Arutelu:Keel

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

"Keel, mida kõneldakse" ei ole ehk parim formuleering, pigem just keel kui kommunikatsioonisysteem. On ju programmeerimiskeelte või nt vene romantismi kujundikeele kõneline kasutamine tykati raskendatud; samas on neil omavahek märksa enam yhist kui kulinaarse või anatoomilise keelega. --Oop 21:57, 8 Dec 2004 (UTC)


Teen ettepaneku jätta selle artikli pealkirjaks lihtsalt "Keel" ning panna leheküljele Keel pealkirjaks "Keel (täpsustus)". Andres 18:03, 13 Mar 2005 (UTC)


Siin on nyyd probleem. Täpsustuslehekyljel suunab Keel kui suhtlemisvahend siia, kus on keel (keeleteadus) ning räägitakse keelest kui märgisysteemist, mis on täiesti korrektne. Täpsustuslehekyljel kiri suunab siia variant märgisüsteem keele ülesmärkimiseks, mis on samuti korrektne. Probleem on aga selles, et ka noodikiri on märgisysteem helide ja muusika ylesmärkimiseks ning muusika ise on ka märgisysteem või teatud liiki keel ja suhtlemisvahend. Ainult et keeleteadus sellega ei tegele. --Lulu 4. september 2005, kell 15.42 (UTC)

Arvan, et leheküljel kiri tuleks asja täpsustada. Kirja mõistetakse kitsamas, keeleteaduslikus mõttes, nagu seal praegu, ja notatsiooni mõttes, mille alla kuuluvad näiteks

noodikiri ja Frege mõistekiri. Keele laiemas mõttes võiks ehk samastada märgisüsteemiga. Keeleteadus tegeleb loomulike keeltega ning esperanto keele taoliste "kunstlike" keeltega. Muud keeled peaksid selle artikli vaateväljast väljas olema. Andres 4. september 2005, kell 16.46 (UTC)

Ilmselt jah, täpsustuslehekyljel kiri tuleks midagi teha. Kui rangelt võtta, siis näiteks keeleteaduses kasutatav foneetiline kiri ei ole kuidagi seotud keele tähenduslike aspektidega, vaid taas helidega, nii nagu noodikirigi... Mõtlen, mida teha... --Lulu 4. september 2005, kell 16.57 (UTC)

Märkus "täpsustus" ei olegi tegelikult mõeldud nii väga distsiplinaarses mõttes. Aga võib-olla tasuks teha ka artikkel "Keel (semiootika)". Andres 5. september 2005, kell 06.14 (UTC)

(kuigi mõned teadlased rõhutavad, et loomade lihtsate märgisüsteemide ja inimkeele vahel on põhimõtteline vahe)

Millegipärast välja jäetud. Andres 30. jaanuar 2007, kell 17:25 (UTC)

UUTEST VÕIMALIKEST LEHEKÜLGEDEST, MIS SEOTUD EESTI KEELEGA. Keele eesti hoolitsetakse, seda õpetatakse, ühiskonnas valitseb mingi keelepoliitika, mida ajavad riik, keelemehed jt. Kas ei oleks vaja uusi lehekülgi Keelehoid, Keeletoimetaja (kuluks vist ära ka lehekülg Toimetaja, mis on laiema sisuga), Keeleõpetus, Keelepoliitika? --Vikker 25. aprill 2009, kell 08:06 (UTC)

On küll. Võib-olla "keeleõpetuse" asemel peaks olema teine pealkiri või teised pealkirjad. Andres 25. aprill 2009, kell 09:34 (UTC)

Teen jälle ettepaneku panna selle artikli pealkirjaks "Keel". Andres 30. detsember 2009, kell 12:14 (UTC)

Vahest jah täpsustusleht ei peaks seal olema. Aga ma ei ole üldse kindel, et seal ei peaks hoopis kehaosast kirjutama. Eriti veel kui humanitaar mitte olla. 88.196.241.249 30. detsember 2009, kell 12:20 (UTC)
Kehaosa on muidugi primaarne, aga senises praktikas on linke kehaosale kaduvväike osa. Andres 30. detsember 2009, kell 13:22 (UTC)

Ontogeneesis kujuneb keel lapsel alates umbes aasta vanuselt.

Kas lapse puhul saab rääkida keele kujunemisest? Pigem vist omandamine. Veel, kui rääkida Ontogeneesist ja keele kujunemisest kipun kangesti mõtlema, kuidas umbes aasta vanuselt hakkab lapsele keel suhu kasvama. (Kuigi võib-olla tundub see nii ainult mulle.) Hendrik 8. mai 2010, kell 23:12 (EEST)Vasta[vasta]

See ei ole tõesti hea väljend. Ja ma ei oska parandada, sest ma ei tea, mida on öelda tahetud. Andres 10. mai 2010, kell 00:55 (EEST)Vasta[vasta]

Teen jälle ettepaneku panna sellele artiklile pealkirjaks "Keel". Andres 10. mai 2010, kell 09:51 (EEST)Vasta[vasta]

Ma olen nõus. Valdava enamus (kui mitte kõik) linkidest, mis lähevad praegusele Keelele, peaksid tulema siia. Üleüldse, otsitakse arvatavasti rohkem keelt mida kõneletakse, kui seda, mis suus on. Hendrik 10. mai 2010, kell 10:02 (EEST)Vasta[vasta]
Sõna algne tähendus oli ikkagi kehaosa, aga sellest meil polegi veel artiklit. Taivo 10. mai 2010, kell 16:44 (EEST)Vasta[vasta]
Teen ka ettepaneku panna selle pealkirjaks "Keel". --Epp 19. märts 2012, kell 14:39 (EET)

Ma võtaks pildi välja. Andres (arutelu) 18. august 2018, kell 08:52 (EEST)Vasta[vasta]

Kiilkiri on vanim kirjakeele vorm, kuid kõnekeel on kirjutatust tuhandeid aastaid vanem.

--Andres (arutelu) 18. märts 2023, kell 10:15 (EET)Vasta[vasta]


või nende reeglite väljendusvõimaluste hulka kõnes.

See ei ole kuigi selge. --Andres (arutelu) 18. märts 2023, kell 10:33 (EET)Vasta[vasta]

kas sõnad saavad esindada kogemusi

Mis see tähendab? --Andres (arutelu) 19. märts 2023, kell 19:45 (EET)Vasta[vasta]