Arutelu:Habesamblik
See artikkel on poolik ju. --Andres (arutelu) 4. november 2023, kell 21:32 (EET)
Alguses tuleb öelda, mis artikli teema on. Kas see räägib samblike perekonnast? --Andres (arutelu) 15. november 2023, kell 01:00 (EET)
Ma eemaldasin jutu, mis ei kuulu selle artikli teema alla. Palun mitte seda tagasi panna. --Andres (arutelu) 15. november 2023, kell 18:43 (EET)
Mida teha, kui inimene paneb mitteteemakohase jutu korduvalt tagasi? --Andres (arutelu) 18. november 2023, kell 01:52 (EET)
Ja normaalne hädapärane algus on ka ära võetud. See ajab vihale. Me ei pea igasugust sodi siia vastu võtma. Kui see on üliõpilastöö, võiks ju tänulik olla, et keegi aitab teha. See on viki ju. Siin on ka oma nõuded. --Andres (arutelu) 18. november 2023, kell 01:54 (EET)
- Lisasin alguse, millets jutt räägib. Tegemist on üliõpilase tööga. Mis on mittevajalik jutt, kui on toodud ära, miks on samblikust jutt. Habesambliku kui teiste samblikut organismi ehitus on sama. 91.129.108.244 18. november 2023, kell 23:47 (EET)
- Igasugune töö Vikipeedias on koostöö teiste kasutajatega ja seda tehakse lugejate jaoks, mitte selleks, et üliõpilased saaksid oma tööd tehtud. Hindaja saab artikli ajaloost vaadata, mis on kelle kirjutatud. Kui ta seda juhtumisi tähele ei pane, seda parem üliõpilasele, sest tema töö on paremaks tehtud.
- Sambliku ja sambla erinevusest ega sellest, mis on samblik, ei ole selles artiklis tarvis rääkida. See on eraldi artikli teema. Kui teema on samblikud, tuleb rääkida samblikest üldse. Kui teema on habesamblik, siis tuleb rääkida habesamblikust, selle iseärasustest. Sellest, mis käib kõikide samblike kohta, pole siin tarvis rääkida. See on selleks, et lugeja saaks võimalikult lihtsalt kätte selle, mis teda parajasti huvitab. Linkide kaudu saab ta üle minna teistesse artiklitesse. --Andres (arutelu) 19. november 2023, kell 00:16 (EET)
Yliõpilastööd võiks vormistada sedasi, et regada omale eraldi kasutaja ja kasutada siis liivakasti. Vt lähemalt siit: Vikipeedia:Liivakast. Teine võimalus on see materjal teisaldada mustandite nimeruumi, kuhu see õigupoolest kuulubki. Artikli nimeruumis olevatest asjadest tuleb yleliigne loomulikult eemaldada. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 21. november 2023, kell 01:27 (EET)
- kui on veel mingi osa puudu siis lisage. Palun mitte teksti muuta ja peatükke jätta sammaks. Ühesünaga kui on kuskil vormistus osas teha siis palun viige need ellu 2001:7D0:84FF:8780:E916:A2DD:F9F:1445 24. november 2023, kell 00:40 (EET)
- Palun muutge ära, mis ei vasta nõutekohasele. Kahjuks ma ei oska muuta neid ja ei tea, mis ei ole nõtekohane 91.129.107.143 17. detsember 2023, kell 16:48 (EET)
Tagasiside[muuda lähteteksti]
Üleliigsed sulud maha ja asendada sidekriips mõttekriipsuga: „mis jaguneb sugukonda (Parmeliaceae), täpsemalt (Usnea) almaperekonda- sinna kuuluvad kõik…“
Palju kirja- ja sõnastusvigu, nt:
„Eestis elavad habesamblikud, mis on kõige liigrikkamad ja esinduslikud“
„rahapärased nimetused“
„Selts Liudsamblikulaadse (Lecanorales)“
„Habesambliku vegatiivseks kehaks nimetatakse talluseks (annab kuju seeneniitide põimik), mis ei ole eristunud varreks, juureks ja lehtedeks. Tallus meenutab vanataadi habet, mis on kujult põõsjast, habejast, rippuvat või tõusevat.“
„Pealmine kollakasroheline koorekihi all on hõredam“
„Habesambliku tunneb ära põõsakujulise allapoole rippuva valkjaskollase keskjuhe talluse järgi“
„Habesamblikd jagunevad oma kasvutüübilt kahte suurde rühma - põõsasteks ja rippuvatesk.“
„Eestis kasvavad habesamblikud jagunevad talluse kuju poolest kahte rühma: väikesed ( kuni 6-7 cm ), enam-vähem niisama pika kui laia tallusega, lühikesed liigid ning selgelt rippuva tallusega liigid, millel talluse pikkus ( kuni 40 cm ) ületab pea kaks korda laiust. Lühikese tallusega habesamblik on kahar-habesamblik ja varshabesamblik Eestis väga tavalised, ka pole nad eriti tundlikud õhu happelise saastatuse suhtes ning võivad seetõttu esineda ka linnaparkides, taluõuedes, maanteede ääres. Teised habesambliku pika tallusega on seevastu võrdlemisi saastetundlikud.“
„Habesambliku tarvitamist meditsiinist pärinevad aegadest, mil rahvameditsiinis rakendati järgmist põhimõtet: looja on õiged ravivahendid inimese tarvis ära märgistanud ehk ravivtaimed kas meenutavad oma välimuselt haiget elundid või on mingil moel seostava haiguse kujuga.“
„Sellest tulenevalt ongi usutud, et langetõve korral tuleb kasutada vahendist (mõeldakse pealuut), kus ravimi valmistamiseks kasutatakse habesamblikkut ja kivi - lapiksamblikkut (Paremelia saxatilis), mis on kasvanud inimese pealuul. segu maksis kulla hinda, kuid tänapäeval kuulub ravivtaimede hulka islandi käokärv, kuid on aeg-ajalt saadav veel sambliketest valmistatud preparaat ehk naatriumusiinaat ehk usiinhapp naatriumsool nimega esialgse nimega binaan. Ühesõnaga on prepraadi valmistamisel lähteaineks (usiinhappe C18H16O7), mis leidu habesambliku perekonna liigid ja on sobivam, sest leidub kõrges kontsentratsioonis ja habesambliku levik küllatki ulatuslik: nei esineb väga erinevates taimkattevööndites alates metsatundrast kuni subtroopiliste metsadeni.“
„Selleks, et neid kahte perekonda eristada, kasutatakse kahte lihtsat tunnust . Habesamblikud on näha ühetaolist valkjaskollast värvi keskjuhe , aga narmassamblikel on hall või pruun kuni must tallus. Teiseks on habesamblike harude keskosa venitamisel näha peenike valge keskjuhe , narmassamblike harud katkevad venitamisel tavaliselt kohe, sest neil puudub elastne keskjuhe. Śeega oleme kahe tunnuse abil eristada habesambliku perekonda teistest perekondadest:
· valkjaskollane värvi keskjuhe
· katkematu keskjuhtme olemasolu hardue keskosas“
„Samblikutega, sealhulgas ka habesambliku perkonna liigidega, saab määrata õhu puhtust ja seda meetodi nimetatakse bioindikatsiooniks.“
„Eestis esinevad liigid on primaarses ehk esmased seeneniidistikud, mis kasvavad okas- ja lehtpuu koorel või puidul, harvem ka graniitkivil.“
Liikide nimekirjas osa liikide puhul sidekriipsu asemel kasutatud mõttekriipsu.
Kasutatud kirjandus poolikult vormistatud: vt. Vikipeedia:Viitamine – Vikipeedia (wikipedia.org)
Ladina k nimi kursiivi: Trebouxia.
Võimalusel kasuta mõistete puhul linkimist selle asemel, et oma tekstis pikalt lahti kirjutada: Nt siin: „Harudel kinnituvad sageli fibrillid, mis on peenikesed külgmised väljakasvud. Pea- ja külgharudel võivad esineda näsad, papillid. Papillid on väikesed, madalad peamiselt koorkihist koosnevad väljakasvud harude pinnal. Soraalid on koorkihita ala sambliku tallusel, kus asub soreedide kogumik. Isiid on sambliku vegatiivse paljunemise vahend.“ E.Rj23 (arutelu) 2. jaanuar 2024, kell 10:23 (EET)
- Tegin muudatused ära. Kahjuks kõiki viiteid ei osanud vikipeedia artikli reegli järgi (ei leidnud vajalikke andmeid). Palun tehke need ise. 2001:7D0:84FF:8780:D96E:9EB9:FAA6:A0C5 26. jaanuar 2024, kell 18:51 (EET)
- Viisin parandused sisse. 2001:7D0:84FF:8780:BD64:8B6D:5CC8:366 27. jaanuar 2024, kell 16:11 (EET)
- Märksa parem, kuid kirja- ja trükivigu ikka esineb - nt tunnuste ptk eelviimases lõigus, samuti lause "Mitte ajada sassi sambliku ja samblaka segamini ehk need on kaks erinevat mõistet", lause keskel liigi nimi suure tähega jms. E.Rj23 (arutelu) 31. jaanuar 2024, kell 17:44 (EET)
Kustutasin algusest tühjad väited, näiteks, et kõik Eesti habesamlbikud kuuluvad sellesse perekonda. Kui perekonna nimi ongi habesamblik, siis on see iseenesest mõistetav. Samuti polnud viidatud Eesti pisisamblike määrajas kirjas, et tegemist oleks Eesti kõige liigirikkama samblikeperekonnaga. Marko.Eesti (arutelu) 3. veebruar 2024, kell 17:50 (EET)3. veebruar 2024, kell 17:49 (EET)