Arutelu:Janek Mäggi

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

peaks vist ka selgitama tegevust endise poliitikuna? Ave Maria (arutelu) 7. detsember 2013, kell 18:23 (EET)[vasta]

Eemaldasin, ei leidnud viidet. Ave Maria (arutelu) 7. detsember 2013, kell 19:35 (EET)[vasta]

ministriks kandideerimine aprillis 2018[muuda lähteteksti]

"aprillist 2018 riigihalduse minister." Kas sündmustest natukene ette ei rutatud? Esialgu on ta alles ministrikandidaat. Velirand (arutelu) 27. aprill 2018, kell 23:46 (EEST)[vasta]

muutsin. suwa 28. aprill 2018, kell 12:45 (EEST)[vasta]
Ajakirjanduses on juba vastukaja, kus osutatakse vastuolule Mäggi suhtekorraldustöö ja oodatava poliitilise tegevuse vahel. See vääriks kajastamist, ehkki võib ka oodata, kuni ta ametisse saab ja esimene laine möödub, siis saab kokkuvõtte teha. Ühtlasi tuleks varsti mainida ta Keskerakonda astumist (vastuvõtmine tuleb vist esmaspäeval, avaldus olla esitatud). --Oop (arutelu) 28. aprill 2018, kell 14:44 (EEST)[vasta]

Isamaaliitu kuulumise kohta ei leidnud ma ühtki allikat, kuna viidatud artikkel on maksumüüri taga ja erakonnaregister ei näita teda - nähtavasti seetõttu, et ta hetkel ühtegi parteisse ei kuulu, kuigi varem olen ma sealt omast arust endisi parteilasi leidnud. Äkki keegi luges ikkagi valesti ning pidas parteisisestes kampaaniates palgalisena osalemist parteiliseks kuuluvuseks?

Ühtlasi tuleks võimaluse korral asendada Powerhouse'i koduleht paremate allikatega. Firma kodulehel esitatud andmed omaniku kohta ei ole tihti usaldusväärsed, olgu jutt haridusest, autorsusest, töökohtadest või organisatsioonidesse kuulumisest. --Oop (arutelu) 28. aprill 2018, kell 23:12 (EEST)[vasta]
Sellenimelist pole Äriregistris ja seega on parteitu. Antud artiklis pole juttu erakonda kuulumises. Isamaaliidus püüab ettevõtjaks hakanud ja jõulise nimega PR-firma Powerhouse asutanud Janek Mäggi presidendi kandidaadiks suruda Tunne Kelamit. Kes luges siit välja erakonda kuulumise? --Tiia (arutelu) 28. aprill 2018, kell 23:21 (EEST)[vasta]
Ühe pildi allkiri - TEISEL KATSEL: Siim Kallase PRmees Janek Mäggi tegutses 15 aastat tagasi IRLi kandidaadi heaks. --Tiia (arutelu) 28. aprill 2018, kell 23:27 (EEST)[vasta]
No siis ongi nii, nagu ma kahtlustasin, ja see väide tuleb välja võtta. --Oop (arutelu) 28. aprill 2018, kell 23:38 (EEST)[vasta]
Eemaldatud. Laimajaks osutus Maemees (diff). --Oop (arutelu) 29. aprill 2018, kell 00:06 (EEST)[vasta]

Vaatamise kuupäevad[muuda lähteteksti]

Kui artiklil on kuupäev olemas, siis pole vaja lisada kuupäeva, millal vaadatud. See lisatakse lehtedele, kus pole avaldamise kuupäeva, mitte artiklitele-uudistele. --Tiia (arutelu) 28. aprill 2018, kell 23:12 (EEST)[vasta]

Vabandust, aga Sa oled kuupäevade lisamise mõttest täiesti valesti aru saanud. Vaatamise kuupäeva ülesanne on näidata, millal see viimati kättesaadav oli. Muuhulgas võimaldab see arhiveeritud lehtede kergemat otsimist, näiteks Internet Archive'ist. Artikli ilmumise päevast ei pruugi arhiivikoopiat olla, kuid kui mõni koopia on pärit ajast enne viimast vaatamist, siis on mõtet kontrollida just seda, mitte näiteks lapata läbi kõiki järgmise kümne aasta salvestisi. --Oop (arutelu) 28. aprill 2018, kell 23:38 (EEST)[vasta]
Arhiivist otsitaksegi avaldamise kuupäeva järgi ja see ei muutu ka arhiivis. Vaatamise kuupäev on AINULT ilma kuupäevata lehtedel. Kui oled kursis näiteks Wordpressiga, siis postitused loovad kuupäeva aga tavalised lehed ei loo. --Tiia (arutelu) 28. aprill 2018, kell 23:43 (EEST)[vasta]
Kas Sa ei ole tõesti mitte kunagi Internet Archive'i ega ühtki teist välist arhiivisaiti kasutanud? Teen puust ja punaseks. 1) Lehel, kus mingi tekst ilmub, võib avaldamiskuupäevaks olla kirjutatud mis iganes. Tihti on selleks näiteks viimane kuupäev, mil lehte muudeti. Tänapäeval on mitmed kanalid võtnud kombeks takkajärele tekste muuta, olgu täiendada või ka lõike kustutada, kuni pealkirja muutmiseni välja (mis mõjub eriti veidralt, kui kasutatakse süsteemi, mille puhul on pealkiri ka URLis). 2) Pealegi võtavad ajalehed tihti liitumisel varasemaid veebiarhiive üle, mille käigus nende metaandmed enamasti täielikult tuksi keeratakse - haihtuvd või asenduvad kuupäevad, väljaannete ja autorite nimed, harvem ka pealkirjad. (Vaata näiteks Õhtulehe saidilt vanu Sõnumilehe artikleid, Postimehest 1990ndate veebi või Äripäeva ajaloolisest arhiivist - kui kuidagi ligi saad - riismeid, mis neil 1990ndate algupoolest on säilinud.) Seetõttu tuleb neisse andmetesse suhtuda kriitiliselt. Kuskil salvestatud vaatamisekuupäev võib näiteks olla lõpuks varasem kui lohakate süsteemiuuenduste tõttu muutunud avaldamiskuupäev veebilehel. 3) Kui robot ronib mööda veebilehti (nii nagu seda tehakse Internet Archive'is või mitmetes rahvusraamatukogudes, sh Eestis), salvestab ta koopia oma arhiivis kopeerimise kuupäeva alla. Mitte avaldamise. Kopeerimise. Saad vahest aru? 4) Et lõbusam oleks, ei suuda ingliskeelsete autorite robotid tihti võõrkeelsetel lehtedel (nt eesti ja vene) isegi veateadet ära tunda, nii et "koopiate" salvestamine jätkub veel pikalt pärast lehe surma, koopiaid avamata aga ei saa isegi mitte kindlaks teha, millal algne leht maha kukkus. 5) Kui tegu on suuremahulise arhiiviga, kus iga lehte salvestatakse aastate ja aastakümnete jooksul korduvalt, tähendab see, et kui sa otsid sealt versiooni, milles oleks konkreetne viidatud väide, tuleb sul käia iga kord läbi kümned, kui mitte sajad arhiivikoopiad. See töö kahaneks märgatavalt, kui oleks teada, millal viidatud lehelt see info viimati leiti. Kas nüüd said aru, miks see vajalik on? Ei? Mine ja mängi natuke aega Internet Archive'i Wayback Machine'is eestikeelse veebi ajalooga, äkki siis mõistad. Kui isegi sellest abi ei ole, siis ma ei saa Sind tõesti kuidagi aidata. --Oop (arutelu) 29. aprill 2018, kell 00:01 (EEST)[vasta]
Muide, koduseks tööks ülesanne ka. Artiklis on viidatud Mäggist kirjutatud artikkel, mis ilmus Postimehes 2010. Postimees on vana aadressi suunanud artikli "taasesitusele", kus on juures uus kuupäev: st, avaldamiskuupäev oli Sinu loogika järgi eile. Algsele artiklile on aga viidatud skeptik.ee kommentaarides juba 4. aprillil 2010. Ülesanne: otsi Internet Archive'ist välja teksti algne variant ning kontrolli, kes tookord teksti autoriks väideti. (Eriti lihtsameelsetele: EI, see väga tõenäoliselt EI OLE Mäggi, tekst käib tema ettekande kohta ja räägib Mäggist kolmandas isikus. Nii veider Mäggi veel ei ole.) Praegu on artikli autoriks märgitud Marina Lohk, kuid Postimehe enda metaandmed, nagu praeguseks ilmne peaks olema, ei ole usaldusväärsed, see võib olla ka lehte viimati muutnud inimese nimi. Praegune URL: https://sobranna.postimees.ee/239316/vana-kuld-janek-maggi-30-aastaselt-on-vallalise-naise-rong-lainud Ajalooline URL: http://www.tarbija24.ee/?id=239316 Äkki praktilise tööga jõuab pärale, mis muidu liiga keeruliseks osutus. --Oop (arutelu) 29. aprill 2018, kell 00:19 (EEST)[vasta]
Ma pole Internet Archive'i kasutanud, sest kui kirjutan pealkirja Googlesse, siis annab uue lingi sama kuupäevaga, mis oli algselt. Portaalide lingid ikka muutuvad uue nime või muu pärast ja kuna kuupäev pole muutunud, siis parandangi lingi uueks ja kuupäeva ei puutu. Sellist detektiivi tööd pole ette tulnud aga panen Internet Archive'i oma lingikogusse. --Tiia (arutelu) 29. aprill 2018, kell 04:07 (EEST)[vasta]

Tartu Ülikooli lõpetanud?[muuda lähteteksti]

Tartu Ülikool ei tunne sellist lõpetajat - http://www.ut.ee/lopetanute-nimekiri/LP_1999TY.html http://www.ut.ee/lopetanute-nimekiri/LPOTAH13.HTM Castellum (arutelu) 7. september 2018, kell 11:04 (EEST)[vasta]

Ei saagi tunda, sest Õigusinstituut ei olnud 1999. aastal Tartu Ülikooli osa.--193.40.12.10 7. september 2018, kell 12:07 (EEST)[vasta]
Siis ei ole ka põhjust ülikooli mainida. Andres (arutelu) 7. september 2018, kell 15:55 (EEST)[vasta]
Andres, nii ei saa teha, et kustutad lausungist Tartu Ülikooli ja jätad viite, kus see ometigi kirjas on, alles.
Castellum, need nimekirjad ei tõesta ju mitte midagi. Mis siis saab, kui on kaks samanimelist isikut? --kanakukk (arutelu) 7. september 2018, kell 18:02 (EEST).[vasta]
Miks ei saa nii teha? Allikas on arusaadavatel põhjustel vale asutuse nimi, aga info on ometi sealt võetud.
Mis puutuvad siia samanimelised isikud, kui sellist nime nimekirjas pole? Andres (arutelu) 7. september 2018, kell 18:15 (EEST)[vasta]