Arutelu:Johann Sebastian Bach

Arutelu

Artikli esialgne variant on võetud ENEKE-sest. Andres]

pole raamatuid hetkel käepärast, aga kas ei pruugi olla tegu kalendrierinevustega (?), erikeelsetes vikides eksisteerivad mõlemad variandid - Ahsoous Muidugi tegu võib ju lihtsalt ka trükiveaga olla Ahsoous

Jah, kalendrierinevus võib tõesti nii olla, et 21. märts on vana kalendri järgi ning 31. märts on uue kalendri järgi.

Ma uurisin natuke asja: tõepoolest, kirikuraamatus on märgitud 21. märts, aga Gregoriuse kalender võeti Saksamaa protestantlikes osades kasutusele alles 1700. Kalendrite vahe oli tol ajal tõesti 10 päeva, nii et Gregoriuse kalendri järgi oli see 31. märts. Andres 07:34, 27 Nov 2004 (UTC)

Üks kasutaja muutis kuupäeva mitmes vikis, mõnes pandi vana kuupäev tagasi. Ma kirjutasin märkuse inglise ja saksa viki aruteluleheküljele. Ise ma olen nüüd veendunud, et 31. märts on õige, sest meie märgime kuupäevad Gregoriuse kalendri järgi. Andres 07:57, 27 Nov 2004 (UTC)

Inglise vikis on teistsugused reeglid, me peame võib-olla oma reeglid kokku leppima. Andres 10:25, 27 Nov 2004 (UTC)

täpsustusleheküljele viitamine

Siin oli sellepärast täpsustusleheküljele viitamine, et Bach suunab siia. Nüüd tuleb Bach ümber teha. Andres 05:15, 16 Apr 2005 (UTC)

Miks siin ei võinud olla viide täpsustuslehele? Nüüd kui soovikisn näha teisi Bach-i nimelisi peab hakkama "taidlema" otsingute või URL-idega. --TarmoK 07:38, 16 Apr 2005 (UTC)

Jah, kuni "Bach" suunab siia, peaks siit saama täpsustuslehele.--Tvali 11:52, 16 Apr 2005 (UTC)

Minu meelest ajab see päiselink asja segasemaks, mitte selgemaks — minu süsteemitunnetusega see ei klapi. Eelistaksin, et sellised lingid antaks rubriigis "Vaata ka", aga kui on teistsuguseid tundmusi, siis pange muidugi tagasi. Hullem lugu on hoopis selle 'Bachiga' — minu meelest on täiesti ebaloomulik, et märksõna 'Bach' juhatab artiklile "Johann Sebastian Bach", mis omakorda juhatab täpsustusleheküljele. Loomulik oleks, et otsides märksõna 'Bach' jõutaksegi täpsustavale lehele. --Ker 12:44, 16 Apr 2005 (UTC)

Nõustun ka. Mingis mõttes ka lihtsalt häguseks läheb asi, kui päises liiga palju teemat on.--Tvali 13:53, 16 Apr 2005 (UTC)

See asi tuleb ruttu korda ajada, sest praegu pole võimalik täpsustuslehekülge üles leida. Andres 19:55, 16 Apr 2005 (UTC)

Oleme jälle sarnase olukorra ees kui oli "Keel"-e artikli puhul, kus see jäi ka lõpuks õhku millist lähenemist võtta. vt. Arutelu:Keel

"Keele" puhul otsustati, et jäetakse nii, nagu praegu on, ja muutust ei tehta. Andres 07:01, 18 Apr 2005 (UTC)

Nõus Ker-iga et kui kirjutan "Bach" siis peaksin jõudma täpsustusleheküljele, mitte helilooja lehele ja sel juhul sobib see viide täpsustus lehele ka paremini sinna "vaata ka" osasse. Ehk aitaks kui hääletaks et näha kumba varianti soositakse rohkem? Variandid oleksid siis:

a) mitmetähenduslik sõna viib artiklile mis on kõige tuntum ("Bach" -> "J.S.Bach")

b) mitmetähenduslik sõna viib alati täpsustusleheküjele ("Bach" -> "Bach (täpsustus)") --TarmoK 07:35, 17 Apr 2005 (UTC)

Kokku leppida tuleb mitte üldises põhimõttes, vaid isikunimede kohta. Ja siingi tuleb tõenäoliselt asjale läheneda juhtumite kaupa. Andres 07:49, 17 Apr 2005 (UTC)

selle loogika järgi peaks ehk ka "rüütel" -artikkel olema ümbersuunatud Arnold Rüütlile, sest kui kusagil on juttu "rüütlist" siis enamus juhtudel on mõeldase ju poliitikut(?) (sarnane oleks ka "Meri" :o) ... kaldun arvama et kas meil tuleb olema põhimõtte "alati täpsusutuslehele" või läheb niimoodi edasi nagu siiani, kes ees see mees, kes esimesena saab "jaole" see määrab mis leheküljest saab "pea lehekülg" ehk siis subjektiivselt ja lugeja võib vaid proovida leida loogikat nende vahel. Niipalju kui neid arutelusid siin olen näinud, seda rohkem usun et see teine variant saab "võidu". ... ei näe suurt erinevust isikunimede ja muude sõnade vahel --TarmoK 17:43, 17 Apr 2005 (UTC)

Mina isiklikult arvan, et lugeja ei pane loogikat või selle puudumist tähele. Paljudel juhtudel on võimalik teha nii või naa ja suurt vahet pole, mõnel juhul aga tundub, et on vahe. Seetõttu arvangi, et praktiline on teha lihtsalt kuidagi ära, ja kui teised arvavad, et nii ei ole hea, siis võib asja arutada ja parandada. Loogika järgimine ainult loogika pärast annab kindlasti halva tulemuse. Andres 17:53, 17 Apr 2005 (UTC)

Nõus. Minu jaoks on täpsustuslehekülg kui otsingu tulemused, kui "otsin" sõna mil võib olla mitu tähendust siis saan "nimekirja" ja valin sealt mida olin "otsimas", vahel on ehk hea kui keegi minu eest "ära otsustab" kuid üldiselt ... ja kahjuks arutelude edasiviivasse jõudu hakkab ka usk tasapisi vähenema, kuid eks loodame parimat --TarmoK 18:40, 17 Apr 2005 (UTC)

Mina jälle ei taha, et ma mingit tuntud mõistet otsides satun nimekirja peale, kust on tülikas otsida vähetuntud asjade seast seda, mida mina tahtsin.

Selle vastu saabki pandud tuntumad, laiemalt kasutusel olevad variandid esimesteks ja see järel tulevad muud variandid ... arvan et oleme mõlemad oma seisukohti piisavalt põhjendanud ja näidanud selgelt omi eelistusi ja nüüd jääb loota et tuleb ka teistelt arvamusi ja siis ehk ükspäev ka "juhend"/"reegel" mida vastavate artiklite puhul teha. --TarmoK 20:31, 17 Apr 2005 (UTC)

Mida rohkem rahvast siia juurde tuleb. seda elavamaks arutelud muutuvad. Andres 19:03, 17 Apr 2005 (UTC)

Lugedes artiklit mulle tundus vähemalt see, et pole siin kordagi mainitud, et ellkõige Johann Sebastian Bach kirjutas tohutult palju orelile. Lisasin välislinkidesse Bachi kõigi teoste kataloogi BWV. --Jyriorel 31. mai 2009, kell 05:49 (UTC)

---

Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. - Sellised laused ei ole entsüklopeediale sobilikud. Siiski võiks neid säilitada näiteks tsitaadina (kui mõni autoriteet on nii öelnud).--WooteleF 1. juuni 2009, kell 10:26 (UTC)

Tore lause, kuid ma ei tea, kes seda siia artiklisse kirjutas ja ei oska öelda, kellele see fraas kuulub. Siin oli paistab eelnvalt mitu autorit. Mina lisasin täpsustuseks Bachi tuntud teosed koos numeratsiooniga BWV kataloogi järgi, mida tema oli kirjutanud just Leipzigis. Aga jah Mozarti kohta näiteks on kunagi öeldud, et sellised geeniused sünnivad kord 1000 aasta jooksul! Bachist võib muidugi veel palju kirjutada.--Jyriorel 1. juuni 2009, kell 11:47 (UTC)

Minu arvates väljendavad need laused fakte. Adeliine 26. aprill 2010, kell 14:38 (EEST)

Põhimõtteliselt küll, aga sellisel kujul on neid väga raske kontrollida. "Paljud peavad" on liiga ebamäärane. Arvatavasti oleks kõige parem tsiteerida autoriteete. Andres 26. aprill 2010, kell 16:11 (EEST)

---

Weimari perioodi teosed:

Orelile:

• Passacaglia c-moll BWV 582.

• Orgelbüchlein BWV 599–644

Klaverile

• Inglise süidid. BWV 806–811

Andres 6. märts 2011, kell 01:25 (EET)

Passacaglia kirjutas Bach Arnstadtis ([1]), seepärast ma selle lõigu ka ära kustutasin, Inglise süidid ei ole kindlasti Bachi tähtsaimad teosed ning sobiksid pigem artikli lõppu, sinna, kus on kirjutatud loomingust. Iga eluperioodi lõigu lõppu tasub kindlasti lisada perioodi tähtsamad teosed, teen seda, kui elulugu on valmis kirjutatud.

Toomperep 6. märts 2011, kell 12:34 (EET)

Hea Claudio!

Ma väga hindan Teie tööd selle artikli redigeerimisel, kuid kohati olete Te seda artiklit ka risustanud.

Sooviks teada, miks kustutasite viited lõigu "Kantaadid" (Siitan, lk 242) ja "Mühlhausen" (Hubov, 35) lõpust ning lõigu "Lapsepõlv Eisenachis" keskelt (Hubov, lk 14)? Miks ei kõlba Teie arvates kantaatide juurde ka nende eestikeelsed tõlked?

Miks ei sobi järgmised laused:

• "Bachi teened organistina olid hinnatud tema eluajal üle Euroopa, heliloojana hakati teda tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel.

• Kaks sõpra sinna jalgsi ka lähevad. (Sõnastus, tõsi, on kehv, kuid fakt on igal juhul mainimist väärt)

• See tähendab, et Bach ei tohtinud kirjutada kirikukantaate, orelit ei tohtinud ta isegi mängida, rääkimata orelimuusika kirjutamisest. (Jälle, sõnastust annab parandada, kuid orelimängu keeld on igatahes mainimist väärt)

• Tema teoseid peeti tol ajal harjumatult uudsena.

• Neil aastatel kirjutas Bach uue kantaadi igal nädalal. Selleks, et koor neid jumalateenistusel esitada suudaks, pidi Bach loobuma keerukatest koorinumbritest ja asendama need koraalidega.

• Neid teoseid peetakse tihti ka concerto grossodeks. Põhjuse selleks annab tihti esinev solisti või solistigrupi ja kogu orkestri koosmängu vaheldumine, mis žanrile väga omane.

Lisaks sellele olete Te mõned sõnad valeks parandanud (suhkurtõbi->suhkrutõbi, kontsert->instrumentaal kontsert) ja lauseid stiililiselt halvemaks muutnud ("Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas;" "Seda näitavad ka tema tehtud Antonio Vivaldi kontsertide transkriptsioonid orelile.").

Brandenburgi kontserdid saatis Bach muuseas krahvile just seepärast, et need talle maha müüa. Ja Mühlhauseni lõigus pidasin ma "lühikese perioodi" all silmas ikkagi Mühlhauseni perioodi, mitte ei ühendanud seda Arnstadtiga.

Seega, sooviks põhjendusi.

Parimate soovidega Pärtel (Toomperep 30. september 2011, kell 21:32 (EEST))

Need kohad, mille puhul oled kindel, et on halvemaks tehtud, paranda lihtsalt tagasi. Kui võimalik, lisa viiteid. Andres 1. oktoober 2011, kell 00:32 (EEST)

Kasutaja Claudio saatis mulle e-posti teel 2 kirja selgitustega. Lisan need siia artulellu.

Hea Pärtel,

olete vikipeedias tubli tööd teinud! Võtsin Bachi teema ette, sest see

on mulle lähedane ja oluline. Küsimusi tuli palju, aga püüan siin neile

vastata (ei oska otse arutelulehele kommentaare lisada):

*Sooviks teada, miks kustutasite viited lõigu "Kantaadid" (Siitan, lk

242) ja "Mühlhausen" (Hubov, 35) lõpust ning lõigu "Lapsepõlv

Eisenachis" keskelt (Hubov, lk 14)? Miks ei kõlba Teie arvates

kantaatide juurde ka nende eestikeelsed tõlked?

Siitani viide tundus mõnevõrra ebatäpne ja ülearune, Hubovi viited olid

aga väga üldteada faktidele ja neid pole mõtet Huboviga seostada.

Tunnistan, et pean seda raamatut ka lootusetult vananenuks ja vigaseks.

* "Bachi teened organistina olid hinnatud tema eluajal üle Euroopa,

heliloojana hakati teda tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel.

Bachi tuntus organistina üle Euroopa on liialdus - teda tunti ikka

peamiselt vaid Põhja- ja Kesk-Saksamaal, mujal teadsid teda väga üksikud

muusikud väga vähestes kohtades.

* Kaks sõpra sinna jalgsi ka lähevad. (Sõnastus, tõsi, on kehv, kuid

fakt on igal juhul mainimist väärt)

See jalgsimatka legend on tore, aga kahtlase tõeväärtusega.

* See tähendab, et Bach ei tohtinud kirjutada kirikukantaate, orelit ei

tohtinud ta isegi mängida, rääkimata orelimuusika kirjutamisest. (Jälle,

sõnastust annab parandada, kuid orelimängu keeld on igatahes mainimist

väärt)

"Tohtimine" on väga vaieldav: Köthen oli kalvinistlik - miks Bach oleks

pidanud kantaate kirjutama kui neid polnud vaja/võimalik ette kanda?

Bach siiski kirjutas seal paar kirikukantaati, aga need kanti ette

mujal. Oreli mängimise keeld on eriti huvitav: kui kohalikus kirikus

polnud orelit (nagu kalvinistlikes kirikutes ikka), siis mida siin

keelata?

* Tema teoseid peeti tol ajal harjumatult uudsena.

See on vaatepunkti küsimus, mina ütleksin, et Bachi teoseid peeti

samavõrra väga vanameelseteks ja raskepärasteks. Leipzigis oli moes

hoopis teiselaadne muusikastiil.

* Neil aastatel kirjutas Bach uue kantaadi igal nädalal. Selleks, et

koor neid jumalateenistusel esitada suudaks, pidi Bach loobuma

keerukatest koorinumbritest ja asendama need koraalidega.

Ei pea paika: kui vaadata üle tema kõnealuse perioodi kantaadid, siis

need on täis väga keerukaid koorinumbreid.

* Neid teoseid peetakse tihti ka concerto grossodeks. Põhjuse selleks

annab tihti esinev solisti või solistigrupi ja kogu orkestri koosmängu

vaheldumine, mis žanrile väga omane.

See väide pole kindlasti päris vale, aga Brandenburgi kontserdid

kuuluvad siiski selgelt Vivaldi arendatud soolokontserdi tüüpi ja neis

on väga vähe ühist itaalia varasema concerto grosso'ga.

* Brandenburgi kontserdid saatis Bach muuseas krahvile just seepärast,

et need talle maha müüa.

Kuidas kujutada ette heliteose müümist 1720. aastatel? Selline tehing

ühe aadliku ja teise aadliku teenri vahel on põhimõtteliselt võimatu ja

mingist müügisoovist pole ka Bachi pidulikus pühenduskirjas sõnagi

juttu.

* Ja Mühlhauseni lõigus pidasin ma "lühikese perioodi" all silmas ikkagi

Mühlhauseni perioodi, mitte ei ühendanud seda Arnstadtiga.

Arusaadav, aga kõnealused kantaadid on pea-aegu kindlalt dateeritud just

Arnstadti aastatesse. On muidki põhjusi, miks neid kaht perioodi on

otstarbekas siduda.

Paar stiiliküsimust on vahest maitseasjad, aga mu parandused lähtusid

ikka pigem väljenduse täpsusest.

Aga suhkurtõve osas sain targemaks! Sorry! Parandasin tagasi.

Parimatega

.......

Teine kiri:

Unustasin eile ühe olulise küsimuse: kantaaditiitlite tõlked. Neid on

hakatud näiteks ka Klassikaraadios kasutama ja see häirib mind tõsiselt.

Probleem on selles, et eesti keeles ei ole kujunenud selliste tiitlite

tõlkimise ühtset traditsiooni ja igaüks toimetab oma parema äratundmise

järgi. Nii on käibel palju erinevaid tõlkeversioone ja vikipeedias ei

tahaks neid praegu küll normeerima hakata.

Sisuliselt on häda selles, et kantaadid kasutavad luuletekste, mille

esimese rea tõlkimine jääb liiga tihti igasuguse kontekstita. Lihtne

näide: kuidas tõlkida "Wie schön leuchtet der Morgenstern"? Kas "Kui

kaunilt särab hommikutäht/koidutäht"? See oleks täpse tõlkena üsna OK.

Aga kontekstist lähtuvalt tõlgiksin ma kindlasti "Nüüd paistab meile

kaunisti" - see ei paista üldse mitte täpsena, aga kuna tegu on

koraalikantaadiga ja tekst algab kirikulauluga, siis eestikeelses

lauluraamatus algab see laul just nii. Kontekstuaalselt ma eelistaksin

siis kindlasti viimast, aga paraku ei ütle see paljudele suurt midagi.

Üle ilma on selliste probleemide vältimiseks hakatud kasutama vist

ainsat võimalust - jätta sellised tiitlid lihtsalt tõlkimata.

Või veel lihtsam näide: "Greensleeves" on ikka palju parem laulu tiitel

kui "Rohelised varrukad", nagu seda vanasti on tõlgitud :)

Tervitusi

........

Üldiselt tasub kirjasaatjaga nõustuda, nagu kirjast võib järeldada, on tegemist pädeva inimesega. Küll aga tasuks arutlusse võtta kolme viite teema ja pealkirjade tõlkimine. Mida arvavad Vikipeedia toimetajad neist? Kas Hubovi viited on liiga üldtuntud faktidele, et sinna viidet lisada? Samuti võrdlesin ma kustutatud Siitani viitega lõiku allikaga: Ei leidnud, et see midagi ebatäpset oleks olnud. Üldiselt peaks olema tava: mida rohkem vihjeid, seda usaldusväärsem artikkel. Mis puutub aga kantaaditõlgetesse, siis minu meelest võiksid nad olla. Saksa keelt mitterääkivatele inimestele ei ütle need originaalpealkirjad midagi. Eelmises variandis olid originaalpealkirjad ilusti olemas, nende kõrval sulgudes olnud tõlked ei teinud neile midagi halba.Toomperep 1. oktoober 2011, kell 22:07 (EEST)

Üldtuntud fakte, mida viidata pole mõtet, on artiklis väga vähe (näiteks see, et tegemist on tuntuimaga Bachide suguvõsast). Kui võimalik, siis viidata Bachi asjatundjate kirjutistele. Halvad viited võivad usaldusväärsust ka kahandada.

Lauluraamatus olevatest koraalidest ja miks mitte kantaatidest saab eraldi artiklid kirjutada. Kui eestikeelne tekst on olemas, siis selle mittemainimine ning samas sõnasõnalise teksti äratoomine on tõesti problemaatiline. Probleem on ka selles, et esimese rea või pealkirja tõlkimine kuigi palju mõista aita. Tarvis on rohkem selgitusi, mida võib anda eraldi artiklis. Tekstid on ju ka vabad, need võib ära tuua tervikuna ja koos tõlkega. Andres 1. oktoober 2011, kell 22:29 (EEST)

Ehk oleks kantaatide pealkirjade tõlkimisel lahendus see, kui kasutaks pealkirjade tõlkimisel sõnasõnalist otsetõlget (nagu see enne oli), kuid lisaks siis artikli lõppu märkuse, et kantaatide eestikeelsed tõlked on sõnasõnalised ega ole seotud eestikeelsetes lauluraamatutes oleva pealkirjaga vms?Toomperep 1. oktoober 2011, kell 22:59 (EEST)

Noh, võib ju ka nii. Andres 1. oktoober 2011, kell 23:47 (EEST)

---

Ma märkisin nime "Sebastian" häälduse nii, nagu seda eesti keeles tavaliselt hääldatakse. Kas niisugune hääldus on õige, seda ma ei tea. Andres 28. jaanuar 2012, kell 10:56 (EET)

s-i asemel peaks vist kirjutama z -- Ahsoous 28. jaanuar 2012, kell 23:33 (EET)

---

Lisasin viiteid, kuid ühest kohast kustutasin märke "lisa viide" lihtsalt ära. See oli koht, kus oli väidetud, et Schweitzeri raamat on mõjutanud paljusid hilisemaid raamatuid. Et sellele väitele viidata, tuleks viidata paljudele raamatutele, kus Schweitzeri raamatut on mainitud või tsiteeritud. Sellel ei näe ma aga mõtet.Toomperep 24. veebruar 2012, kell 13:13 (EET)

Paremini sobiks viide allikale, kus sedasama on nenditud. Lause ise on küllaltki väheinformatiivne. Andres 25. veebruar 2012, kell 08:16 (EET)

Sellisel juhul peab Claudio käest küsima, mina seda ei kirjutanud.Toomperep 25. veebruar 2012, kell 10:49 (EET)

Claudio vastas:

Tere!

See lause väljendab ju üpris triviaalset tõde. Kelle arvates see on

väheinformatiivne? Ma seda kustutada küll ei soovitaks. Schweitzeri

tähtsusest on kirjutatud palju, ma arutlen selle ümber pisut ka oma

artiklis „Bachi helikeelest: Mõistmise võimalus tänapäeval” – Teater.

Muusika. Kino. 6/1987.

Parimatega

Toomas Siitan Toomperep 25. veebruar 2012, kell 23:10 (EET)

Noh, tollele artiklile võikski viidata. "Triviaalne tõde" ja "väheinformatiivne" on üsna lähedased. Andres 26. veebruar 2012, kell 03:51 (EET)

---

Alajaotusest "Ohrdruf": Võimalik, et just see põhjustas Bachi hilisema nägemispuude. Sellisel kujul pole see fakt. Andres 27. veebruar 2012, kell 14:06 (EET)

---

Ma arvan, et entsüklopeedias ei saa kasutada lauseid stiilis last, kellest kuus jäi ellu., last, kellest pooled jäid ellu. jne. -- Ahsoous 27. veebruar 2012, kell 14:08 (EET)

Kas lause "... last, kellest pooled surid juba imikueas." oleks parem? Toomperep 27. veebruar 2012, kell 14:51 (EET)

võimalik... aga eks kellelegi võib millalgi paremgi idee tulla (kui üritada kramplikult ühte lauset mõelda, ei tule sellest nii ehk naa midagi välja) -- Ahsoous 27. veebruar 2012, kell 23:18 (EET)

Välja jäetud viimane lisandus

Johann Sebastian Bach-ist muusikaõpiku järgi: Saksa helilooja ja organist (orelimängija) Johann Sebastian Bach on päritmuusikute suguvõsast.Pillimängu- ja muusika kirjutamise oskust jagasid tavaliselt isad,vanemad vennad, onud või teised susgulased. Ka Bach-i õpetas algul isa. Pärast vanemate surma aga kasvatas teda vanem vend Christoph. Ta oli organist ja õpetas ka Bachi orelit mängima. 15- aastasena sai Johann Sebastianist kloostrikooli kooripoiss. Kloostri raamatukogus uuris ta tolle aja heloloojate noote ja seal muutus kindlamaks tema soov saada muusikuks. J.S. Bach mängis mitut pilli- viiulit, klavessiivi, orelit ja klavikordi- ja kirjutas nendele ka muusikat. Helolooja eluajal tunti teda peamiselt kui organisti ja õukonna kappellmeistrit (orkestrijuhtu). Mõlema ameti juurde kuulus aga ka muusika kirjutamine: kirikus töötades pidi ta kirjutama muusikat jumalateenistustele, õukonnas aga pidi looma lugusid, mida orkester ja lauljad kontsertidel ja pidustustel esitasid. Johann Sebastiani looming sai laiemalt tuntuks alles pärast helilooja surma. Tema eluajal ilmusid trükist vaid üksikud teosed ning osa loomingust on tänaseni kadunud. säilinud on rohkem kui 500 Bach-i teost. Enamik neist, kes klaverimängu õpivad, on kindlasti mängima mõnd pala "Anna Magdaleena Bachi klaverivihikust" (pühendatud Bachi naisele), kogumikest "Väikesed prelüüdid ja fuugad" või "Hästitempereeritud klaviir". Helilooja Ludwig van Beethoven on Bachi kohta öelnud: "Mitte Oja (Bach tähendab saksa keeles 'oja'), vaid Meri peaks olema ta nimi..." Johann Sebastian Bach on üks suurimaid heloloojaid muusikaajaloos. --Morel (arutelu) 2. mai 2012, kell 19:55 (EEST)

---

Tema ema nimi ei tohiks olla niimoodi lingitud ega mainitud. Peale selle, Bachi ema isa nimi oli Lemmerhirt, ema ristimistunnistusel on perekonnanimeks Koch. Ma ei tea, kas õige on Elisabetha või Elisabeth. Andres (arutelu) 29. märts 2014, kell 21:34 (EET)

Toomkirik vs Toomakirik

Artiklis parandati Toomakirik toomkirikuks. Pöörasin tagasi. Selgituseks tsitaat inglise vikist: "In 1723, Bach was appointed Thomaskantor, Cantor of the Thomasschule at the Thomaskirche (St. Thomas Church) in Leipzig, which provided music for four churches in the city, the Thomaskirche, the Nikolaikirche (St. Nicholas Church), and to a lesser extent the Neue Kirche (New Church) and the Peterskirche (St. Peter's Church)." Ursus scribens (arutelu) 12. mai 2019, kell 13:51 (EEST)