Arutelu:Karl Linnas

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Tõlge inglise keelest, sisaldab tõenäoliselt arvukalt faktivigu. Parandatagu. Lisaks on meil valdkonna märksõnastus kohati hägune. --Oop 30. september 2011, kell 11:54 (EEST)[vasta]


"Eesti sõjakurjategija" Kas suure algustähe kasutamine on õigustatud? Velirand (arutelu) 27. august 2016, kell 13:11 (EEST)[vasta]


"Linnas oli Ühendriikide teine naturaliseerunud kodanik, kes saadeti Nõukogude Liitu surmaotsuse täideviimisele" Lause ei ole täpne. Ta ei olnud ju veel surma mõistetud, kui välja saadeti. Kohtuprotsess ei olnud alanud. Velirand (arutelu) 19. september 2016, kell 15:33 (EEST)[vasta]

Protsess oli 1962. aastal.
Siis tuleks seda ka artiklis mainida. Velirand (arutelu) 19. september 2016, kell 15:53 (EEST)[vasta]
Tegelikult ei pannud tähele, seda on artiklis siiski mainitud. Velirand (arutelu) 19. september 2016, kell 15:55 (EEST)[vasta]

Mis mõttes ta eesti patrioot oli? Artikli tekstist seda ei selgu. See võeti välja: "laskis isiklikult maha süütuid tsiviilisikuid: mehi, naisi ja lapsi". Mis võib tõesti olla vaidlustatav ja vajab viidet, kes seda tema kohta väidab. Tsitaat Eesti Ekspressi artiklist: "Tagaselja kohtu alla antud Linnast kaitses juurakorüfee Ilmar Rebane: "Isiklikult peksis ta harva ning tulistas üksnes hauas lamajate pihta, kes ilmutasid veel elumärke." (http://ekspress.delfi.ee/kuum/cia-jattis-karl-linnase-kgb-sojasaagiks?id=27681933, siin on veel palju materjali artikli jaoks.)

Veel materjali: "Kaheksa aastat protestisid USA eesti pagulasringkonnad Linnase deporteerimise vastu, kuid tulemusteta. Üks silmapaistvamaid Linnase kaitsjaid oli Mari-Ann Rikken, nüüd tuntud Mari-Ann Kelamina." (http://parnu.postimees.ee/199581/joel-haukka-john-demjanjuki-ja-karl-linnase-lugu). Cumbril 17. november 2016, kell 15:47 (EET)[vasta]


kus ta suri ligi kolme kuu pärast, 2. juulil 1987 kohtuistungit oodates

Avalauses on öeldud, et mõisteti 1961. aastal Eesti NSV-s toimunud kohtuistungil tagaselja surma. Otsuse täideviimist oodates? Või hukatigi vanglahaiglas? 2001:7D0:87FF:6480:402:2904:F987:CB24 17. november 2016, kell 16:22 (EET)[vasta]
Teda ei hukatud, ta suri pärast deporteerimist haiglas südamerabandusse. Cumbril 17. november 2016, kell 16:32 (EET)[vasta]
Nii seda tavaliselt formuleeriti jah, surma põhjus: äge südamepuudulikkus vms. Need olid sisuliselt eufemismid. Linnas oli avalikkuse tähelepanu all, eesti pagulased USA-s protestisid tema väljaandmise vastu. Ent tsiteeritud lõigu juurde tulles: siin on vastuolu. Kas varasem kohtuotsus vaidlustati? 2001:7D0:87FF:6480:402:2904:F987:CB24 17. november 2016, kell 16:52 (EET)[vasta]
Siin räägitakse, et tal oli võimalus veel Nõukogude kohtu otsust appelleerida. Cumbril 17. november 2016, kell 17:57 (EET)[vasta]

ettepanekud[muuda lähteteksti]

Kas siin saan kirjutada ettepanekud?– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 2001:7D0:8437:80:99D4:E4FB:8DA7:4E8F (arutelukaastöö).

Aga kirjuta (pole vaja küsida)ǃ--Juhan121 (arutelu) 15. märts 2017, kell 10:43 (EET)[vasta]
Jah, see on õige koht. Andres (arutelu) 15. märts 2017, kell 13:53 (EET)[vasta]
Veebist leidsin veel sellise teksti Ivo (arutelu) 15. aprill 2017, kell 21:53 (EEST)[vasta]

Üks asi (kajuks pole viiteid): Sõjaroimarite üle oli vaja algatada kohtuprotsessid (vist üle liidu). Eesti NSV Ülemkohus võttis asja tõsiselt. Aga enne kohtuotsust (paar nädalat või paar kuud enne) teatas mingi venekeelne Moskvas ilmunud õigusalane ajakiri, et Karl Linnas mõisteti Eesti NSV Ülemkohtu poolt surma (kuigi kohtuotsust veel polnud).--Juhan121 (arutelu) 16. aprill 2017, kell 01:18 (EEST)[vasta]

Karl Linnase puhul kerkis üles üks õiguslik küsimus, millest ka tolleaegses (1987) ajakirjanduses riivamisi juttu oli. Nimelt kehtis Nõukogude Liidus ka kohtuotsuse täitmisele (sh. surmaotsuse täideviimisele) aegumine, mille maksimaalne kestus oli 15 aastat ning mis oli Linnase deporteerimise ajaks juba ületatud. Tõsi, ENSV Kriminaalkoodeksi kohaselt, juhul, kui isikut poleks siiski saanud karistuseta jätta, tulnuks aegumistähtaja möödudes surmanuhtlus asendada vanglakaristusega (maksimaalne oli 15 aastat), seega ametlikult poleks kunagist surmanuhtlust võimalik olnud enam täide viia, küll aga osutunuks võimalikuks Linnasele sisuliselt (st. tema vanust arvestades) eluaegne vangistus määrata. Linnase surm Leningradi vanglahaiglas vabastas aga riigi selle küsimusega tegelemast.