Arutelu:Hermann Göring

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Selle mehe nimi on de:Freiherr Manfred Albrecht von Richthofen, lühidalt Freiherr von Richthofen või Manfred von Richthofen. "parun Freiker Richthoffen" on mõttetus.

Nõus oli teine vabatõlge võõrkeelest, NOSSER 29. oktoober 2008, kell 11:04 (UTC)

Eks minu kohus ole sellistele detailidele tähelepanu juhtida.

See, mis 1923 toimus, ei olnud Kappi putsh (nimetatakse vist õllesaaliputshiks), Kappi putsh toimus varem (mäletatavasti 1920).

huvitav, kuidas saadakse rittmeistrist kapten ja hauptmannist leitnant? kuna siin tänasel päeval on olnud märgata juba päris mitu küsitavust ja pole kindel, et jamadest lahti on saadud, siis panin artiklile toimetamismärkuse, sest mine tea, kui usaldatav see ülejäänugi on.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 21. november 2016, kell 12:24 (EET)[vasta]

Ta oli loomakaitsja: https://en.wikipedia.org/wiki/Animal_welfare_in_Nazi_Germany --217.71.44.21 31. mai 2017, kell 01:02 (EEST)[vasta]

Võimalik, kuid sellisest asjast tuleks kõigepealt artiklis kirjutada ja lisada usaldusväärne viide. Ning kategoriseerimisel peaks ikka mingi loogika ja mõõdutunne ka olema. See, et näiteks Hitler on kirjutanud vähemalt ühe raamatu ja joonistanud vähemalt ühe pildi, ei tee temast veel kirjanikku või kunstnikku.--Andrus Kallastu (arutelu) 31. mai 2017, kell 10:45 (EEST)[vasta]

Tsitaadid tuleb tõlkida. Artiklis peaks rääkima ainult sellest, mis käib üldiselt Göringi kohta, muud asjad peaksid olema mujal. Andres (arutelu) 29. september 2017, kell 08:18 (EEST)[vasta]

See loomakaitsejutt pole teemakohane, aga lihtsalt kustutada pole produktiivne, sellele tuleb koht leida. Andres (arutelu) 7. oktoober 2017, kell 14:32 (EEST)[vasta]

Loomakaitse natsionaalsotsialitlikul Saksamaal[muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Reichstierschutzgesetz

Hitler ja mõned tema lähimad saatjad suhtusid osadesse loomadesse tähelepanuga. Nii võetud tema eestvedamisel natsionaalsotsialistlikul Saksamaal esmakordselt maailmas vastu loomakaitse seadus[1] - Reichstierschutzgesetz.

1931. aastal tegi NSDAP Riigipäevale ettepaneku vivisektsiooni keelustamiseks, kuid see ei läinud läbi.

1933. kui Hitler võimule tuli hakati kibekiirelt tegelema loomade hukkamise keeluga, ilma neid tuimestamata.

Hermann Göring, 1934-1945 riigi peametsaülem ja esikütt[2], kes pidas 1940. aastast koduloomadena taltsaid noori lõvisid, kes pärinesid Berliini loomaaiast, keelustas kommertsiaalse loomapüügi ja kehtestas ranged piirangud küttimisele. Göring keelustas merivähkide ja krabide keetmise. Ühe allika kohaselt olla saatnud ühe kalamehe, kes lõikunud söödakonna, koonduslaagrisse.

24. novembril 1933. aastal jõustunud natsionaalsotsialistlikul Saksamaal Reichstierschutzgesetz[3][4]

Fail:AnimalRightsNaziGermany.jpg
Laboriloomade Hitleri-tervitus Hermann Göringile vivisektsiooni keelustamise eest. Karikatuur Kladderadatsch, september 1933.

Göring keelustas vivisektsiooni ja lausus, et need, kes:

„ "still think they can continue to treat animals as inanimate property" saadetakse natsionaalsotsilistlikesse koonduslaagritesse. “

[5]

Andres (arutelu) 7. oktoober 2017, kell 16:54 (EEST)[vasta]

  1. ↑ Kershaw, Ian (2008). Hitler: A Biography, W.W. Norton & Co. ISBN 0-393-06757-2
  2. ↑ (Eberle ja Uhl, 2006:431
  3. ↑ Boria Sax (2000). Animals in the Third Reich: Pets, Scapegoats, and the Holocaust. Continuum International Publishing Group. Lk 179. ISBN 0-8264-1289-0.
  4. ↑ Luc Ferry (1995). The New Ecological Order. University of Chicago Press. Lk 91. ISBN 0-226-24483-0.
  5. ↑ Arnold Arluke, Clinton Sanders (1996). Regarding Animals. Temple University Press. Lk 133. ISBN 1-56639-441-4.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Arutelu:Hermann_Göring&oldid=4761603"