõnastada:

"Seda väljendit kasutavad demokraadid ka demokraatia sünonüümina."

Rahva võimu saab mõista ka rahva suveräänsusena (en:Popular sovereignty), mis on poliitilise filosoofia mõiste ja tähistab ideed, et riigivõimule annab legitiimsuse rahvas, mitte nt päritud kuningatiitel. Kui seda artiklit siiski ei liideta või võtab keegi selle kirjutamise tulevikus ette, siis võiks minu arvates siin just sellest kirjutada. Praegune sisu on üsna ebamäärane, aga võib-olla ongi juba sama asja mõeldud. --Minnekon (arutelu) 8. veebruar 2016, kell 02:13 (EET)

Praegu on tõesti ebamäärane. Selleks et otsustada, mis sellega teha, on tarvis teada, kas seda fraasi kuskil terminina kasutatakse. Andres (arutelu) 8. veebruar 2016, kell 02:21 (EET)

mõte muidu hea, aga rahva hääle jaoks on juba eraldi artikkel - https://et.wikipedia.org/wiki/Rahva_H%C3%A4%C3%A4l. rahva võim eeldab ilmselt vabu valimisi.

IP soovil taastasin arutelu. Iseenesest arvaksin, et rahva võim ja demokraatia ei ole mitte päris samad asjad ehk siis ka ümber ei peaks suunama.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 2. detsember 2016, kell 11:41 (EET)

Saab eristada. Juba s6nal rahvas on poliitikafilosoofias erinevad tähendused.--Vaher (arutelu) 2. detsember 2016, kell 13:12 (EET)