Arutelu:Olemasolu (Heidegger)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ma arvan, et parem pealkiri oleks "Olemasolu (Heidegger)". Seda sõna on filosoofias kasutanud ka näiteks Hegel, aga teises tähenduses. Andres (arutelu) 21. november 2017, kell 12:51 (EET)

Aga äkki esialgu lihtsalt olemasolu? Minu teada seda sõna eesti keeles muus kui eksistentsi tähenduses ei kasutata. Kui sinna on veel peatükke lisada, siis seda võib ju teha. --Märt Põder (arutelu) 15. jaanuar 2018, kell 06:11 (EET)
Hegelil ei ole Dasein sama mis eksisteerimine, aga olemasoluks võib tõlkida ikka.
Sel juhul peaks olemasolu ja eksisteerimine eraldi olema, ja see pole ka hea. Küll aga võiks eraldi olla eksistents, mis on Heideggerile lähem. Andres (arutelu) 15. jaanuar 2018, kell 06:16 (EET)
Aga ma ei näe, et Hegeli Daseinil oleks midagi pistmist Heideggeri Daseiniga. Andres (arutelu) 15. jaanuar 2018, kell 06:24 (EET)
Kas Hegeli Daseini tõlgitakse olemasoluks? Kui sellist tõlketraditsiooni pole, siis võib Hegelit esialgu ignoreerida ja lähtuda olemasolevast terminoloogiast. Ma pole Hegeli terminiga detailideni kursis, aga ma eeldan, et ka tema tähendus on seotud existentiaga, sh ju ka Heideggeri termin, mis küll hälbib sellest traditsioonist sellega, et annab sellele üpris eksklusiivselt inimolemise tähenduse -- samas on tulemuseks ikkagi existentia-lism. Ehk kui olemasolu artikkel luua, siis minu arvates võiks selle osa olla existentia traditsioonilised tähendused (sh ilmselt Hegel, kes sobitub sellesse traditsiooni) ja siis laiemalt eksistentsialismiga seotud tähendused, mis lähtuvad Heideggerist. Kas see võiks sobida? Ja mul pole midagi ka Daseini kohta eraldi artikli olemasolu vastu, mis tutvustaks seda peent saksa sõna, aga mu ettepanek on kantud sooviga alustada lihtsamast -- lootuses, et see äkki ka teoks saab. Teine võimalus oleks jätta Daseini artikkel alles ja viidata seda "vaata põhjalikumalt" vidinaga "olemasolu" artiklist. Aga "olemasolu" artiklit veel pole. Pole muidugi keeruline väga pealiskaudne artikkel kiiresti teha, kuigi ma ise ikkagi eelistaks Daseini alt materjali sinna kanda ja oodata siis võimalikke täiendusi. Mis see eelistatud lahendus praegu olla võiks siis? --Märt Põder (arutelu) 15. jaanuar 2018, kell 07:12 (EET)
Ma ise olen nii tõlkinud, see fragment on ilmunud ka. Eksisteerimine tuleb Hegelil hoopis hiljem sisse, Dasein aga kohe pärast olemist.
Seda saab öelda ainult asja käigus. Mina kujutasin asja nii ette, et olemasolu räägib eksisteerimisest, st olemaolust tavatähenduses, aga Heideggeri ja Hegeli Daseinist oleks eraldi artiklid. Tavalisel olemasolulgi on niikunii juba variante ja sellest oleks väga palju rääkida. Andres (arutelu) 15. jaanuar 2018, kell 07:25 (EET)
Aga kuni neid artikleid pole, siis võib alustada olemasolu täitmisest ja pärast lahutada? Sest olemasolu artikli puudumine on iseenesest kurb. --Märt Põder (arutelu) 15. jaanuar 2018, kell 12:28 (EET)
Heideggeri mõiste kohta ju on artikkel siinsamas. Andres (arutelu) 16. jaanuar 2018, kell 16:10 (EET)
Siin on juttu ka Jaspersist, aga Jaspers kasutas seda sõna "olemasolu" tavatähenduses, nii palju kui ma aru saan.
Mul ei ole selle vastu midagi, kui artikkel olemasolust tehakse, aga rääkida tuleks seal minu meelest põhiliselt eksisteerimisest ehk olemasolemisest tavalises mõttes. Andres (arutelu) 16. jaanuar 2018, kell 16:15 (EET)

Soovitused täiendusteks[muuda lähteteksti]

See artikkel on päris korralik ülevaateartikkel, kuigi hälbib veidi Heideggeri tõlkimise traditsioonidest ja on üldiselt sõnastuselt pisut habras. Ma loobuks definitsioonis "sõna" defineerimisest, see võibki jääda Heideggeri jaotise alla või siis võib tõsta selle definitsiooni järele esimesse lõiku ja kuna Andres soovitas selle tõsta "Olemasolu (Heidegger)" alla, siis võiks ilmselt alustuseks defineerida olemasolu (erialakirjanduses ka Dasein) ja ütelda seletuses, et see jäetakse sageli erialakirjanduses saksa keelest tõlkimata, kuid on alusmõisteks ka prantsuse eksistentsialismile (mida hetkel tutvustab artikkel eksistentsialism). Võiks tuua olemasolu järel ülevaatlikkuse mõttes mõned tõlked mõnedes suuremates relevantsetes keeltes, nt prantsuse, vene? Kui artikli sissejuhatus ütleb, et paralleelselt on kasutusel nii Dasein kui olemasolu, siis võib ka artiklis mõlemat kasutada, aga võiks püüda mingi loogika alusel kasutada üldisemas kontekstis olemasolu ja spetsiifilisemas siis Dasein. Kas Dasein on eraldi mõiste Heideggeril, Hegelil, Jaspersil jne või on see sama mõiste eri kasutus ja kuidas sellega seostub mõiste "eksistents", selle üle võime me ilmselt siin vaidlema jääda ja allun siin kodurahu huvides lihtsalt Andrese soovile seda eraldi artiklina näha. Siiski peaks artiklis mainima, et Dasein ühendab endas traditsiooniliste mõistete kohalolu (presents) ja eksistentsi kui asise olemasolemise tähendusi ning eksistentsiaism saab oma tähenduse Daseini osalisest tähendusest vmt, sest Heidegger räägib Daseini analüütikas eksistentsiaalidest ja eksistentsiaalanalüüsist. Ideaalis võiks siia artiklise kuuluda ka olemasolu viiside nimetamine ja midagi päristisest ja ebapäristisest olemasolemisest (Tiroli töö 2.3-2.4). Ka võiks mõtelda, kas saaks artikli Heideggeri osasse lisada mõne alapealkirja, mis aitaks lugemisele kaasa -- hetkel on artikkel segu ajaloolistest märkustest ja sisulistest seletustest. Ja ma arvan, et "Olemine" ei peaks olema kirjutatud suure algustähega, eesti keeles tehakse nii ainult erandjuhtudel ja Heideggeri tõlkimisel minu teada sellist traditsiooni pole. Artikli võiks keeleliselt üle käia ja ka sisulise jutujärje paremaks toimetada, et ka pahaaimamatu lugeja saaks enam-vähem aru, millest jutt on. --Märt Põder (arutelu) 22. jaanuar 2018, kell 17:52 (EET)

Pealkiri praegusel kujul ei sobi[muuda lähteteksti]

Paneks pealkirjaks Dasein v6i olemasolu.--Vaher (arutelu) 23. jaanuar 2018, kell 11:20 (EET)


tähendab maailma, milles inimene on kohal. Dasein on inimese olemasolu viis, mõtestatud kohalolu

Kas see mitte pole vastuolu? Andres (arutelu) 23. jaanuar 2018, kell 15:09 (EET)
Parandasin vastuolu ära.--Vaher (arutelu) 23. jaanuar 2018, kell 16:27 (EET)