Arutelu:Luulusalvei

Pole teada, kas taim on mürgine.
hmm... kas LSD pole ka mürgine? Mustvalge 13. veebruar 2014 kl 07:07

Selle kohta niisugune uudis, aga mis aastast see on? Andres (arutelu) 13. veebruar 2014, kell 10:04 (EET)

Aa, 2013. See on juba jõustunud: [1]. Andres (arutelu) 13. veebruar 2014, kell 10:08 (EET)

Muutsin enne viite (praegu: Pikemalt artiklis Luulusalvei lehed ja viljad) ümber Pikemalt artiklis Salvinoriin-A, kuid see ongi jälle ümber muudetud... Milline peaks olema selle artikli Luulusalvei lehed ja viljad sisu? Viljadest selle taime puhul nagu eriti rääkida pole, kuna ta õitseb väga harva ning üleüldse, mis märkimisväärseid vilju kannab näiteks salvei? Samas ka luulusalvei lehtedest võiks ju kirjutada ikka selles samas artiklis. Mustvalge 18. veebruar 2014 kl 15:50

Tere Mustvalge!

Mina mõtlen, et esialgu võib kõigest mis puudutab luulusalveid ennast ja ka seda kuidas ja milleks inimesed teda kasutavad ollagi siinsamas artiklis ja niipalju kui keegi parasjagu jaksab, hetkel on infot nii vähe (kui infot tema kohta ülepea leidumas liikumas on)...

Luulusalvei lehti ju suitsetatakse? ja marjade kohta on ka midagi psühhodeelilist...

olen lähtunud farmakognoosia printsiipidest - droogina käsitletakse kõiki taime osi eraldi ja nende biokeemilist koostist ja koguseid ja organismi tõmmet- seetõttu tundubki mul, et saaduseid saab eraldi käsitleda taime saadustena ehk tarvitamiskõlbulike osadena...

ja luulusalveilehed mida osad inimesed suitsetavad ei ole minu arust sama mis biomolekul Salvinoriin-A...

kui tulevikus sünteesitakse ja/või hakatakse sõltuvuste ravis kasutama salvinoriin A-d ehk luulusalvei lehti jms ning teaduslikud uuringud neis lähevad (ilmselt on juba läinud) luulusalvei lehed ja salvinoriin A lahku...

Mariina 18. veebruar 2014, kell 16:44 (EET) alias Простота

Tere, esimese lausega olen täiesti päri. Niipalju kui tean, siis ta lehti peamiselt suitsetatakse, vähem vist süüakse, amsterdamis müüakse suitsetamiseks vist ka mingit ekstraheeritud, kangemat värki. Salvei viljade botaaniline nimetus on "pähklike" mitte mari ja ilmselt ka kuna ta õitseb väga harva siis pole nende pähklikeste kasutamine psühhedeelse efekti saavutamiseks eriti määrav, kui seda üldse kusagil ette tulebki.

Teist osa ma hetkel ei oska kommenteerida, kuid ilmselgelt pole luulusalvei lehed sama mis salvinoriin A Mustvalge 18. veebruar 2014 kl 17:19

rahvapäraselt: lehti näritakse suukaudselt ja värsketest lehtedest valmistatakse ka mahla kas oli peavalude jms puhul.... ja suitsetatakse - marjade kohta hint : Valdir Cechinel-Filho,Plant Bioactives and Drug Discovery: Principles, Practice, and Perspectives, lk 190, ...

salvinoriin A-d valmistatakse juba ka pool-keemiliselt aga lisan veidi infot artiklisse salvinoriin A...

salvinoriin B-d mainitakse ka...

uuringud lähevad edasi salvinoriin A-ga- Alzheimeri tõve ja skisofreenia kaudu näituseks...

Mariina 18. veebruar 2014, kell 17:41 (EET) alias Простота

Viljade kohta veel, et neid ei nimetata marjadeks vaid pähklikesteks (pähklikesed esinevad näiteks veel ka pärnal ja ! kibuvitsal). mis puudutab nende pähklikeste psühhedeelse droogina kasutamisse siis kui lugeda (http://www.museocivico.rovereto.tn.it/pubblicazioni.jsp?ID_LINK=111247&), et keegi Jonathan Ott väidab, et tervelt 108 taime peale õnnestus saada kõigest 11 sellist pähklikest... tundub vähetõenäoline, et nii madala "saagikuse" korral hakkab keegi üldse mõtlema sellise droogi kogumisele. Kuigi eks nad sisaldavad seda toimeainet kindlasti, nagu ka juured, varred ja muu ülejäänud taim. Mustvalge 18. veebruar 2014 kl 18:25

Vaat mis tuleb ilmsiks, ikkagi on pähklikeses seemned - ikkagi on luulusalveil oma elu ...

seda meie ju ei tea, mida keegi kusagil korjab otsivad ju inimesed ka sõnajalaõit :)...

taim kasvab looduslikult, niipalju kui mina aru saan üksnes selles piirkonnas mis artiklis toodud aga ometi on ta vallutamas tervet maailma...

püüaks selle psühhodeelse mäletsemise (üksnes heas mõttes: Traditionally, the Mazatec Indians roll the fresh leaves of the plant into a cigar-like ‘quid’, which is then sucked or chewed while retaining the juice in the mouth to increase absorption of the active ingredient.) paika saada oleme ju entsüklopeedia ja vaatame mida teada annab...

Mariina 18. veebruar 2014, kell 18:44 (EET) alias Простота

Ma arvan, et siin toodud informatsiooni saab kasutada :Salvia divinorum, The European Monitoring Centre for Drugs and Drug Addiction (EMCDDA), Veebiversioon (vaadatud 18.02.2014) (inglise keeles)

Mariina 18. veebruar 2014, kell 18:52 (EET) alias Простота

jah, seda lehte saab kasutada ühe usaldusväärse allikana küll.

Eelmisele teemale lisaks - arvan et pakutud artikli Luulusalvei lehed ja viljad tõenäoline sisu võiks olla ikka selles samas artiklis, kirjutatuna lahti näiteks alapealkirja "taime kasutamine" all vms. Pigem võiks soovitus teemakohaseks edasiseks lugemiseks olla artiklile Salvinoriin A, kus oleks ka ka pikemalt selle taime toimeaine mõjust, kliinilistest uurimustest jm. karakteristikutest Mustvalge 18. veebruar 2014 kl 20:29

Vikipeedias ei ole artiklid niiväga ranges järjestuses igaüks loob artikleid jõudumööda

aga

jätan aga seekord ära ja tuletan lihtsalt iseendale meelde, et oleksin võinud kanep (droog) ja kanep (mõnuaine) samuti linksuda nagu aedsalvei lehed...

teaduse käesoleva seisundi (seisukorra) juures ei ole päriselt õnnestunud näituseks vasika kloonimine ja ka üksikute taimes sisalduvate bioaktiivsete ainete masstootmine inimeste tarbeks selliselt, et nn aktiivne toimeaine üksikult oleks terve taime ehk taimeosa asendaja või ka garant - selline arusaam on mul täna...

Mariina 18. veebruar 2014, kell 20:58 (EET) alias Простота

siin on nagu vastuolud. Esiteks on EMÜ-s transgeenne vasikas edukalt kloonitud (ise viibisin aktusel, kus sellest ka räägiti) ja teiseks kui võtta näiteks artikli pealkiri kanep (mõnuaine) siis minuarust on see juba lähtuvalt Teie eelnevast kirjeldusest vastuolus. Kas kanep on aine? Kui juba kanep (taim e. droog) saab olla aine (mõnuaine) siis mis küsimus on veel sellega, et aine ei saa olla droog?

Kui tuua entsüklopeedia loomisel oma väite põhjenduseks midagi sellist nagu: "seda meie ju ei tea, mida keegi kusagil korjab otsivad ju inimesed ka sõnajalaõit" - selline lähenemine muudab asja ju ilukirjanduseks... Mina nii ei mängi. Miks tuleb otsida viiteid ja panna artiklis esinevate fakti väidete taha? Või aitab Teie arvates põhjendada väidet-fakti ka lihtsalt sellise lausega??

Antud juhul siis palun viidake sinna, kus on öeldud, et S. divinorumi pähklikesi keegi on kasutanud või kasutab kuskil droogina. Kui sellist viidet pole ja Teie seda ei tea, siis pole õige seda ka mainida. Mustvalge 18. veebruar 2014 kl 05:55

Luulusalvei droogi (mitte taime, vaid ravimi toorainet (mitte keemilist ainet) või ravimina kasutatavat taimeosa) ei ole ametlikult olemas (farmakognoosia sellist droogi ei tunne), nii palju kui mina aru saan, järelikult me ei saa teha artiklit droogist. See on küll tõsi, et lehed ja viljad ei ole sama asi mis salvinoriin A, nii et põhimõtteliselt võiks nende kohta olla eraldi artikkel. Andres (arutelu) 19. veebruar 2014, kell 09:27 (EET)

Kui droogi ei ole, siis "Luulusalvei lehed" (ja ammugi "Luulusalvei lehed ja viljad") on ebaloomulik pealkiri, mida tuleks võimaluse korral vältida. Aga lehtede toimet ei saa samastada ühe keemilise aine toimega, selles mõttes võiks eraldi artikkel olla õigustatud.

Ma arvasin kogu aeg, et mõnuaine ei pea olema keemiline aine. Sel juhul võiks kasutada pealkirja "Luulusalvei (mõnuaine)", sest ka seda nimetatakse luulusalveiks nagu taimegi, kuigi tegu on sama asjaga. Kui aga mõnuaine peab olema keemiline aine, siis selline pealkiri ei sobi, nagu ka mitte "Kanep (mõnuaine)". Andres (arutelu) 19. veebruar 2014, kell 09:53 (EET)

Tere Mustvalge!

Mina ei ole aktiivne vikipedist ja samas pole ma ka suu peale kukkunud inimene

Mina ei väida enda suust midagi ja artikli puhul me ei tea mida keegi otsib ka luulusalvei artiklist saab otsida sõnajalaõit ja mitte leida aga abiks tuleb botaanika- kui botaanika ring paigas et luulusalvei seemned, võrse, vars, lehed, õied, viljad (pähklikesed) ja siis saab inimene otsida - püüda aru saada - psühhodeelset isedust - ja mina opereerin valdavalt just allikate kaudu - taime ennast mina näinud pole ja Teie väidete kohaselt ei peaks ma midagi sellest teadma ega ka kirjutama samas ei ole mina näinud ka pankreasevähki - aga selleks on minul teiste inimeste elutöö ja teiste inimeste haiguslood, et selle põhjal artikli komplekteerimist alustada...

Mina ei ole botaanik ega biokeemik

aga

kuna tegin algust artikli (A- salvinoriin) salvinoriin A ja pisut tutvusin uuringutega siis nimetatud vaiguke on steroidilaadne ja sisaldab ka E-vitamiini (peast nüüd) siis minule annab see juba teatud tunnetuse mida teaduspaneeli kokkupanijad võib-olla pole oluliseks pidanud ... kui A-savinoriin on steroidi-päritoluga ehk toimega siis leidub teda olemasolevate teooriate valguses ka seemnetes, pähklikeses, viljas ja juurtes ja mahlas (erinevates kogustes) - aga täpsemaks saab siis kui leidub viiteid taime biokeemilise koostise kohta (mitte ainult salvinoriin A kohta)...

Võtame vahepalana kanepilehed ja õisikud - meditsiiniline ravitoime vähihaigete valuravis on käesoleval ajal omistatud aktiivse aine ja mitteaktiivse aine (kannabinoidid) olemasolule ja ravitoime on kirjelduste kohaselt mitteaktiivse aine võimes seostuda geenide- retseptorite jne...

niisiis valdavalt mina ei väida ja vikipeedias mina ei mängi, täiskavanute mängude kohta on ülepea olemas teistsugused nimetused...

üldiselt ma nii artikleid komplekteerin, et igal pool on viited järel aga seda õpetas mulle üsna ammu juba kasutaja Jaan513...

minu huvi luulusalvei vastu on botaaniline ja kui ma sooviksin tema kohta rohkemat teada siis ma ilmselt läheksin teda kasvukohta vaatama aga ma ei oska kohalike keelt ja siis tuleks ka teisi kohapealseid taimi ja madusid tundma õppida - las ma olla pisike edasi....

Kasutaja Mustvalge siin on nagu vastuolud. Esiteks on EMÜ-s transgeenne vasikas edukalt kloonitud (ise viibisin aktusel, kus sellest ka räägiti) ja teiseks kui võtta näiteks artikli pealkiri kanep (mõnuaine) siis minuarust on see juba lähtuvalt Teie eelnevast kirjeldusest vastuolus. Kas kanep on aine? Kui juba kanep (taim e. droog) saab olla aine (mõnuaine) siis mis küsimus on veel sellega, et aine ei saa olla droog?

Mitmes vasikas - mina pean silmas ajajoont ja teaduse püstitatud ülesannet...

Ma ju ütlesin, et kanepiga sai algust tehtud ja järgitud teisi entsüklopeediad kuid ei kukkunud välja nii nagu oleksin soovinud aga samas oli nende artiklite ülesande püstitus mujal- need artiklid komplekteerisin koos peretütrega ühe õppeaine referaadi raames ja püüdsin jälgida seda joont, et kuidas võiks olla taime uurimine taime ennast tundmata - tema sai asjale pihta mina aga veel mitte päriselt ... taim on aine ja ka droog on aine ja ka nn mürkmaod on droogid ja mateeria, sellisena me neid ka valdavalt tunneme aga mitte kõik ei tarbi kuldkäokinga leidub ka neid kes teda hindavad sellisena nagu tema elab, mitte üksnes saadusena vähivastases taimravis...

Niisiis mina ikka vaatan selle koha pealt, et mida teada annab, indikeerivad ju allikad et psühhodeelset (lühiajalist aga ikkagi) toimet avaldavad lehtedel paiknevad karvakesed (kas nüüd karvakesed ise komplekteerivad vaiku või on lehtedes vaigukanalid, mille avaused tipnevad karvade juures?)...

Hetkel jääb arusaamatuks (mulle) salvinoriin A (A salvinoriin) roll taime enda elus kas molekul osaleb taime kasvu regulaatorina või enesekaitsel...

Mariina 19. veebruar 2014, kell 09:55 (EET) alias Простота

Peale selle, Eesti olukorda tuleks kirjeldada detailsemalt. Ja mul on kahtlusi keelamist puudutava lõigu õigsuses. Andres (arutelu) 19. veebruar 2014, kell 10:03 (EET)

Eest olukord detailsemalt kirjeldatud, keelamist puudutava lõigule lisatud ka viiteid Mustvalge 19. veebruar 2014 kl 22:05

Kasutaja Mariina, Teie tekstist on kuidagi raske aru saada. Ma ei püüa väita midagi sellist, et kui Te seda taime kusagil kasvamas näinud ei ole siis ei peaks sellest üldse kirjutama vms., lihtsalt tuleks otsida oma väitele usaldusväärne viide, et oleks arusaadav, et väide või fakt vastab tõele. Põhjendamata väiteid ei saa lihtsalt uskuda ning on loomulik, et need seatakse kahtluse alla. (paluks siinkohal viidet luulsalvei viljade kui droogi kasutamise kohta) Lisaks veel kui kasutate mõnda mõistet siis on soovitav selle tähendus üle vaadata, et vältida võimalikku valeinterpretatsiooni ja sellest tulenevat möödarääkimist.

Võiks veel märkida ära, et psühhedeelne kirjutatakse e-g mitte o-ga ("psühhodeelne" on kirjaveaga õs viide)

Mustvalge 19. veebruar 2014 kl 17:40

mõistetega kipub ka nii ja naa olema mina paluksin väidet luulusalvei (Teil luulsalvei) viljade-pähklikeste kui droogide mitte kasutamise kohta

Pole teada, kas taim on mürgine. ma ei leia viidet selle kohta, et taim oleks inimeste suhtes mürktaimeks liigitatav...

Ära märkimise eest ilusad tänud, psühhedeelne kirjutatakse e-g mitte o-ga ("psühhodeelne" on kirjaveaga õs viide) siinkohal olen ravimikaubanduse kaudu tegelenud psühhotroopsete ravimite statistikaga ja sealt on külge jäänud...

usaldusväärse viitega on nii ja naa - ma saan antud artiklit õppematerjalina kasutada - täiendustega loomulikult - nii et pole hullu kedagist - leian, et olen artikliga piisavalt infot siduda püüdnud ja nüüd on aeg taas maoliste juurde pöörduda...

Mariina 19. veebruar 2014, kell 17:57 (EET) alias Простота

ei saa aru mida tähendab, et mõistete ja viidetega saab nii ja naa olla. järsku selgitus? Kui nendega oleks nii ja naa siis oleks ju kõigega nii ja naa. ja kui juba kõigega on nii ja naa siis on ju nii ja naaga ka nii ja naa... ehk selline suhtumine ei vii lihtsalt kuhugi.

Artiklis on ju öeldud, et taime peetakse üldiselt vähe toksiliseks (ehk mürgiseks).

Mis puutub väitesse, et luulusalvei vilju ei kasutatata droogina siis see põhineb artiklitel (1) ja (2), kus esimene väidab, et Mehhiko taimedelt pole kunagi leitud väljaarenenud vilju (pähklikesi) ja teine väidab, et 108 taime peale õnnestus saada kõigest 11 pähklikest... see on ilmselgelt liiga ebaoluline kogus, et keegi sellist droogi võiks koguda, kui põhiline toimeaine sisaldub samahästi lehtedes.

Otsida kirjandust selle kohta, et vilju ei kasutata droogina, on umb. samahea kui otsida kirjandust näiteks telliskivi hambaharjana mittekasutamise kohta - keegi lihtsalt ei maini seda. Kui olete leidnud viite viljade droogina kasutamise kohta siis palun väga. Aga kui ei ole siis ma ei näe põhjust miks peaks seda üldse mainima. Mustvalge 19. veebruar 2014 kl 21:05

Huvitav selle "mõnuainega" seoses, et meenub et kunagi ühest foorumist lugesin kirjeldust kuidas keeg oli proovinud mingit 5-MeO-DMT-d ja arvas et see on ainuke aine mis suudab tal samaaegselt kõhulahtisust põhjustada ja oksele ajada. Kas sellist asja võiks ka siis mõnuaineks nimetada? Niipalju kui olen lugenud kogemustest S. divinorum'iga siis paistab, et tihti tuleb ette, et need, kes on seda proovinud ei taha enam kunagi seda korrata. Et kas siis on liiga hirmutav vms. Ilmselt kõiki drooge ei sobiks ka mõnuaineteks nimetada. Mustvalge 23. veebruar 2014 kl 00:14

Tere Mustvalge!

"mõnuaine" on minu jaoks üleminekutermin...

niipalju kui kirjanduslike allikatega tutvuda olen jõudnud ei olnud luulusalvei algselt teejuhiks isiku meel(t)elahutuslikku paika...

sõltuvuse hindamisel ja kirjapanekul (ilmselt oodatakse luulusalveisõltuvust) püüavad spets.teadlased kirjeldada täpselt ensüüme, retseptoreid (geene) ja nende kooselu radu...

see on tõsi (minu arust), et kõikidel inimestel ei teki ainelisi sõltuvusi või siis vähemalt mitte selliseid mis neid kaasinimeste silmis teiseseks muudavad (kofeiinisõltuvus, lugemissõltuvus) vastukaaluna näit antidepressantide-, kanepi- ja/Või alkoholisõltuvusele ja kaassõltuvusele aga kindlalt veel ei saagi mõtiskleda luulusalvei sõltuvuse üle kui ametlikult luulusalveid sees- ja välispidiselt omastada on keelatud...

ma püüan lihtsalt vaadata mida teada annab, kuidas teada saamine mõjub see ei olegi vast nii meeldiv - kuis saab aidata luulusalveiosa salvinoriin A asendada üleminevalt alkoholisõltuvust - alkohol meil ju laiatarbekaup ja omastavad enam-vähem võrdselt nii vaesed kui ka rikkad inimesed aga salvinoriin A ...

Mariina 23. veebruar 2014, kell 09:13 (EET) alias Простота

Mina saan nii aru, et mõnuaine ei pea olema mõnus. Tähtis on, et ta tekitab joovet. Joove aga on närvisüsteemisse toimiva aine tekitatud mürgitus. Nii räägib EKSS. Andres (arutelu) 23. veebruar 2014, kell 09:46 (EET)

Tere Andres!

kas on oluline millise raskusastmega joovet? Paljudel ei teki joobeseisundit ei suurtes kogustes alkoholi, paraja koguse kanepilehtede ega, nagu loetuosa indikeerib ka luulusalveilehtede jms nõuetekohasel tarvitamisel - mürgistus-joove on siis vast midagi ülitundlikkuse-laadset...

Mariina 23. veebruar 2014, kell 10:14 (EET) alias Простота

Raskusaste pole oluline. Joovet kui niisugust peetakse mürgistuseks. Andres (arutelu) 23. veebruar 2014, kell 12:00 (EET)

teadaolevalt kõige tugevama toimega alkaloidne hallutsinogeen
alkaloidne? kus seda öeldud? terpenoid on ju, ei sisalda lämmastikku. milleks lisada teksti suisa valet nüüd... Mustvalge 19. veebruar 2014 kl 10:06

Tere Mustvalge!

seda alkaloidi värki on pikalt ja korduvalt mainitud, kuid tegelikult on mainitud ka nii nagu Teie kirja panite, et tugevaim Maal...

ma ausalt ei tahaks teha kõikide võimalike hallutsinogeenide võrdlustabelit, nii, et võite minu tõlke kas kustutada või jättagi nii artikli tagaselga... - mina üksi ei jõua ka kõike viidata...

ja nagu öeldud ühe tõde ja teise vale on nii-ja-naa nii must-ja-valge...

mina isiklikult neid sõnu teadlikult ei kasuta, alati võib juhtuda nii, et inimene arvab, et teab kõike ja siis tuleb teine inimene kes teab kõike ja kõikjal ning kõigiti... mis siis küll saab?...

ma ei tea kas tasub ära märkimist, et salvinoriin A (ilmselgelt siis ka luulusalvei) toime blokeerivad pea täielikult näiteks naloksoon ...

Mariina 24. veebruar 2014, kell 10:39 (EET) alias Простота

mis siin arusaamatut on? alkaloid sisaldab lämmastiku, salvinoriini A (C₂₃H₂₈O₈) ei sisalda, ehk pole alkaloid. Kas eesti keel on Teie emakeel? Need mõtteavaldused mida pakute, pole kuidagi selgelt arusaadavad Mustvalge 19. veebruar 2014 kl 10:57

ma usun küll, et eesti keel on paljude inimeste emakeel ja selelst on palju juttu olnud jah ka minu passis seisab eestlane ja veel N...

aga

mõistel on karvapallid küljes

meie esivanemad olid osalised ka taimede keeles (just-samalt kui varasemad indiaanlased)

jah eesti keel ja teaduse keel pole sünonüümid ega ka taimede keel ega ka kemikaalide keel

mina leian, et Teie kirjutate artiklit luulusalvei üsna normaalselt, mina püüan artiklit ainult pisut täpsustada...

Mariina 24. veebruar 2014, kell 11:09 (EET) alias Простота

Selgelt on võimalik mõista ainult Te viimast lauset... mis see siia puutub, et Te passis N olete märgitud? See on küll nüüd kasulik teadmine antud kontekstis. oeh. Mustvalge 19. veebruar 2014 kl 11:20

oeh jah - ma pole passi sisu pähe õppinud seal on palju numbreid ja tähti ja need ei puutugi siia nagu seegi kas ma olen indiaanlane või kodutu - vikipeedias ju need jm ei loe - loeb see, et komplekteerime koos, kui mõni kautaja täpsustab minu komplekteeritud artiklis asjaolusid, allikaid jms siis on abi mõte ju ilus ainult ...

Mariina 24. veebruar 2014, kell 11:38 (EET) alias Простота

ei saa jälle aru. Selle artikli on loonud ju keegi kasutaja Pentagonshark666 mitte Teie. Siis mille põhjal väidate, et artikli olete komplekteerinud Teie kui seda nagu ka lisatud baitide hulgast välja ei tule? Muidugi on hea kui keegi täpsustab jne., kuid hea pole siis kui lisatakse vale asju ja ka üldiselt ei saa üksteisest aru. Head vabariigi aastapäeva. Mustvalge 24. veebruar 2014 kl 12:02

hea siis, et ma saan täpsustada, minu komplekteeritud artiklite loendis Kasutaja:Mariina on artikleid mida olen lisanud eestikeelsesse vikipeediasse ja on artikleid mida olen komplekteerinud allikate (nii kirjanduslike kui veebipõhiste kaudu ja olen üksnes kiiganud teistesse vikipeediatesse) ... need ei erine teiste kasutajate komplekteeritud artiklitest peaaegu mitte-millegipoolest ja neid baite-bitte ma ei tunne...

juhtub meil kõigil vast, et lisatakse vale asju meie meelest ja siis saab ju maha võtta, enamikel juhtudel on ju tegemist erineva vaatenurgaga mitte üksteisest üldiselt ei saa arust... mina olen nii lihtne inimene ja minuga annab väga hästi ilusasti asjad selgeks rääkida (nii üldiselt) aga jällegi vikipeedias see ei loe - me komplekteerime artikleid ja meil tuleb (palun vabandust kui mõnel ei tule) ette apsakaid siis on pigem hea kui keegi sekkub ja toimetab ...

Aastapäevaga on muidugi teised lood - kas nood on kohustuslikud?

Mariina 24. veebruar 2014, kell 12:27 (EET) alias Простота

Saaduste all ei ole praktiliselt mingit juttu selle taime saadustest, kui selle taime puhul üldse on mõtet mingist saagist rääkida. On teada et taime kasutavad masateegi indiaanlased ja mõned eksperimenteerivad narkohuvilised. Võiks kirjutada kasutamisest ja toimest, toimeainest - puudub selline alapeatükk. Kordusi on ka leida. --Mustvalge (arutelu) 19. märts 2015, kell 07:32 (EET)

Tere Mustvalge!

Taime saaduste all pean silmas taimelt ära võetud ja inimeste või loomade vajaduste rahuldamiseks mõeldud eriotstabrelisi taimeosi, kui neile on ladinakeelsed nimetused (näiteks Salviae folii extractum fluidum) ja hakkavad saama trükitud monograafiates ja tuvastatakse ravivõimed siis saaks täpsemalt - hetkel jah on tase üldine - mina näen millise organismifiguratsiooniga ja kellele see ei tohiks sobida aga allikaid selle kinnitamiseks ei leia... pole võimatu, et selle taime saadused osutuvad tulevikus 'imetaimeks' aga seni kuni taim pakub 'äraseletumatut unustus-meenutust' (ülemaised maod ja muu) lepivad ehk osad (näiteks vikipedistid) ka olemasolevate ravimtaimedega, näiteks aed-mustköömen jpt...

Mariina 19. märts 2015, kell 08:22 (EET) alias Простота

See pealkiri Võimalik psühhoaktiivne toime inimorganismile on natuke kummaline. Toime ei ole ju ainult võimalik kui allpool on kirjas et taim on Eestis psühhotroopsete jm. narkotaimede-ainete nimekirjas ning sisaldab psühhoaktiivset ainet salvinoriin A, jne. Lisaks psühhoaktiivne tähendab et mõjutab psüühikat, omab mõju psüühikale, mis see 'inimorganism' seal veel on..?--Mustvalge (arutelu) 20. märts 2015, kell 15:04 (EET)
Kasutaja Mariina, ega sa ei mälu neid lehti samalajal kui vikipeediasse kirjutad? Ma mõtlen et kuidas selline sega jutt tuleb... 'organismifiguratsioon', ülemaised maod ja muu --Mustvalge (arutelu) 20. märts 2015, kell 15:27 (EET)

Tere Mustvalge!

lugedes materjale sain ma nii aru, et kõigile ei avalda kirjeldavat ja ... muljet ja katsete kirjeldused puuduvad, või on salastatud, kas retseptorite või hiirerakkude peal ja kogused ja nende kontroll ning tõendused...

kui avaldatud infot lugeda siis nende 'matkasellide' kirjeldused ongi pisut 'evolutsioonimaigulised' - hiigelmaod (va Titanoboa) ja taimed jm...

ei mina neid taimi mälu järgi ei mälu, mul on inimese sisemise opioidisüsteemi kohta üpris materiaalne (peaaegu kindel) selgitus - seni kuni inimene oma elu ei näe ei peaks ta üldjuhul soovima võtta endalt võimalust näiteks vähki haigestumise korral 'vähivalu ära toimetavaid konstellatsioone säilitada'... - aga teisalt jah olen lugenud, et vähihaigetel tavaliselt psühhotroopsete ravimite sõltuvust ei teki kuna paljud neist surevad lihtsalt enne ära...

teine lugu on indiaanlastest ravitsejatega - mul on siinkohal kahtlus, miks peaks indiaanlane 'kahvanäole' oma RahvaVäe sisse tooma - mida ravimaks- materialism ei ole ju haigus, ega?

Mariina 20. märts 2015, kell 17:09 (EET) alias Простота

---

Erinevalt mõnest muust salvei perekonda liigitatud taimest (näiteks aedsalvei) kasutatakse luulusalvei lehti<--ja vilju--> ka uimastina.

Taimest tehakse ka ekstrakti, et suurendada psühhoaktiivsete ainete kontsentratsiooni koguse kohta.

'Vägev värk' on rasv ja alkohol-lahustuv, seega ...

Depressiooni seostatakse kaasajal lümfoid(-immuun)süsteemiga ...

Dementsus vanematel inimestel võib-olla organismi kaitsereaktsioon ja/või pikemajalise teatud levinud ravimite tarvitamise poolt esile kutsutud - ma ei usu, et ka 100 luulusalvei lehte selle käigu pealt suudavad taastada ...

Mariina 22. märts 2015, kell 09:45 (EET) alias Простота

Mõeldud on et salvinoriini molekuli modifitseerimisel võib saada aineid mis vähendavad igasuguseid dementsus- ja skisofreenia jm. luulusid.--Mustvalge (arutelu) 22. märts 2015, kell 12:52 (EET)

Tere Mustvalge!

Dementsus ei ole minu arust 'kehaväline' aga eks dementsust ravida püüdvad arstid teavad paremini või ka mitte, nemad üldjuhul ei saa teada selle konkreetse inimese minevikku ...

Kas salvinoriin A-d selliselt, et ei avalduks hallutsinogeenne toime ...

Mariina 22. märts 2015, kell 14:36 (EET) alias Простота