Arutelu:Mikk Marran

Ei ole ilmselge, et uus välislinkide vormistus vanast parem on. Seda enam, et varasem vormistus vastas ka samalaadsete viidete vormistusele.
- Neptuunium ❯❯❯ arutelu 23. august 2022, kell 02:00 (EEST)

Nn uus vormistus on tavapärane välislinkide vormistamise viis eestikeelses Vikipeedias. Vana vorm oli miski erandlik lähenemine, mille kasutamist peaks väga hoolikalt põhjendama. Ivo (arutelu) 23. august 2022, kell 04:11 (EEST)

Minu arvates on väga loogiline, et kuupäev on kõige lõpus. Aga milleks autorinime järel koolon ja artikli pealkiri jutumärkides? Selliselt vormistatakse otsekõnet, mitte allikaviiteid. Õgem oleks nt nii:

• Erkki Koort. Luurejuht Mikk Marran: pinge ja rahulolematus meie piiri taga kasvab, Postimees, 14. märts 2019

Merleke5 (arutelu) 23. august 2022, kell 23:07 (EEST)

Minul ei ole küll niisugust muljet, nagu see uus vormistus oleks tavapärane, igatahes tundub see mulle imelik. Mina olen vormistanud samamoodi, nagu Merleke5 ette näitas, ainult ma olen veebiväljaandele viidates kasutanud veebiaadressi, näiteks postimees.ee, sest pole kindel, et paberlehes ilmus samal kuupäeval, ja punkti lõppu pannud.

Teiseks, viited ajalehtedele sobiksid ka kirjanduse alla. --Andres (arutelu) 24. august 2022, kell 09:08 (EEST)

See vana vormistus on igal juhul ebastandartne ja praktikas eestikeelses Vikipeedis mittekasutatav (kuigi mallides on igasugu variante proovitud). Mis puutub seda, et kuidas välislinke vormistama peaks, siis minu mäletamist pidi meil selles osas mingit konkreetset kokkulepet pole, kuigi selle üle on korduvalt vaieldud. Mina olen läbivalt kasutanud seda, sest midagi peab ju kasutama, ja tänaseks on see kaugelt kõige levinum lahendus. Praktikas on muidugi variante mitmeid (nr 2 peaks olema populaarselt vast variant, kus autori nime järgi on punkt, aga muu on sama). Alati võib ka kokku leppida, et kuidas on hea välislinke vormistada.

Mis puutub veebiväljande märkimist, siis sel teemal olen ka varasemalt mitmel korral välja toonud, et me lingimegi alati veebiväljaandele (eriti Välislinkide sektioonis; viidete all võib teoorias esineda erandeid) ja mitte paberverioonile (kuigi saab lisada ka lingi DIGARile). Seepärast ei pea ma aadressile rõhumist sugugi sobilikuks ning ei loea seda argumenti kehtivaks. Ivo (arutelu) 25. august 2022, kell 18:06 (EEST)

Esiteks, pole siis ju nii, et lingime alati veebiväljaandele, ja teiseks, kui see ka nii on, pole see lugejale enesestmõistetav.

Mul on ka arusaamatu, miks kuupäev ei või lõpus olla. --Andres (arutelu) 27. august 2022, kell 07:19 (EEST)

Jah, nõus, et vormistus, kus kuupäev on autorinime järel sulgudes, ei ole parim. Ma arvan, et see tuleneb standardist (kui nii väljenduda võib), kus allikaviidete puhul kirjutatakse autorinime järele sulgudesse aastaarv, aga isegi sel puhul on perioodikaväljaannete puhul kuupäev (!) viite lõpus. Nt

Koort, Erkki (2019). Luurejuht Mikk Marran: pinge ja rahulolematus meie piiri taga kasvab. Postimees, 14. märts.

Minu meelest see ei ole põhjust Vikipeedias niiiviisi viidata. Ivo, sinu variant on muidu ok, aga kooloni asemel võiks kasutada punkti ja jutumärkide järele ei näe ma mingit vajadust. Merleke5 (arutelu) 27. august 2022, kell 19:22 (EEST)

Variant, milles aasta ja kuupäev veel viitekirje sees eraldatakse, näib äärmiselt ebapraktilisena. Veebiviidete ja eriti artiklite puhul on kuupäev väga oluline ja peab lihtsasti leitav olema.

- Neptuunium ❯❯❯ arutelu 27. august 2022, kell 19:47 (EEST)

Siin on Tartu Ülikooli viitamisjuhend: https://sisu.ut.ee/viitamiseabc/kasutatud-allikate-loetelu

Üllatuslikult selgub, et ajaleheartiklite puhul soovitatakse just seda vormistust, nagu sinul, Neptuunium, oli - kuupäev nime järel sulgudes. Perekonnanimi peaks olema küll enne eesnime (nii olen ma ka ise Vikipeedias viidanud).

• Ajalehe artikkel veebis: Mõttus, A. (26.10.2017). Eestimaise toidu tootearenduses löövad lisaks tehnoloogidele kaasa ka kooliõpilased. Maaleht. Vaadatud 26.10.2017 http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/tarbija/eestimaise-toidu-tootearend...

Huvitav, aga minu meelest praktikas siiski väga seda kuupäeva märkimist nime järele ei kasutata. Merleke5 (arutelu) 28. august 2022, kell 10:47 (EEST)

See viitamisjuhend meile paraku eeskujuks ei sobi. Kuna ülikoolis töid üldiselt välja prinditakse, siis seepärast on levinud ka URLi pikalt lahti kirjutamine, aga Vikipeedias on see äärmiselt ebapraktiline ja ruumi raiskav. Ka autorite kirjutamisel on paraku jätkuvalt levinud probleemne praktika, kus kasutatakse eesnime asemel nime esitähte, aga kõikvõimalike autorite suur arv on sellelgi lähenemise juba aastakümnete eest mingiks vanaaja rudimendiks moondanud, mis võib oluliselt raskendada autorite tuvastamist ja sellisena oleks selle kasutamine vägagi mittemõistlik. Millal on midagi vaadatud, on oluline lehekülgede juures, mida eri ajahetkedel muudetakse. Ajalehed ei kirjuta ümber oma vanu uudiseid ja seepärast pole reeglina mõistlik midagi sellist ajaleheartiklite juures välja tuua (seal võidakse küll uudiseid täiendada, aga sedagi üldjuhul vaid samal päeval).

Kui veel selle viitamisjuhendi kallal norida, siis nt soovitatakse seal viidata Vikipeedia artiklile järgneval kujul:

E-raamat (2017). Vaadatud 17.08.2017 https://et.wikipedia.org/wiki/E-raamat

Reaalsuses peaks minimaalselt nõudma, et see link oleks vaatamise hetkel kehtinud versiooni juurde. On ka meil eraldi artiklite juures välja toodud, et "Viita leheküljele" ja abi saaks pigem sealt.

Mis puutub Andrese kommentaari... ma ei tahaks lugejat rumalaks pidada ja seepärast pean äärmiselt jaburaks eraldi rõhutada, et "see siin on link veebiallikale". Välislinkide sektsioon ongi välislinkide jaoks ja seepärast on ekstra vähe põhjust mõtiskleda, et mis kuupäeval asi paberil ilmus, sest sellises kohas see ju mingit olulisust ei oma (üliharva võib see viidete puhul natuke huvipakkuv olla, aga praegu räägime välislinkide sektsioonist ja vähemasti välislinkide puhul on selle olulisus sisuliselt välistatud). Lisaks võib aadress muutuda. Oluline on aga väljaanne. Ivo (arutelu) 28. august 2022, kell 18:15 (EEST)

Jah, nõus, et märkima peaks ikka peakirja (ja küll link viib niigi sinna, kuhu vaja on) ja et eesnimi tuleks välja kirjutada. Ma keskendusin rohkem sellele, kuhu ja kuidas kuupäeva märgitakse. Merleke5 (arutelu) 28. august 2022, kell 18:33 (EEST)

Autor on üldse nii ja naa. Ametlike uudiste puhul on autor kas ametnik või asutuse pr-spetsialist, ja tema nime panek kõige ette tekitab ainult segadust. Eriti isikuartiklite viidete puhul, kus autor ja teema võivad üldse sassi minna. Ka käesoleva artikli viidete juures on autor pigem segav infokild. Kurinurm (arutelu) 20. september 2022, kell 21:35 (EEST)

Tuuli Botik (2017). "Malle Botik (2007) võitis laste luulevõistluse." ...

Minu meelest on viited ajaleheartiklitele sisuliselt kirjanduse osa, ma paneksingi need kirjanduse alla. Sellepärast ongi tarvis selgust, kas on tegu paber- või veebiväljaande kuupäevaga. --Andres (arutelu) 29. august 2022, kell 12:22 (EEST)

Mulle näib, et see eraldus on yldiselt ysna selge, sest veebiviitele pannakse vist sisuliselt 99% kordadest kohe hyperlink juurde. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 29. august 2022, kell 13:48 (EEST)

Me nähtavasti eeldame, et lugejale on teada, et veebi- ja paberväljaande sisu pole sama ning siis ei tundu ka oluline eraldi märkida, et parasjagu on lingitud veebiväljaandele. Tegelikult ei pruugi lugeja seda teada ja vaevalt isegi seda kõigi viidatud väljaanete puhul teame. Lingiga iseenesest võib olla ka paberväljaande viide. Võib viidata näiteks digitud versioonile Digaris. On ka võimalik, et eraldi veebiväljaannet pole ja väljaande kodulehel avaldatakse sama sisu mis paberil, eriti ajakirjade puhul, võib-olla ka näiteks mõne nädalalehe puhul. Kui nüüd juhtub, et link enam ei tööta või kogu väljaanne pole enam veebis kättesaadav, siis on tarvis teada, kas sama asi on paberilt kontrollitav ja kas lingi võib lihtsalt ära jätta. Siis on iseenesest selgem küll, kui viites on eraldi ära märgitud, et tegu oli veebiversiooniga. Sellepärast muidugi ka, et oleks selgem, kas kirje sobib "Kirjanduse" alla.

Võib arvata, et kuupäev oli pandud nime järele sulgudesse, et see läheks paremini kokku viitemalli vormistusega. Praegu läheb vormistus lahku ja see riivab mõnevõrra silma. Tingimata ei pea nii vormistama nagu mallis, aga iseenesest on arusaadav, miks on üldjoontes nii ka hulgas juhendites. See on otstarbekas, kui kasutatakse nimeviiteid (Tamm 2020) ja siis võiks olla samamoodi nii muud tüüpi viidetes kui ka ajaleheviidetes. Siin konkreetses artiklis praegu (veel) küll pole selles suhtes vahet, milline vormistus valida.

Aga ajaleheartiklite puhul võiks reeglina piirduda nende linkimisega viidetes ja mitte välislinkide all. Nende muuseas loetlemiseks pole tavaliselt head kriteeriumit ja välislinkide alaosadest kipuvad nii saama lihtsalt pikad ja valimatu sisuga lingikogud. Pikne 29. august 2022, kell 23:08 (EEST)

Kriteeriumid on minu meelest samasugused nagu teoste ja kirjanduse puhul. Esimese lõiguga ma olen nõus. Märgin veel, et temaatilise kirjanduse loetelu puhul on minu meelest kõige parem kasutada kronoloogilist järjekorda, sest see aitab kirjanduses orienteeruda. See ei ole väljaspool Vikipeediat levinud, aga seda mõtet toetab ka Kk. Andres (arutelu) 30. august 2022, kell 10:52 (EEST)

Igatahes ajaleheartiklid reastatakse ka kronoloogilises järjekorras, mitte autorite järgi. Andres (arutelu) 30. august 2022, kell 10:53 (EEST)