Arutelu:Jaan Kartau

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Palun vabandust, aga "jurist ja kohtunik" tundub mulle imelik, sest kohtunik on kindlasti jurist. Võiks ju kirjutada lihtsalt "jurist". Andres (arutelu) 8. juuli 2016, kell 18:21 (EEST)

Jah, muidugi ma möönan, et see võib tunduda kummaline. Ometi on sellist vormelit siin Vikipeedias päris palju kasutatud (nt Allar Jõks, eesti jurist ja endine kohtunik; Priit Pikamäe, eesti jurist ja riigikohtunik; Rudolf Georg Gabrel eesti jurist, poliitik ja kohtunik; Jüri Rätsep eesti jurist, poliitik ja kohtunik; René Cassin prantsuse jurist ja kohtunik; Roland Freisler, saksa jurist ja kohtunik). Kui veidi süveneda, siis on võimalik aru saada, et miks ja millal. Jurist on eeskätt kvalifikatsioon ja kohtunik on amet. Mulle tundub, et sellist vormelit on kasutatud juhul, kui kohtuniku amet on inimese elus olnud olulisel kohal, nii et see on väärt eraldi väljatoomist, samas on need inimesed täitnud ka muid juristi ameteid kas enne või pärast kohtuniku tööd. kohtunik on kindlasti jurist - Eestis praegu kehtiva kohtute seaduse järgi küll, kuid see ei ole mitte igavesest ajast nii olnud, ega ole nii ka mitte praegu igas riigis ja igas kohtus. PS. Kui asud asja parandama, siis võta kategooriad Juristid ja Kohtunikud laiemalt ette.--VillaK (arutelu) 8. juuli 2016, kell 20:51 (EEST)
Ma ei jõua igale poole jaole ega pea niisuguste asjadega tegelemist praegu prioriteetseks.
Ma mõtlesin teiste võimaluste peale ka. Minu meelest tuleks mainida neid tegevusalasid, mille pärast temast artikkel on. Igast juristist me ei kirjuta, aga ta sai teenelise juristi aunimetuse juba enne, kui ta kohtunikuks sai. Tõsi küll, arbiter on midagi lähedast kohtunikule. Nähtavasti autasustati teda arbiteritöö eest. See, et ta juriskonsuldina ja kaasriosakonna juhatajana töötas, pole vist oluline. Sellepärast võiks ehk öelda "arbiter ja kohtunik". Või kui pidada kohtunikutööd kõige tähtsamaks, lihtsalt "kohtunik". Või siis näiteks "jurist, kes on töötanud arbiteri ja kohtunikuna".
Ma olen sellega nõus, et kui artikkel läbi lugeda, siis saab kõigest aru. Aga see lause on mõeldud ka nendele, kes ei kavatse artiklit läbi lugeda.
Üks nüanss on veel. Mulle tundub, et "jurist" võib öelda ka inimese kohta, kes enam ei tööta, aga "kohtunik" mitte.
Intuitsioon veab Sind paraku veidi alt. Kohtute seadus §3 lg 1: Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks.. Mõistagi võib inimene omal vabal tahtel kohtunikuametist loobuda ja siis on ta endine kohtunik, nt Allar Jõks või Rait Maruste. Pensioneerunud kohtunikke nimetatakse ka emeriitkohtunikeks. Aga põhimõtteliselt on tegemist eluaegse tiitliga. Umbes nagu suursaadik on suursaadik ka siis kui ta suursaadikuna enam ei tööta.--VillaK (arutelu) 9. juuli 2016, kell 01:04 (EEST)
Seda on muidugi hea teada, aga minu arusaamise järgi ei räägi see säte tiitlist. Pigem on see nagu paavst, kes nimetatakse ametisse eluks ajaks, ja kui ta ametist loobub, siis ta ei ole enam paavst ja tal pole ka paavstitiitlit. Kui ma eksin ja see on ikkagi ka tiitel, siis hoolimata tiitlist ei ole ta enam kohtunik, nii nagu Arnold Rüütel ei ole enam president. Nii et selline sõnastus on ikkagi eksitav, nagu oleks ka eksitav öelda, et Arnold Rüütel on president. Pigem võiks olla nii: "jurist, endine kohtunik". Andres (arutelu) 9. juuli 2016, kell 02:07 (EEST)
Mõistagi ei räägi see säte tiitlist, kuid ometi selgitab tiitli kasutamist. Vaadates asjadele natuke laiema pilguga, siis ei ole vast mõistlik kohtunike tituleeringu suhtes hakata sõnastama erireegleid. Vikipeedia, nagu ka EE ja teised entsüklopeediad, tituleerib inimesi jätkuvalt jalgpalluriteks, kergejõustiklasteks, lauljateks, näitlejateks, õpetajateks, ametnikeks jne-jne ka siis, kui nad enam ei hüppa kaugust, mängi jalgpalli, laula, õpeta või ole ametnikud. See on ilmselt praktiline, sest keegi ei suuda jooksvalt jälgida kõiki inimeste elukäigu sündmusi, kuid mingil elualal tegevuse lõpetamine ei pruugi ka olla järsk, ühekordne sündmus, vaid võib olla pikemaajalisem ja raskemalt fikseeritav eemaletõmbumine. Ent see on ka otstarbekas, sest elukutse või harrastus, mille kaudu isik on tähelepanuväärseks saanud, on muutunud isiku identiteedi oluliseks osaks, mis ei kao ka siis kui inimene mingis ametis või elualal enam aktiivne ei ole. Lihtsamalt öeldes: "Once a Singer, Always a Singer!" (kord laulja, alati laulja). Sestap tuleks pigem tituleeringut "endine" kasutada piiratud juhtudel – kui inimene on ise tõmmanud selge joone vahele oma endise ja praeguse tegevuse vahel (nt vaimulik, endine riigiametnik; inimõiguslane, endine KGB ohvitser jms) või siis on õiguskaitse- või muud organid isiku tegevuse ümber kvalifitseerinud (nt seltskonnategelane ja vanglakaristust kandev kurjategija, endine poliitik).
Lisanüanss on selles, et kui isik lahkub, siis tuleks hakata kõiki neid "endisi" ümber tituleerima, kuivõrd seda "endist" kommunikeerib siis "oli" ning formuleering "oli endine" oleks tõesti imelik.--VillaK (arutelu) 14. juuli 2016, kell 09:26 (EEST)
Olen üldiselt nõus. "Endine" tuleks öelda piiratud juhtumitel.
Sportlaste puhul öeldakse Vikipeedias minu teada küll järjekindlalt "endine". Võib juhtuda, et see mõnes artiklis on ununenud. Ma ei oska siin kriteeriumi sõnastada, aga "endine" pannakse juurde siis, kui ilma selleta tundub sõnastus eksitav.
Kui isik lahkub, siis vaadatakse kogu tekst üle ning "endine" võetakse muidugi ära. Andres (arutelu) 14. juuli 2016, kell 11:39 (EEST)
Ma ei hakka parandama, sest ma ei tea, kuidas parandada. Muidu ma oleksin juba parandanud. Andres (arutelu) 8. juuli 2016, kell 21:13 (EEST)
Siiski, asi ei ole mittearusaamises, vaid just imelikkuses, mis võib muidugi tekitada ka arusaamatuse tunde. See on umbes nagu valenoot, mis häirib. Andres (arutelu) 8. juuli 2016, kell 21:18 (EEST)

Palun vabandust, üks pisiasi veel. Riigikogu protokollist ei selgu, mis ajani ta kohtunik oli. Andres (arutelu) 8. juuli 2016, kell 21:16 (EEST)