Arutelu:Pärnu ordulinnus
mis hävitasid 15. - 16 saj. linnas täielikult. - mida see tähendab?--WooteleF 20. mai 2009, kell 20:00 (UTC)
Oi issand. Lugesin kogu artikli läbi ja see on ikka üsna õudne. Kui sõjaartikli kõrvalt aega jääb üritan kogu artikli ümber kirjutada.--WooteleF 20. mai 2009, kell 21:34 (UTC)
Välja[muuda lähteteksti]
Pärast orduvägede sissetungi 1251 otsustas Saare-Lääne piiskop Heinrich I ehitada Perona jõe suudme lähedale paremale kaldale oma peakiriku ja muutis siis ka selle asula omale residentsiks. Asule nimetati jõe järgi Peronaks. Lõunakallas kuulus Liivi ordule.
Pärast seda, kui leedulased purustasid Saare-Lääne piiskopi Vana-Pärnu linnuse ja asula viis piiskop oma residendi üle Haapsallu. Perona jõgi jäi piiriks piiskopi ja ordu vahele.
Linnuse algaastad old linnusele väga rasked. Sõjad olid nii feodaalide omavahelistes sõdads kui ka riikide vahel. Peale ordu ja piiskopi võimu vahelistele sõdadele olid sõjad ka Taani, Poola ja ka Vene riikiga. Suurim, ja raskem Liivi sõda 1558 - 1583 lõppes Saksa ordu kokkuvarisemisega. Suuri kannatusi ja hävingut tegi ka poola ja rootsi vahelised lahingud, kus linn ja linnus käis käest kätte. Koos sõdadega kaasnesid nälg, haigused ja tulekahjud.
1626 Altmargi rahuga läks terve Lõuna - Eesti ja ka Pärnu Rootsi kuninga võimu alla.
1700 a. algas Põhjasõda ja 1710 augustis vallutasid vene väed Pärnu. Sellega said venelased omale hea meresadama ja hea koha laevade ehitamiseks. Nüüd oli Eestis - ja Liivimaal Venekeisririigi ülemvõim ja samal ajal tekkis ka hävitav katk, mis hävitas enamus linnaelanikest. Linn oli tühi ja sõjast laastatud.
--WooteleF 21. mai 2009, kell 11:14 (UTC)
Kas Punane torn oli ikka linnuse osa? Mulle tundub, et see oli osa linnakindlustusest.--WooteleF 21. mai 2009, kell 11:14 (UTC)