Arutelu:Piret Reiljan
Kustutatud on Avaliku Sõna Nõukogu otsus. Seda lahendit tuleks mainida. Andres (arutelu) 9. juuni 2012, kell 01:50 (EEST)
Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe ajakirjanduse erialal (2005) ning Tallinna Tehnikaülikooli magistriõppe ärikorralduse erialal (2011).
- See oli selgem ja informatiivsem. Kui see "MBA" on oluline, siis võib selle lisada. Andres (arutelu) 1. august 2012, kell 19:34 (EEST)
Kas esimene välislink ÄP tellijaile töötab? Minule annab vaid pealehe.--Morel (arutelu) 24. september 2012, kell 00:08 (EEST)
ÄP peatoimetaja Meelis Mandel saatis Wikimedia Eesti juhatuse liikmetele kirja, milles teatas, et "meie kustutasime" viited Avaliku Sõna Nõukogule, kuna Eesti Ajalehtede Liit ASN-i otsuseid ei tunnista. Vikipeediasse nende vaidlus tegelikult muidugi ei puutu, paljugi mis kellelegi ei meeldi. Kyll aga peaks juhul, kui lahend puudutab ASN-i eiravate kanalite tööd, olema mainitud, et nad ASN-i otsuseid endale siduvaks ei pea. Sama käib nende kanalite kohta, mis suhtuvad sarnaselt Pressinõukokku (seal pole otseselt ega kaudselt esindatud kaugeltki kõik Eesti lehed). Yldse peaks sedalaadi juhtumeid põhjalikumalt käsitlema, muidu pole lugejale arusaadav, mida yhe või teise organisatsiooni hinnang tegelikult tähendab. --Oop (arutelu) 26. veebruar 2013, kell 17:34 (EET)
- Mida sellega siis nüüd teha? Link lahendile on kustutatud ning kustutaja (Piret) on palunud selgitust juhuks, kui Vikipeedia peab vajalikuks see tagasi panna, ning lisanud artiklisse Piret Reiljani meiliaadressi. Andres (arutelu) 19. november 2013, kell 00:01 (EET)
- See, kas Äripäev ASNi lahendeid ei tunnista, pole oluline, aga arvan, et lingi võib ära jätta küll, kuna paistab, et lahend pole laiemat tähelepanu pälvinud, lahendit võib pidada ebaoluliseks. Meiliaadress tuleks välja võtta, kontakte Vikipeedias üldiselt ei levitata. Pikne 19. november 2013, kell 09:59 (EET)
- Jah, nõus, tundub, et see lahend ei ole oluline, sest selles ei jõuta mingile järeldusele.
- Miks on artikli alguses ajakohastamismall? Andres (arutelu) 19. november 2013, kell 11:31 (EET)
Nüüd on link lahendile esitatud, kuid valesti vormistatud. Minu meelest ei ole seda lahendit tingimata tarvis mainida, kuid pole ka mingit olulist põhjust, miks mitte mainida. Andres (arutelu) 28. november 2013, kell 09:56 (EET)
- Minu meelest kõige lisamine, mainimine, äratoomine või viitamine peab olema põhjendatud, mitte millegi ärajätmine. Kui pidada lahendit ebaoluliseks ja teda seetõttu tekstis ei mainitaks, siis miks oleks selle äratoomine välislinkide all vajalik? Lingi vastu räägib see, et ta on siia lisatud vaid rünnakuna. Pikne 29. november 2013, kell 17:33 (EET)
- Minu meelest põhjendada tuleb väljajätmist, mitte lisamist. Ma ei tea, kui see lahend üldse mainimist väärib, siis selle pärast, et ta olemas on. Sellest ei saa midagi kindlat järeldada. Ja selle kohta on ka raske midagi öelda. Andres (arutelu) 29. november 2013, kell 23:15 (EET)
- Mul ei ole midagi selle ärajätmise vastu, aga see, et keegi tahab selle sisse panna, ei ole minu meelest põhjus mitte panna, ja see, et asjaosaline selle mainimist ei soovi, ning ammugi see, et Äripäev ASN-i ei tunnista, pole põhjus selle ärajätmiseks. Minu meelest ka mitte see, et see pole laiemat tähelepanu pälvinud, ei saa olla põhjus, sest siin on ka teisi üksikasju, mis pole laiemat tähelepanu pälvinud. Meil peab olema veenvalt põhjendatud seisukoht, muidu tuleb siin lõputu sõna. Nii sissepanemine kui ka väljajätmine tekitavad tunde, et me ei ole erapooletud. Ma võtan selle oma sisetunde järgi välja, ja võib-olla ma olengi erapoolik. Andres (arutelu) 30. november 2013, kell 07:49 (EET)
See lahend ei ütle Piret Reiljani kohta midagi, sest selle koostajad ei tea, kas kaebajal oli õigus. Ma võtan selle ära. Andres (arutelu) 30. november 2013, kell 12:41 (EET)
- Selle lingi all on "Seisukohta ei saa kujundada (sõnastamisel); ASNil puuduvad protsessuaalsed vahendid tõe väljaselgitamiseks", ja nii see lahend sisuliselt ka ütleb. Milleks sellisele asjale linkida? Me ei saa seda lahendit kommenteerida, ja see ei ütle ka sisuliselt midagi, aga kui me selle lingi ära toome, siis jääb mulje, nagu meie tahaksime sellega midagi öelda. Aga me ei taha midagi muud öelda, kui et selline lahend on olemas, ja kui seda proovida teksti kirja panna, siis selgub, et meil pole midagi öelda. Ja tõepoolest, Piksel on õigus selles suhtes, et kui seda lahendit ei ole ajakirjanduses mainitud, siis ta on tähtsusetu.
- Kuidas siis on, kas see lahend on iseenesest kajastamist väärt või selle pärast, et ta ütleb midagi Piret Reiljani kohta? Minu meelest seal ei ole Piret Reiljani kohta midagi sisulist öeldud. Kui ta on iseenesest kajastamist väärt, siis ta ei kuulu selle artikli teema alla.
- Lugesin selle lahendi veel kord läbi. Siin on siiski üks konkreetne märkus, nimelt et Äripäeva ajakirjanikud on intervjueerinud ilma intervjueeritavalt luba küsimata, mis ei olnud vajalik ega õigustatud. Ma ei saa jutu ebaisikulisuse tõttu aru, kas jutt on Piret Reiljanist. Kui see nii on, siis on tõesti üks konkreetne asi, mida saab öelda. Võib-olla saab ka öelda, et ASN-ile on kaebus esitatud, kuid ASN pole saanud seda sisuliselt lahendada. Andres (arutelu) 30. november 2013, kell 22:32 (EET)
Panen ette artikkel uuesti kaitsta või blokeerida see ebakonstruktiivne IP-aadress. Pikne 1. detsember 2013, kell 16:37 (EET)
Viide on valesti vormistatud. Andres (arutelu) 22. veebruar 2016, kell 23:51 (EET)
Selgituseks ASNi kohta[muuda lähteteksti]
Selgitan siinkohal veidi Äripäeva ja ASNi suhteid. Avaliku Sõna Nõukogu on ajakirjanduse eneseregulasiooni sõltumatu organ, mille loomises osalesid nii Eesti Ajakirjanike Liit kui ka Eesti Juristide Liit. Samal ajal tegutseb ka Eesti Ajalehtede Liidu juures pressinõukogu. Seega on igaühel, kes tunneb, et ajakirjandus ei ole teda õiglaselt kohelnud, võimalus valida, kummale nõukogule ta kaebuse esitab. Niisiis otsustab kaebaja, kumb nõukogu tema kaebust menetleb, mitte see väljaanne, milles avaldatu pärast kaebus esitatakse. Ssgreporter (arutelu) 21. jaanuar 2017, kell 00:52 (EET)