Arutelu:Jaapan

Kaug-Idas Aasia maailmajaost idasse jääv saarekeisririik

Kas Jaapan ei kuulugi Aasia maailmajakku? Mida tähendab "saarekeisririik"? Siim 11:15, 16 Apr 2005 (UTC)

Keiserliku perekonna liikmetest saab üksikasjalikumalt kirjutada igale isikule pühendatud artiklis. Siia ei mahu nii üksikasjalik esitus ära. Andres 29. oktoober 2006, kell 21:55 (UTC)

Parem?

Jah, pisut parem. Selles artiklis siin peaks olema mingi kokkuvõte. Ma ei ole kindel, kas peaks olema eraldi artikkel keiserlikust perekonnast, aga iga keiserliku perekonna liikme kohta peaks olema eraldi artikkel, millele saab teha lingi. Mõne kohta on see artikkel ka juba olemas.

Arutelulehel allakirjutamiseks vajuta neli korda ~ . Andres 30. oktoober 2006, kell 13:01 (UTC)

Ott 30. oktoober 2006, kell 15:44 (UTC)Tegin kuidagi ära.

Tabelis on öeldud, et Jaapan iseseisvus umbes 660 eKr. Kelle võimu all ta siis enne seda oli? Andres 6. november 2006, kell 19:28 (UTC)

Pigem on jutt keisririigi asutamisest.

Teen ettepaneku see lahter välja jätta või ümber nimetada. Andres 7. november 2006, kell 08:51 (UTC)

Arvan, et selle kuupäeva – 11. veebruar 660 e.m.a. – võiks alles jätta, sest see on siiski Jaapani riigi „sünnipäev“ (tähistab Jaapani keisridünastia müütilist algust). Muidugi tuleks see ümber nimetada, näiteks „riigi asutamiseks“. Kumori 21. mai 2011, kell 19:06 (EEST)[vasta]

Kalasöömise iseloomustamiseks ei piisa sellest, kui yteldakse, et kalu pyytakse niipalju ja imporditakse naapalju. Tuleks lisada ka ekspordiandmed.

Energeetikalõiguga seoses palun meeles pidada, et eesti keeles eraldatakse tuhanded väiksematest numbritest tyhikuga, komakohad täisarvudest aga komadega. Mitte punktidega. --Oop 6. november 2006, kell 20:54 (UTC)

Eestlased on nii meeste kui naiste sumos vähemalt Euroopa tasemel arvestatavad tegijad, meie mehed jagasid 1998. aasta maailmameistivõistlustel Tokyos USA-ga kolmandat kohta. Võitsid ootuspäraselt jaapanlased ja teise koha said soomlased. Judot on Eestis harrastatud aastakümneid ja 2000. aasta Sidney olümpiamängudelt tõi Indrek Pertelson ära hõbemedali.

Välja tõstetud. Andres 7. november 2006, kell 16:11 (UTC)

Kui on juba piisavalt julgust võetud, kaob ka esinemiskartus.

Välja tõstetud. Andres 7. november 2006, kell 16:12 (UTC)

Välja tõstetud[muuda lähteteksti]

Järgnev on selgitusteta välja jäetud. Andres 7. november 2006, kell 16:35 (UTC)

Jah, kui ei anta aega selgitust kirjutada. - Urmas 7. november 2006, kell 16:37 (UTC)

Aastaaegade tekst ei puutu kindlasti mitte loodusteadustesse, tegemist on ilukirjandusliku kirjeldusega. Loodusgeograafiliselt vale osa kustutasin. - Urmas 7. november 2006, kell 16:37 (UTC)

Aastaajad[muuda lähteteksti]

Kevadel (haru) õitsevad ploomid ja metsikud kirsid (sakura). Kirsiõite ilu nautimine on jaapanlaste seas väga populaarne ajaviide, nende õitsemise ajal võib iga päev ilmateadetest kuulda, millises piirkonnas kirsid parajasti õitsevad. Jaapanlased sõidavad kirsiõisi vaatama perekondade ja sõprade seltsis ja peavad kirsipuude all väikseid pidusid. See komme, mida nimetatakse hanami, meenutab suuresti eestlaste jaanipäeva tähistamist.

Suvi (natsu). Juuni algusest kuni juuli keskpaigani on ilmad kuumad^[küsitav] ja niisked, sajab palju vihma. See periood, mida nimetatakse tsuyu, on väga kasulik riisipõldudele. Parim osa suvest kestab vihmaperioodi lõpust juuli keskel kuni septembri keskpaigani. Kui Hokkaidō välja arvata, siis on ilmad sel ajal palavad ja suhteliselt niisked, kuigi vihma enam vägai palju ei saja. Taifuunid on sagedasemad augusti teisel poolel ja septembris.

Sügise (aki) lähenedes temperatuur langeb ning ilm muutub selgeks ja jahedaks. See on väga ilus aastaaeg, loodusesse ilmuvad kaunid sügisvärvid ja nagu kevadel imetleti kirsiõisi, käiakse sügisel vaatamas leekivpunaseid vahtralehti.

Talvel (fuyu) on Jaapani põhja- ja lääneosas ohtralt lund ja peetakse lumepidusid. Kõige kuulsamad on Hokkaido pealinna Sapporo lumefestivalid, kus üle kogu maailma kokku tulnud kunstnikud ehitavad fantastilisi lumelinnu.

Siin on kombineeritud loodus ja kultuur. Andres 16. märts 2011, kell 09:14 (EET)[vasta]

Samas vaimus, st loodust ja kultuuri kombineeriv on ka alajaotus "Taimed ja loomad":

Taimed ja loomad

Mitmekesise kliima tõttu on ka Jaapani taimestik väga liigirikas. Mitmetel taimedel on tähtis koht Jaapani kultuuris. Kirsiõied, mille ilu kestab ainult mõned päevad, sümboliseerivad elu ja maailma muutlikkust. Mänd on kujunenud pikaealisuse sümboliks ja bambus oma tugevuse ja paindlikkusega on eeskujuks, kuidas elus raskusi ületada. Kuigi Jaapanis on väga palju väikesi loomaliike ja putukaid, on seal vähe suuri imetajaid. Praegu on mägedes elav karu Jaapani suurim loom, kuigi kunagi elasid seal ka elevandid. Leidub ka rebaseid ja kährikkoeri, kes hulguvad talude ümbruses ja kes on tegelasteks jaapani muinasjuttudes.

Ilus tekst, ehk liigagi ilus, nii et ta ei haaku hästi eelneva kuiva geograafilise kirjeldusega. Kumori 28. mai 2011, kell 21:12 (EEST)[vasta]

Just. Kahju muidugi, kui neid asju ei saa artiklis kuidagi kasutada. Andres 28. mai 2011, kell 21:31 (EEST)[vasta]

124.100.242.24[muuda lähteteksti]

124.100.242.24 on teinud palju muudatusi, minu arvates kõik küll pole õige. Kas ikka elektrienergia tootmise, impordi ja ekspordi juures peab kirjutama patareide ekspordist jne. Valju 2. detsember 2006, kell 18:31 (UTC)

See artikkel tuleb niikuinii põhjalikult toimetada. Minu meelest peaks sellelt kasutajalt blokeeringu maha võtma. Tema jutt ei sobi küll hästi Vikipeedia formaati, aga igatahes on see terane. Andres 2. detsember 2006, kell 21:42 (UTC)

See viide "Vaata ka" on öudsalt funktsionaalne.Tema abil annab hulga erinevat materjali kokku seostada.--VanemTao 11. detsember 2006, kell 19:52 (UTC)

rahvaarv = 127 214 500 (2003), rahvastiku tihedus 336,7

Andres 3. september 2007, kell 05:20 (UTC)

"Haldusjaotuse" kaart on vale. Vaata pildi arutelu. Andres 21. aprill 2008, kell 18:45 (UTC)

Jaapanis puudub ühtne koolivorm gakuran ja seifuku.

Mis see lause tähendab? Andres 27. aprill 2008, kell 10:39 (UTC)

Asendikaardil on praegu märgitud ka Jaapani nõudlusalad, aga sellisena pole kaart arusaadav, kui just pole võimalik vastavat pildiallkirja tekitada. Andres 22. aprill 2009, kell 21:02 (UTC)

Tahtsin just sama öelda. Andres 15. september 2010, kell 11:08 (EEST)[vasta]

See artikkel on turisti seisukohalt kirjutatud, kui seal ei oleks neid lisandeid, et nt uue aasta osa juures, et "sellel ajal pole Jaapanis midagi teha", siis oleks täitsa korralik artikkel.

Minu arvates ei sobi majanduse alla spetsiifiline jutt 90ndate majandusest, kui puudub mingi teave kasvõi 00ndate kohta. Alts 23. jaanuar 2011, kell 23:11 (EET)[vasta]

Kuhu see siis panna? Artiklit tuleb täiendada, ja kui koguneb rohkem materjali, saab luua lehekülje Jaapani majandus. Andres 24. jaanuar 2011, kell 00:24 (EET)[vasta]

Pole selge, kas niisugune pikk sissejuhatus on parem. Mulle isiklikult tundub see liiga pikk. Ja mina isiklikult ei paneks sissejuhatusse asju, mis nõuavad palju viiteid. Andres 21. mai 2011, kell 18:05 (EEST)[vasta]

Midagi vahepealse pikkusega? Jätta välja näiteks ajalooline taust + näitajad nagu imikusuremus ja tapmiste tase? --Kumori 21. mai 2011, kell 18:24 (EEST)[vasta]

Wikipeedia põhimõtete kohaselt peaks sissejuhatus olema üldine sisu kokkuvõte. Selliste suurte artiklite nagu nt. Jaapan puhul ei saa ka sissejuhatus mõne sõnaline olla. Kuna sissejuhatus on idee poolest sisu kokkuvõte, siis peaks seal leiduv olema oluliselt pikemalt lahti kirjutatud ja ka viidatud artikli ülejäänud osades. Selle pärast võib viitamisse sissejuhatuses minu hinnangul natuke leebemalt suhtuda, samas on viiteid võimalik lisada ka sissejuhatusse endasse (nagu inglise keelses Vikipeedias ka tehtud on). Praegu on artikli sissejuhatus kokkuvõtlik, üsna optimaalse pikkusega ja minu hinnangul väga hea.--Kyng 21. mai 2011, kell 20:12 (EEST)[vasta]

Minu meelest on pigem kogu artikkel sisukokkuvõte, millest viivad lingid põhjalikuma esitusega artiklite juurde. Sissejuhatus peaks minu meelest kindlasti sisaldama asukoha kirjeldust ning pindala ja rahvaarvu. Ülejäänu võiks minu meelest sisaldada valitud ilmekaid fakte, mis annavad riigist mingi pildi. Häda on aga selles, et nende valik on tahes-tahtmata subjektiivne. Sisukokkuvõtet minu meelest teha ei saa, sest artikkel sisaldab palju fakte, mida ei saa lühidalt kokku võtta.

Arvan ka nii, et kui põhitekstis on viited olemas, pole tarvis neid korrata. Samas suhtes on minu meelest kogu artikkel ja seda süvendavad artiklid. Andres 21. mai 2011, kell 20:47 (EEST)[vasta]

Lühendasin sissejuhatust. Eks hiljem, kui terve artikkel läbi vaadatud/ümber kirjutatud, saab seda veel parandada. Kumori 21. mai 2011, kell 23:14 (EEST)[vasta]

Muidugi. Väljavõetud osad võib siia ümber tõsta, et neid oleks hiljem hõlpsam kasutada. Andres 22. mai 2011, kell 00:44 (EEST)[vasta]

Arheoloogilised leiud näitavad, et inimasustuse ajalugu Jaapanis ulatub koguni nooremasse paleoliitikumi. Jaapani esmamainimine leidis aset 1. sajandil m.a.j. Hiina ajaloolistes dokumentides. Jaapani ajaloo iseloomulikuks jooneks on olnud mõjutused teistelt rahvastelt, millele on järgnenud pikad suletuse perioodid. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses saavutatud võidud Esimeses Hiina-Jaapani sõjas, Vene-Jaapani sõjas ja Esimeses maailmasõjas andsid Jaapanile võimaluse üha kasvava militarismi perioodil oma impeeriumit laiendada. 1937. a alanud Teine Hiina-Jaapani sõda kasvas üle osaks Teisest maailmasõjast, mis lõppes 1945. a tuumapommide heitmisega Hiroshimale ja Nagasakile. Alates parandatud põhiseaduse vastuvõtmisest 1947. a, on Jaapan jäänud unitaarseks konstitutsiooniliseks monarhiaks, mille eesotsas on keiser ning valitav parlament (ingl. k. Diet, jaap. k. 国会 Kokkai).

Majandusliku suurriigina on Jaapani majandus nominaalse SKT ja ostujõu pariteedi järgi maailmas suuruselt kolmas. Samuti on ta maailma suuruselt neljas eksportija ning suuruselt neljas importija. Kuigi ametlikult on Jaapan loobunud õigusest pidada sõda, peab ta ülal relvajõudusid enesekaitseks ja rahuvalveks. Singapuri järel on Jaapanil madalaim tapmiste (sh tapmiskatsete) tase maailmas. Nii ÜRO kui ka Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on jaapanlaste oodatav eluiga kõrgeim kogu maailmas. ÜRO andmetel on Jaapanil kolmas madalaim imikusuremus. Kumori 22. mai 2011, kell 11:54 (EEST)[vasta]

On vist üsna ilmne, et artikli ülesehitust tuleks muuta. Praeguse artikli rõhuasetus tundub kummaline: ajaloost pole kõige väiksematki kokkuvõtet (on vaid viide eraldi Jaapani ajaloo lehele), samas on üks suuremaid alajaotusi pühendatud erinevatele tähtpäevadele (pigem võiksid just need olla eraldi artiklis). Kirjandust on selle lühikese artikli kohta käsitletud suhteliselt pikalt, aga see käsitlus lõppeb 14. sajandiga, justkui poleks Jaapanis muud kirjandust kui klassikaline kirjandus. Minu meelest võiks artikli uuesti ülesehitamisel vabalt võtta eeskuju ingliskeelsest versioonist. Kumori 22. mai 2011, kell 11:59 (EEST)[vasta]

Artikkel on pooleli, paljudest asjadest pole lihtsalt jõutud veel üldse kirjutada. Minu meelest ei tohiks midagi välja võtta, vaid lihtsalt puuduvaid osi juurde kirjutada. Iga teema kohta võib ka pikemad artiklid ette näha, aga kokkuvõte peab ka siia jääma. --Epp 22. mai 2011, kell 12:36 (EEST)[vasta]

Arvan, et nii "Jaapani kirjandus" kui ka näiteks "Tähtpäevad Jaapanis" võiks küll täitsa omaette artiklid olla - ja nendes saaks ära kasutada ka praeguses artiklis olevat teavet (nii et kaotsi ei läheks midagi). Riigi ülevaateartiklisse terveid alajaotisi selle maa kirjanduse üksikteoste kohta ikka ära ei mahuta. Kumori 22. mai 2011, kell 13:31 (EEST)[vasta]

Jah, aga ära neid enne siit ära kustuta, kui need artiklid tekivad. Võid ju oma tõlgitud jutu iga alajaotuse algusse lisada. Artikli sisu (ega ka talgutõlge) ei pea olema sõna-sõnalt inglise viki koopia. --Epp 22. mai 2011, kell 16:22 (EEST)[vasta]

Jaa, mulle hakkab vaikselt koitma, kui eriline siinse tõlketöö iseloom on. Aga küll ma selle ebatavalise žanriga ära harjun ;) Kumori 22. mai 2011, kell 17:55 (EEST)[vasta]

Küsimus: kas on üldse mingid kokkulepitud reeglid riike kirjeldavate artiklite ülesehitamiseks? Näiteks algavad ingliskeelsed riigiartiklid enamasti ajaloolise ülevaatega, eestikeelsed aga loodusgeograafilise kirjeldusega... Tuleks sellest traditsioonist kinni pidada? Kumori 22. mai 2011, kell 12:20 (EEST)[vasta]

Jah, eeskujuks sobib Norra. --Epp 22. mai 2011, kell 12:31 (EEST)[vasta]

Selge. Tänan info eest! Kumori 22. mai 2011, kell 13:34 (EEST)[vasta]

Paar kommentaari 2. alajaotuses ("Asend ja suurus") tehtud muudatuste kohta:

„mida tuntakse ka Jaapani kodusaartena“ jätsin välja, sest Home Islands on pigem ajalooline termin – seda kasutati Jaapani nelja peasaare kohta II ms lõpul
saarte arv: Erinevad allikad annavad erinevaid andmeid. Sõltub ilmselt sellest, kui suurt maalappi saareks peetakse. Jätsin praaegu alles 6852, sest see oli arv, mida kohtasin kõige sagedamini, ning ainuke arv, mille puhul õnnestus välja selgitada, kui suurt „saart“ on saarena arvestatud.
Sõnastasin ümber Kuriili saarte küsimuse. Jätsin välja „Venemaa poolt okupeeritud“, sest see väljendab subjektiivset hinnangut. Venemaa ju usub, et need saared kuuluvadki õigusega talle. Kumori 24. mai 2011, kell 17:48 (EEST)[vasta]

Sendai maavärin või Tōhoku maavärin? Ingliskeelses wikis on Tōhoku, eestikeelses Sendai... Ise eelistaksin Tōhokut, sest Tōhoku hõlmab tervet piirkonda, mis maavärinas kannatada sai, Sendai vaid linna. Kumori 28. mai 2011, kell 10:20 (EEST)[vasta]

Ma pooldan seda muudatust, aga arutama peaks vastava artikli arutelulehel. Andres 28. mai 2011, kell 10:34 (EEST)[vasta]

Hokkaidō talve kohta vist ei maksaks öelda, et temperatuur langeb kuni −40° C. Mitte et seda kunagi juhtunud poleks (mõnel rekordiliselt külmal talvel võib ju ette tulla), aga tüüpiline on siiski talvetemperatuur umbes -5 kuni -10 °C. (Vt. Hokkaidō või nt http://www.sapporo.world-guides.com/sapporo_weather.html) Kumori 28. mai 2011, kell 19:39 (EEST)[vasta]

Nõus. Võib ju mainida keskmist ja maksimaalset temperatuuri eraldi, aga ma pole kindel, kas see siinses artiklis on vajalik. Võib-olla siiski, sest tegu on Jaapani kõige külmema kohaga. Andres 28. mai 2011, kell 21:29 (EEST)[vasta]

Jaapan olevat inimeste arvates maailmale kõige parema mõjuga (link)--MärgRätik (arutelu) 15. mai 2012, kell 15:28 (EEST)[vasta]

Siin oli enne nii:

Nafta ja naftatoodete puhul on impordi osatähtsus 99,7%.

See võis olla kohmakas, aga vähemalt kuidagi arusaadav. Nüüd on:

Nafta ja naftatoodete impordi osatähtsus on 99,7%.

See ei ole üldse arusaadav. Andres (arutelu) 6. mai 2016, kell 11:47 (EEST)[vasta]