Arutelu:Ostland

Küsitav on, kas Ostland oli Saksa Riigi haldusüksus. Tegu oli siiski okupatsioonialaga (mis allub ühele ministrile), mitte Saksa riigi osaga. - Urmas 13. jaanuar 2006, kell 16.16 (UTC)

Eesti keeles on kasutatud vastet "Idaprovints". Andres 13. jaanuar 2006, kell 16.31 (UTC)

Oot-oot! Nimed peavad ikka eesti keeles olema. Kadaklus on minu arvamist mööda selgelt vastuvõetamatu. - Urmas 13. jaanuar 2006, kell 17.04 (UTC)

Arvan, et tuleb ära tuua ka saksakeelne nimi. Andres 13. jaanuar 2006, kell 17.08 (UTC)

Jah, sulgudes. Kuid nimetada nt Ostlandi kindralkomissaride asukohalinnu saksakeelsetena, sh ja eriti Reval, on lubamatu. - Urmas 13. jaanuar 2006, kell 17.12 (UTC)

Valgevene ja Leedu omavaheline piir muutus mingil hetkel. Soliidne on seda märkida. - Urmas 13. jaanuar 2006, kell 17.04 (UTC)

Ringkondi-maakondi EI TOHI linkida linnade artiklitele. - Urmas 13. jaanuar 2006, kell 17.04 (UTC)

Tõlkisin saksa keelest, osa kohanimesid jäi segaseks. Andres 14. jaanuar 2006, kell 09.20 (UTC)

Ülekontrollimis vajavad nimed

Saksa Riigi Siseministeeriumi sisejulgeolekuasutused

Saksa Riigi Siseministeeriumi Julgeolekupolitsei ja SD ning Saksa korrapolitsei Ida maa-alade Riigikomissariaadis:

Kõrgem SS-i ja politseijuht Ida-alade riigikomissariaadis ja Põhja-Venemaal (Höherer der SS und Polizeiführer (HSSPF) Ostland und Rußland-Nord)

26. juuni 1941 – 31. oktoober 1941, SS-Gruppenführer ja politsei kindralleitnant Hans-Adolf Prützmann,
11. detsember 1941 – 1945, SS-Gruppenführer ja Relva-SS-i ja politsei kindralleitnant Friedrich Jeckeln.

Ida-alade Riigikomissariaadi Saksa Korrapolitsei ülemad:

22. juuni 1941 – märts 1944, Georg Jedicke;
märts 1944 –, politsei kindralleitnant Otto Giesecke.

Ida-alade Riigikomissariaadi Julgeolekupolitsei ja SD ülemad (Befehlshaber der Sicherheitspolizei und des SD Ostland/Ukraine):

8. november 1941 – 22. märts 1942, SS-Brigadeführer ja politsei kindralmajor Dr. Walter Stahlecker,
22. märts – 18. aprill 1942, Walter Potzelt,
29. märts – 8. september 1942, SS-Brigadeführer ja politsei kindralmajor Dr. Heinz Jost,
7. september 1942 – august 1943, SS-Staf. Dr. Erich Ehrlinger,
26. september 1942 – 18. september 1943, SS-Oberführer Dr. Humbert Achamer-Pifrader,
18. september 1943 – 20. mai 1944, Friedrich Panzinger,
20. mai – oktoober 1944, SS-Oberführer Dr. Wilhelm Fuchs.

Ida-alade Riigikomissariaadi Relva-SS vägede komandör (Befehlshaber der Waffen-SS Ostland):

15. märts – 25. juuli 1944 SS-Ogruf. Walter Krüger;
25. juuli – 8. august 1944 SS-Oberf. Gustav Krukenberg

Eestimaa kindralkomissariaadi SS-i ja politseiülem:

SS-Oberführer Hinrich Möller 4. august 1941 – 1. aprill 1944;
1. aprill – 19. oktoober 1944 SS-Brif. Walter Schröder

Läti kindralkomissariaadi SS-i ja politseiülem:

4. august 1941 – 19. oktoober 1944 SS-Oberführer Walter Schröder
juuli – 26. aprill 1942 SS-Oberführer Karl Schäfer;
juuni 1942 SS-Oberführer Dr. Wilhelm Fuchs

Leedu kindralkomissariaadi SS-i ja politseiülem:

11. august 1941 – 2. juuli 1943 SS-Brigadeführer Lucian Wysocki;
25. aprill – 22. mai 1942 SS-Oberführer Karl Schäfer;
2. juuli 1943 – 8. aprill 1944 SS-Brigadeführer Hermann Harm;
4. aprill – 15. september 1944 SS-Brigadeführer Kurt Hintze;

Valgevene kindralkomissariaadi SS-i ja politseiülem:

21. juuli – 14. august 1941 SS-Gruppenführer Jakob Sporrenberg;
14. august 1941 – 22. mai 1942 SS-Brigadeführer Carl Zenner;
22. mai – 21. juuli 1942 SS-Oberführer Karl Schäfer;
21. aprill 1942 – 22. september 1943 SS-Brigadeführer ja politsei kindralleitnant Curt von Gottberg;
21. juuli 1942 – 15. juuli 1943 SS-Oberführer Walter Schimana;
6. september 1943 – 1. aprill 1944 SS-Staf. Dr. Erich Ehrlinger

Artikkel koosneb ainult ülevaatest Ostlandi territooriumi kujunemisest ja loenditest. Tuleks aga kirjutada ka Saksa poliitikast Ostlandis ja selle muutumisest. 90.191.119.98 3. veebruar 2013, kell 13:05 (EET)[vasta]

Kui oskad, siis lisa.--Morel (arutelu) 3. veebruar 2013, kell 15:12 (EET)[vasta]

"Saksa vägede poolt okupeeritud NSV Liidu territooriumi maa-alade haldusüksus." Võib-olla tuleks kuidagi teisiti sõnastada? Me ei saa ju ometi Eestist, Lätit ja Leedut käsitleda Nõukogude Liidu legitiimse osana. 90.191.119.98 24. veebruar 2013, kell 15:22 (EET)[vasta]

"Teise maailmasõja käigus Saksa vägede poolt okupeeritud NSV Liidu territooriumi maa-alade haldusüksus" Kordan veel kord, kas ei peaks kuidagi teisiti sõnastama. Eesti, Läti ja Leedu nimetamine Nõukogude Liidu territooriumiks on problemaatiline. Velirand (arutelu) 3. detsember 2014, kell 10:31 (EET)[vasta]

Noh, katsu siis ise ka nuputada :) Andres (arutelu) 5. detsember 2014, kell 22:20 (EET)[vasta]