Arutelu:Oktav (helikõrguspiirkond)

Allikas: Vikipeedia

muideks füüsikast: elektromagnetilise kiirguse võib samuti jagada 81-ks oktaaviks. - Ahsoous 27. august 2007, kell 14:05 (UTC)

See definitsioon ei ole oktaavi kohta, vaid intervalli oktav täpsemini puhas oktav kohta. Näites on ainult võrdus, kui klaviatuuri osadest (oktaavidest). Oktaav on 12 heli (7 valget ja 5 musta klahvi). Esimene oktaav on c-st h-ni jne. Numbri peab ka lisama. Mina paneks siia oktaav (muusika) artikli.--Tiuks 29. oktoober 2007, kell 02:44 (UTC)


Kas ei peaks tegema ka artiklid Esimene oktaav jne? Andres 1. mai 2008, kell 13:15 (UTC)

Peab küll aga ei ole olnud mahti. Eks tasapisi saab tehtud kõik vajalikuid artiklid. --Tiuks 1. mai 2008, kell 13:37 (UTC)
Siis võib artiklitesse panna sellised lingid. Andres 1. mai 2008, kell 13:41 (UTC)

Miks on kaks eraldi artiklit? See on järjekordne uduteooria, millel puudub igasugune põhjendus. Antud pisiparanduste puhul arutas asja seltskond, mille hulka kuulusid ka näiteks muusikateaduste doktorid Mart Humal ja Kerri Kotta. Kordan veelkord, kui soovida ekponeerida Semleki originaalteooriaid, tuleb seda ka selgelt nimetada. Sõnad oktav ja oktaav on sünonüümid ja nii helikogumi kui ka registripiirkonna mõisted on just nimelt seotud intervalli mõistega.--Andrus Kallastu 14. september 2008, kell 05:27 (UTC)


Lisaks on segane (ilmselt Semleki) helikogumi mõiste. Kas tegu on hulgaga muusikalise hulgateooria mõistes? Praegu käib jutt kaheteistkümnest võrdtempereeritud häälestuses pooltoonist, kuid erinevates häälestussüsteemides võib oktavit jagada heliklassideks väga erineval moel.--Andrus Kallastu 14. september 2008, kell 07:44 (UTC)

Minuarust teadsin ma juba Lastemuusikakoolis, et oktaav ja oktav on erinevad asjad. Kõige vanem raamat on mul 1976 Eesti NSV kõrgema ja kesk-erihariduse ministeeriumi poolt välja antud õppevahend "Muusika elementaarteooria". Koostanud on Kostabi ja Semlek. Kuna Kostabi oli solfi õpetaja, siis ta õpetas omal ajal seda ka oma õpilastele. Raamatust: Kuigi oktaav tähendab tegelikult 8. astet, piiratakse oktaavide tähistamisel tema koosseisu seitsme heliga ja iga do kuulub ainult sellesse oktaavi, mille alumiseks heliks ta on (mitte kahte oktaavi korraga).
Kuna intervalliks nimetatakse vahemikku kahe heli vahel, siis on need täiseti erinevad asjad. Intervall on oktav ja oktaav ei ole oktav. 12 järjestikust pooltooni ei ole ka päris õige, sest oktaav lõppeb si-ga. --Tiuks 14. september 2008, kell 12:15 (UTC)
Need on erinevad asjad küll, aga küsimus on selles, kas neid eristatakse sõnakasutusega. Andres 14. september 2008, kell 12:19 (UTC)
Muusikud on mugavad ja ütlevad oktaavi kohta lihtsalt oktav, näiteks see noot on 3. oktavis (3. oktaavis). Isegi mina olen nii teinud, kuigi tean, et peab ütlema oktaav. --Tiuks 14. september 2008, kell 12:30 (UTC)
Ma kunagi diskuteerisin muusikateoreetikuga sellel teemal. Oktav on intervall, oktaav aga helikogum. --Tiuks 19. märts 2010, kell 00:38 (EET)

Mis seos on oktaavil ja oktetil? Eemaldasin märkuse.--Andrus Kallastu 18. märts 2010, kell 20:33 (EET)

Palun vaata artiklit Oktett (värsivorm). Luule mõistes kasutatakse sõnu 'oktaav' ja 'oktett' sünonüümidena. Märkus on selleks, et kui keegi otsib 'oktaav' ja tahab leida värsivormi, siis ta selle ka leiaks tänu :märkusele. Adeliine 19. märts 2010, kell 01:56 (EET)
Selge.--Andrus Kallastu 20. märts 2010, kell 10:12 (EET)

Artikkel on minu arust valesti, mida tähendab 1/6 oktaavi? Oktavid kasvavad iga oktaviga mitte lineaarselt, vaid iga oktaviga tuleb sagedus korrutada kahega. Samuti on näiteks pooltooniga, pooltooni kõrgemal mingist sagedusest saab siis kui korrutada see sagedus 2^(1/12) mitte lihtsalt 1/12 ja tooni suhe alumisse sagedusse on 2^(1/6) mitte lihtsalt 1/6, või äkki keegi oskab ära seletada, mida tähendab 1/6 oktavit? Kas oktav on jagatud lihtsalt kuueks? Aga niimoodi see ei tööta, intervallid on alati teatud suhtega teineteisesse, ehk x^y kus x on intervalli suhe ja y näitab mitu korda sa seda intervalli kasutades üles või alla liigud.--88.196.181.17 17. august 2011, kell 14:07 (EEST)

See tuleb muidugi lahti kirjutada.
Kas pole siin tegu logaritmilise mõõtühikuga (teine niisugune on bell)? Andres 18. august 2011, kell 09:00 (EEST)
Jah on küll logaritmiline mõõtühik, nagu on kõik muusikalised intervallid, sent, oktav, pooltoon jne. Pooltoonise intervalli kahe noodi suhe on 2^(1/12) ehk umbes 1,059... Mida tähendab 1/12 oktaavi? Jagan oktavi kaheteistkümnega? 2/12=1/6=0,166(6). OK, mida see number siis tähendama peaks? Ma ei saa sellest praegusest kirjeldusest aru mida see tähendama peaks ja minu arust on see suisa vale. --88.196.181.17 18. august 2011, kell 15:38 (EEST)
Oktav on helisageduste suhe 2:1. Kui see fakt on teada, võib intervallide suhteid vaadeldes jätta helisagedused rahule. Samale loogikale põhineb ka võrdtempereeritud häälestuses pooltooni mõiste, mis on abstraktsioon: 1:12 oktavit ehk 100 tsenti. Siinse artikli probleem on sogane esitusviis: kohati pole võimalik aru saada, kas jutt käib (konkreetsetest) helisagedustest või (abstraktsetest) suhetest ehk intervallidest. --Andrus Kallastu (arutelu) 16. juuni 2017, kell 14:59 (EEST)

Oktavi (intervalli) ja oktaavi (helirea) eritlemise viis sisse Leo Semleki "Elementaarteooria", see on aga täiesti ebavajalik (ühegi teise intervalli puhul seda ju ei tehta!) ja sellest on loobutud. Nii et jääb oktav. Vt ka ÕS2013! Sealsamas on loobutud aa-st ka trükiformaadi tähistamisel - ka see on oktav. --Claudio (arutelu) 25. veebruar 2015, kell 19:56 (EET)

Mina saan nii aru, et ÕS-is on "oktav" ja "oktaav" kõigis tähendustes (sealhulgas ka värsiteoorias) võrdsustatud, mõlemad on õiged. Me peaks küll igal pool sünonüüme mainima, aga ma pole kindel, kas peaks pealkirju muutma. Andres (arutelu) 25. veebruar 2015, kell 22:22 (EET)
Aa, siin on niikuinii ettepanek liita artikliga Oktav. Andres (arutelu) 25. veebruar 2015, kell 22:30 (EET)

Oktaavide nimetused muusikalises diapasoonis on seotud helide absoluutsete kõrgustega.:

1. "Oktaavide nimetused" milles? "Muusikaline diapasoon" on definitsiooni kohaselt konkreetse pilli ulatus. Lause "oktaavide nimetused muusikalises diapasoonis" ei ole ju õige, sest mõisted suur, väike, esimene, teine jne oktav jäävad paika ning ei sõltu konkreetse pilli ulatusest.
2. Habela kasutab mõistet "heliastmik", kuid heliastmik võiks tähendada kas helirida või astmete kogumit. Mõlemad need aga korduvad mingi intervalli tsükli tagant, oktavipõhises helisüsteemis on selleks näiteks oktav.
3.oktavite nimetused ei saa kindlasti olla seotud absoluutse helikõrgusega. Absoluutne saab olla ainult helisagedus (näiteks 440 Hz), millele võib siis vastata helikõrgus esimese oktavi a (MIDI väärtus 69). Siin käib jutt nö kammertooniväärtusest, mille puhul sõltuvalt sotsiaal-kultuurilisest kontekstist esimese oktavi a võib olla vahemikus 435 - 443 Hz

Ühesõnaga, lisades selle kommentaari varasematele: see artikkel on paras pudru ning siin peaks tegema päris põhjaliku toimetamise.--Andrus Kallastu (arutelu) 16. juuni 2017, kell 10:59 (EEST)

Mis puudutab artiklite liitmist või lahus hoidmist: kui tahta jääda põhimõtte juurde, et iga mõiste on omaette artiklis (üks oleks siis oktav kui intervall ja konkreetselt selle intervalli piiridesse jäävate helikõrguste kogum ehk heliklassihulk (pitch-class set) ning teine oleks oktav kui oktaviekvivalentsi (octave equivalency) rakendamata helikõrgusruumi (pitch space) jaotusühik), siis selle artikli pealkiri võiks olla selguse huvides ka näiteks konkreetselt kas oktavite nimetused või siis üldisemalt helikõrgusruum. See tähendab, et siin võiks siis rääkida kas ainult helikõrgusruumi oktavipõhisest jaotusest (suur, väike, esimene, teine jne oktav) või siis ka lisaks muudest jaotustest, näiteks Bohlen–Pierce'i skaala põhisest jaotusest, mille puhul helikõrgusruum jaotub puhta duodeetsimi (tritaavi) põhiselt. Nii detaili minnes võivad loomulikult tekkida probleemid muukeelsete vikidega linkimisel, sest mujal on kõik need asjad pigem ühes artiklis koos. --Andrus Kallastu (arutelu) 16. juuni 2017, kell 11:55 (EEST)

See artikkel oli koostatud tolle aja õpikute järgi, mida kasutati ka ülikoolis. Kuna ma olen muusika valdkonnast eemaldunud, siis ma rohkem ei panusta sellesse artiklisse. Seega võid teha parandusi aga ma loodan, et see väga keeruliseks ei lähe. Kõnepruugis ei kasutatud ka vanasti 2 a-ga sõna aga kõik said aru, et räägiti oktaavist. --Tiia (arutelu) 16. juuni 2017, kell 21:15 (EEST)
Küsimus pole selles, et üks või teine allikas võib olla vananenud. Intervallide teooria on mitu tuhat aastat vana ja siin midagi eriti juurde mõelda pole võimalik. Küsimus on selles, et antud artikkel on juba alates pealkirjast segane. --Andrus Kallastu (arutelu) 17. juuni 2017, kell 10:56 (EEST)
Pealkiri pole segane ja sama definitsiooni (spikerdatud vist siit) kasutab Eesti Entsüklopeedia. Elleri kooli lehel on oktaav helirea osa. --Tiia (arutelu) 17. juuni 2017, kell 11:40 (EEST)
Need mõlemad allikad on Semleki mõju all. Mul ei ole midagi artiklite vastu, mis avavad Semleki originaalseid teooriaid, kuid neid ei tohiks välja pakkuda üldpädevatena.--Andrus Kallastu (arutelu) 18. juuni 2017, kell 18:43 (EEST)
Siin oli Semlek ja Kostabi segamini. Nüüd tekib küsimus, kes nimetab seda registripiirkonnaks? --Tiia (arutelu) 23. juuli 2017, kell 22:41 (EEST)
Minu parandused olid sisulised, sest helikogumi jutt on mingi kolmas teema, mis ei ole otseselt seotud ei oktavi kui intervalli ega ka oktavi kui samasse heliklassi kuuluva konkreetse helikõrguse tähiste üldnimetajaga: oktavi ruumis võivad paikneda väga erinevad helisüsteemid, mille hulgas näiteks võrdtempereeritud häälestus on vaid üks paljudest. Just sellest aspektist on antud teooria ühekülgne ja ei saa kindlasti pretendeerida üldpädevusele.
Soomlased kasutavad helikõrguste tähiste üldnimetaja jaoks mõistet oktaaviala, meil vastav sõna tegelikult puudub. Kui 'registripiirkonnale' leidub mõistlikum alternatiiv, siis loomulikult võib kasutada seda.--Andrus Kallastu (arutelu) 23. juuli 2017, kell 23:33 (EEST)

"Oktaav ehk oktav on muusikas helikogum, milles on 12 järjestikust pooltooni. Oktaav kui kõrgusmahu mõõtühik jaotub 6-ks tervetooniks ja 12-ks pooltooniks ning pooltoon 100 tsendiks. Seega on toon (tervetoon) logaritmilisel skaalal 1/6 oktaavi ning pooltoon 1/12 oktaavi ning tsent (kui 1/100 pooltooni logaritmilisel skaalal)= 1/1200 oktaavi.

Pildil oleval klaviatuuril on 2 oktaavi

Muusikas kasutatavad helikõrgused jaotuvad oktaavidesse. Madalaim (subkontra) oktaav algab madalaima kuuldava heliga (~16Hz). Helide kuuluvust vastavatesse oktaavidesse näitab nenede kirjaviis kas suure või väikese algustähega ja numbri lisamine või mitte. Oktaavi kaugusel olevatel heliastmetel (nootidel) on samad nimed. Oktaavi kaugusel olevate helide sagedused suhtuvad teineteisesse nagu 1 : 2. Igast helist oktaavi võrra kõrgemalt kõlav heli on tema esimene ülemheli. Puhas oktav ja puhas priim on ainsad intervallid, mida häälestatakse täpselt nii naturaalses kui ka võrdtempereeritud häälestuses.

Oktaav klaviatuuril. Inglismaal ja Ameerikas kasutatakse H asemel B ja B asemel Bb

Oktaav kui kõrgusmahu mõõtühik jaotub 6-ks tervetooniks ja 12-ks pooltooniks. Seega on toon (tervetoon) logaritmilisel skaalal 1/6 oktaavi ning pooltoon 1/12 oktaavi." Tõstsin selle Semleki teooriasse kuuluva helikogumi jutu praegu registripiirkondade nimetamist puudutavast artiklist välja. Võib-olla sellele leidub mingi selgem ja parem koht. --Andrus Kallastu (arutelu) 23. juuli 2017, kell 22:26 (EEST)


Täpsustusmärkus sellisel kujul enam ei sobi, tuleb teise kohta viia ja ümber teha. Andres (arutelu) 24. juuli 2017, kell 00:06 (EEST)