Arutelu:Hing

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

tegin miski alguse... vaja muidugi parandada-täiendada-toimetada --Lulu 5. september 2006, kell 22:08 (UTC)


Võtsin välja "religioonides", sest see on liiane, pealegi sobib sisu poolest paremini link Usund. Andres 5. september 2006, kell 23:59 (UTC)


Praegu see artikkel küll filosoofia mõistest ei räägi. Andres 23. märts 2010, kell 18:38 (EET)Reply[vasta]

Siia peaks vist kuuluma ka jutt Aristotelese anima'test. --Kk (arutelu) 5. oktoober 2013, kell 22:59 (EEST)Reply[vasta]

Jah, kui jutt on filosoofia mõistest. Andres (arutelu) 6. oktoober 2013, kell 23:27 (EEST)Reply[vasta]

märksõna "hinged" võiks vist ka siia suunata, nt on "hinged" sünonüüm terminile "hingesandid"--Bioneer1 (arutelu) 31. detsember 2013, kell 11:24 (EET)Reply[vasta]


Hinge tasandid[muuda lähteteksti]

Inimese hing on kolmetasandiline:

  1. Emontsionaalne tasand - emotsioonid ja ihad
  2. Mentaalne tasand - mõtted, ideed, kujutlused, uskumused, ootused jne
  3. Identiteeditasand - minatunne ja maailmavaade - kelleks me ennast peame ja kuidas me suhestume teiste inimeste ja ümbritseva maailmaga.

Võib öelda, et hing on keha nähtamatu osa, nii nagu magnetväli on magneti nähtamatu osa. Meie hinges toimuv määrab selle, kuidas me oma keha kasutame. Jättes välised füüsilised ja hingelised mõjutused arvesse võtmata võime lihtustatult öelda, et hing kontrollib keha hierarhiliselt:

    • Keha käivitavaks jõuks on emotsioonid
    • Emotsioonide sisemised põhjused asuvad mentaalsetes protsessides - meie ettekujutuses selle kohta, et mis võib juhtuda või mitte juhtuda
    • Meie mõtted - mõttevabadus või kinnisideed, uskumused ja ootused on aga määratud ja piiratud meie hetke minatunde ja maailmavaatega.

Näiteks inimene, kes identifitseerib ennast ateistina, ei saa mõelda teatud religiiooseid mõtteid, tunda religioosseid tundeid ega käia süstemaatiliselt jumalateenistusel. Igat selgelt eristuvat inimgruppi iseloomustab teatud käitumine, mille taga on alati kollektiivse identiteedi omaksvõtt ning sellest tulenevad sarnased mõtte- ja emotsioonide mustrid. Üheks tuntumaks (vale)identiteediks on näiteks "ohver" - inimene, kes kardab ise otsuseid teha.

On levinud arvamus, et emotsioonid, mõtted ja identiteet on kuidagi aju poolt produtseeritud nähtused, kui selle kohta ei ole õnnestunud veenvaid tõendeid leida. Kui emotsioonid, mõtted ja identiteet oleksid füüsilist päritolu, siis peaks neid olema võimalik ka füüsiliselt muuta, kuid katsed pole seda kinnitanud. Kindlaks on aga tehtud seda, et emotsioonide tulemusena eritavad näärmed horrmoone ja mõtete tulemusena aktiviseerub aju teatud osades elektromagnetiline tegevus, kuid selget arusaama emotsioonide ja mõtete tekkemehanismi kohta ei ole.

Kui meie emotsioonid, mõtted ja minatunne on terviklikud ning harmoonilised, siis me tunneme ennast hästi - "hing hõiskab", mitte ei valuta. Kui aga meie hing ei ole terve, siis varem või hiljem väljendub see ka kehaliste kannatustena.

Võtsin välja, sest see on atribueerimata arvamus. Andres (arutelu) 3. jaanuar 2017, kell 12:26 (EET)Reply[vasta]

Eksitavad viited[muuda lähteteksti]

Alajaotuses "India kultuur" on järgmine lõik:

Budism ongi võtnud radikaalse seisukohal, et hinge sidumine materiaalse kehaga ning meele-keha kompleksi moodustamine on eksitus ja ebaõnn, mis tuleb kõrvaldada kohe ja selle edaspidine kordumine välistada. Seetõttu on budistlik meditatsiooni eesmärgiks meele täielik tühjendamine (Vipassana), hinge vabastamine, mis sisuliselt tähendab oma egost või mina-teadvusest loobumist (mokša praktika) ning emotsioonitu ja tahtetu kõrvaltvaataja positsiooni saavutamine. Viide: Heinrich Zimmer: Philosophie und Religion Indiens, Zürich 1961, S. 35–38, 50–55.

See lõik sisaldab vaieldavaid väiteid. Budismis on palju rohkem ja märksa erinevamaid seisukohti. Vipassana ei ole hinge vabastamine ega meele tühjendamine. Mokša ei ole budistlik termin. Lisatud viide on kopeeritud saksa wiki artiklist "Seele", aga mitte budismi alajaotusest, vaid alajaotusest "Indien", kus räägitakse hoopis millestki muust:

Die traditionellen Systeme, die die Existenz einer Seele, eines Selbst oder den Körper überdauernder geistiger Bestandteile des Lebewesens annehmen, betrachten die Verbindung der Seele mit materiellen Körpern bzw. die Bildung eines Geist-Körper-Komplexes als einen Fehler und ein Unglück, dessen endgültige Beseitigung und künftige Vermeidung angestrebt wird. Der Weg dazu ist die Behebung der Unwissenheit. Dies wird als Befreiung (moksha) aus dem Kreislauf bezeichnet und ist das Endziel der philosophischen oder religiösen Bestrebungen. [Heinrich Zimmer: Philosophie und Religion Indiens, Zürich 1961, S. 35–38, 50–55.]

Seesuguseid eksitavaid viiteid on veel teisigi. Oleks hea, kui viidataks ikka kontrollitavatele ja tegelikele allikatele ning ei esitataks kaheldava väärtusega seisukohti.--Lulu (arutelu) 28. märts 2020, kell 06:25 (EET)Reply[vasta]

Algallikas oli tõepoolest saksakeelne leht, kuid sealset teksti on oluliselt kontsentreeritud, et mõte selgemalt välja toodud. Samas ei hakanud kõiki sealseid viiteid siia lisama, vaid panin üksnes selle mis tundus kõige lähemalt katvat uut sõnastust. Varasemas variandis viited praktiliselt puudusid, kuidas neid nüüd on järsku vähe? --Pault (arutelu) 5. aprill 2020, kell 23:15 (EEST)Reply[vasta]