Arutelu:Kreis

Mis perioodil olid Eestimaal kreisid ja kui suured haldusüksused nad siin olid?

Lihtsustatult öeldes tsaari ajal, ühyisid enam-vähem esimese vabariigi aegsete maakondadega. NB! tsaariaegset kreisijaotust muutis Eesti-Läti piiri ajamine. Tsaariaegne Valga kreis jäi enamasti Lätimaa alla, eestiaegne Valga maakond sai lõikeid Võru maakonnast (Hargla ja Karuse) ja Viljandi maakonnast (Helme). Samuti ei kuulunud Narva Viru kreisi, vaid Jamburgi kreisi. Viru kreisi kuulus Joaoru (praegu Narva linnaosa, kus Kreenholm ja Narva Aleksandri Suurkirik). --Juhan121 3. september 2011, kell 20:31 (EEST)[vasta]

Kreis on eesti keeles maakond, Amt kihelkond ja Gemeinde vald. Nii oli vähemalt 1918. aastal Eestis ja ma ei näe põhjust, miks see peaks teisiti olema. --Õli (arutelu) 14. detsember 2012, kell 12:50 (EET)[vasta]

vene keeles nimetati kreisi sõnaga уезд (eestipäraselt ujezd?). Paljudes vikides on ujezd'ist eraldi artikkel, vt wikidata:Q1364324. V-o oleks etwikis jaoks korrektne link Kreis (Venemaa) või Kreis (Venemaa keisririik)--Estopedist1 (arutelu) 27. detsember 2017, kell 11:47 (EET)[vasta]

Ujezd on maakond. Andres (arutelu) 27. detsember 2017, kell 13:01 (EET)[vasta]

NOSSER, definitsiooni ja täpsustusmärkuse järgi on mõeldud, et see artikkel on Saksamaa kreisidest, mitte Eestimaa omadest. Venemaa keisririigi kreisidest saaks kirjutada artiklis maakond (Venemaa). Eestimaa kreisest on juba juttu ka artiklis Maakond ajaloo all. Pikne 24. september 2022, kell 20:05 (EEST)[vasta]

Nõus, aga et katta kogu Venemaa keisririigi kreiside teemat, pole veel piisavat infot, kui leidub ja koguneb, siis saab luua ja üle kanda uude artiklisse NOSSER (arutelu) 25. september 2022, kell 10:39 (EEST)[vasta]