Arutelu:Malle Salupere

See võib olla tõsi, et järelehüüu tegelik autor on Malle Salupere. Kuid seda pole võimalik tõestada. Sellepärast tuleks see välja jätta. Andres 25. märts 2008, kell 11:17 (UTC)

Jätsin välja. Andres 25. märts 2008, kell 11:48 (UTC)

Siin on praegu link Jüri Lina kirjutisele, tuleks aga panna ka lingid Malle Salupere enda kirjutistele. Andres 2. juuni 2008, kell 19:53 (UTC)

Mida tähendab siin artiklis EAA? Võib see olla Eesti Ajalooarhiiv? Või oli äkki veel mingi asutus Eestis, mida sedamoodi lühendati? Häda on praegu ka selles, et kuigi tegu on arhiivitöötajaga, siis Eesti Ajalooarhiivi tollal (1980–1983) polnud olemas. -- Ahsoous (arutelu) 12. veebruar 2013, kell 13:05 (EET)Vasta

"Võõrsil elus hoitud ja nüüd tagasi toodud kujutluspilt on taasvabas Eestis arusaamatul kombel, koos okupatsioonimüüdiga (rahvusvahelise arusaama kohaselt saame rääkida kõige rohkem Nõukogude Liidu anneksioonist)" Minu meelest on see küll okupatsiooni eitamine. Jääb arusaamatuks, miks link eemaldati. Velirand (arutelu) 21. november 2014, kell 15:59 (EET)Vasta

Ma ei leidnud seda kohta üles. Aga minu meelest see ei anna põhjust asja eraldi välja tuua, sest see on terminoloogiline küsimus. On ju tõesti tõsi, et kui räägitakse Nõukogude okupatsioonis, siis ei mõelda okupatsiooni tavalises mõttes. Ma olen kuskilt lugenud, miks seda sõna kasutatakse, aga ei mäleta, miks. Vikipeedia peaks selle asja selgeks tegema. Andres (arutelu) 21. november 2014, kell 21:19 (EET)Vasta

Teoste osa on väga segane. --Epp 30. juuli 2015, kell 05:20 (EEST)Vasta

Kustutan (ajalukku jääb alles) imho suurima müra°—° Pietadè 15. mai 2019, kell 23:29 (EEST)

Kaks korda on räägitud ametiühingukomitee esimeheks olemisest. Kas mõeldud on sama asja? --Andres (arutelu) 11. mai 2026, kell 20:24 (EEST)Vasta

2. Diarium. Johann Voldemar Jannseni Pärnu päevik. Das Pernauer Tagebuch von Johann Woldemar Jannsen. Pärnu 2001. 196 lk. Tõlge, kommentaarid ja saatetekstid eesti ja saksa keeles Malle Salupere. Retsensioonid: Birgit Püve. Patune papa. – Eesti Ekspress, Areen 2001, 29. nov. Lk 9.
Kalev Kesküla. Eesti vaimutöölise prototüüp. – Samas, lk 9.
3. Tuhandeaastane Tartu. Nooruse ja heade mõtete linn. Tartu Ülikooli Kirjastus 2004. 118 lk (Lühiülevaade linna ajaloost ja vaatamisväärsustest). Teine, täiendatud trükk: Vanemuise Seltsi Kirjastus 2011. 148 lk.
4. Tыcячелетний Τартy. Гopoд мoлoдocти. Tartu Ülikooli Kirjastus 2005. 119 lk. Teine, täiendatud trükk: Vanemuise Seltsi Kirjastus 2011. 136 lk.
5. Tausendjähriges Tartu (Dorpat). Eine tausendjährige junge Kulturstadt. Tartu Ülikooli Kirjastus 2005. 128 lk
6. Millenary Tartu. The City of Youth and Good Ideas. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006. 136 lk. Teine, täiendatud trükk: Vanemuise Seltsi Kirjastus 2013. 148 lk.
7. POSTIPAPA. Mitmes peeglis, mitmes rollis. Raamat J. W. Jannsenist (1819–1890). Tänapäev, 2006. 368 lk. (Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna nominent).
Retsensioonid: Tiina Kolk. Postipapa uues valguses – Äripäev 20.10.2006. Nädala lõpulisa, lk 8. Ilmar Palli: Vapper Malle ja vaene Johann.- Maaleht 02.11.2006. Mart Laar: Esimene vasikas – Eesti Ekspress/Areen 02.11.2006 Anu Pallas: Papa Jannsen – suurte algatuste mees, sihiseadja ja rajaraiuja Eesti ajakirjandusmaastikul. Postimees, 1. detsember 2006 Marju Unt: Mitmekülgne raamat Postipapast. Eesti Päevaleht 2006, 08.12 Vaapo Vaher: Ihu tahaks valitseda. Maaleht 2006, 21.12 Andres Langemets: Jannsenist kokkuvõtlikult. Sirp 2006, 22.12
8. Kultuuriloolisi vaatlusi Tartu teljel. Ilmamaa 2012. 391 lk. Sisaldab 21 uurimust, esseed ja retsensiooni, millest 7 avaldatakse esmakordselt: Mittesaksad, kadakasaksad ja baltisakslased. Lk 32–51. Koidula suur ülikoolieksam ja temaaegse naishariduse probleemid. Lk 165–178. Georg von Krusenstern ja tema tegevus Alfred Rosenbergi "Einsatzstabis" (1941–1942). Lk 179–209. Liivimaalased ja nende aeg. 213–240. Eestlaste varane kirjaoskus ei ole müüt. Lk 241–251. Kollektiivi rehabiliteerimine (rets. Jaan Leetsare teosele "Ühistegevus globaliseeruvas ühiskonnas" (2004)). Lk 287–292. Kirjanduslukku jäädvustunud tartlanna Maria Moieri (1793–1823) jäädvustajad. Lk 267–275
Diplomitööd (praegu kehtiva süsteemi järgi magistritööd):
1. Понятие свободы в лирике А. С. Пушкина 1830–х гг. Научн. руков. Ю. М. Лотман. Отд. русской филологии ТГУ. Тарту 1962. 102 с. Машинопись 2. Психологические аспекты литературной борьбы второй четверти ХIХ века. (феномен Булгарина). Дипломная работа. Научн. руков. проф. Л. Н. Столович. Заочное отделение психологии ТГУ. Тарту 1974. 112 с. Машинопись. I preemia üleliidulisel üliõpilaste teadustööde konkursil 1974.

Tõstan välja, kuna on väga segane --Ulrikaekm (arutelu) 5. juuni 2026, kell 16:30 (EEST)Vasta

Minu meelest ei ole siin midagi segast. On toodud raamatu kirje ning seejärel selle raamatu retsensioonid. Andres (arutelu) 6. juuni 2026, kell 07:01 (EEST)Vasta

Võib-olla tekst ei ole segane, aga arusaamatu on, miks see sellisel kujul entsüklopeediaartiklis peaks olema. Pikne 9. juuni 2026, kell 21:59 (EEST)Vasta