Arutelu:Eesti erakonnad vasak-parem-skaalal

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Väidetavasti ütlevad kõik asjatundjad, et Res Publical puudub ideoloogia.

Mida politoloogias üldse ideoloogiaks nimetatakse? Andres 15:35, 26 Mar 2004 (UTC)

Mõttemalli. Mõtelist tervikut maailma asjade kohta.Juhan 17:03, 14 Aug 2004 (UTC)

Mõned politoloogid on soovitanud erakondi "positsioneerida" ka teisiti, nt kahel ristuval teljel. Neist üks mõõdab majandusvabadust (vastuvõetavat riigipoolset sekkumist majandusse) ning selle ühte äärmusse võiks paigutada kommunistid ja teise majandusliberaalid. Teine on sotsiaalse liberaalsuse-konservatiivsuse telg, mis mõõdab soovitava kontrolli määra inimese isikliku elu valikute üle ning selle ühes otsas on anarhistid ja teises otsas fašistid. http://www.politicalcompass.org/

Sellises artiklis ei saa esitada kirjutaja isiklikku seisukohta, vaid tuleb anda ülevaade olemasolevatest käsitlustest. Andres 06:37, 16 august 2005 (UTC)
Mulle tundub, et hetkel (võibolla kui välja jätta erakondade paigutus, mis on vaieldav) on artikli sisu suhteliselt neutraalne ja üldtunnustatud. A ma pole muidugi spetsialist.--Boy 07:33, 16 august 2005 (UTC)
Eeskätt erakondade paigutust ma peangi silmas. Üldist juttu võib mujal rääkida. Andres 07:51, 16 august 2005 (UTC)
.               Isevalitseja
.                   ^
.                   |
.  Riik <--------------------------> Üksikisik
.                   |
.                   v
.               Rahva võim
.
See on klaasikaline vaatamine telgedele.
Tavakõnes ei mainita vertikaaltelgi seepärast, et autokraatial
ja klikkidel ei ole ei ole kohta demokraatlikus riigi ja ühiskonnakorralduses.
Normaaloludes liigub pendel kellalauajärgi 5 ja 7 vahel ning
demokraatia arenedes on näha, kuipalju arvestatakse ühksikute
vähemusgruppide arvamusega, sellega saab hinnata demokraatia tugevust.

Pakuks natuke teitsugused teljed (või õieti kolmnurga) mis rohkem reaalsusega seotud.

.                                 Teiste tööst ülihästi elajate (eliidi) huvid = Liberaalsus
.                                                          ^
.                                                          |
.                                                          |
.  Puuduse ksannatajate huvid = Vasakpoolsus <--------------------------> Oma tööst hästi elajate huvid = Parempoolsus

On kaks konkureerivat viisi kuidas rahvast õnnelikuks teha - Vasakpoolsete viis - "Igaühele võrdselt" ja Parempoolsete viis - "Igaühele vastavalt välja teenitule". Lisaks sellele on eliit keda rahvas ei huvita ja kellel on hoopis oma huvid. Demokraatias ei peaks eliidil kohta olema aga ärgem alainnakem raha võimu, tegelikult on nad vägagi tugevalt esindatud. Kuna puhtaid liberaale keegi ei valiks siis ostavad nad parem ja vasakpoolsed parteid üles ning need muutuvad paremliberaalseteks ja vasakliberaalseteks. Ühtlasi nihkuvad nad ka keskele kokku muutudes tsentristlikeks-populistlikesks (lubadused rahvale on vaid vahend võimule saamiseks et siis oma tegelikke eesmärke realiseerima asuda).

Aärmuslikud vaskpoolsed on loomulikult kommunistid, siis tulevad mõõdukamad sotsialistid. Äärmuslikud parempoolsed on anarhistid. Fašistid on vasakpoolsed, nad on ju lihtsalt sotsialistid kes on lisaks natsionalistlikud. Vasakpoolsetele on üldse iseloomulik suur kontrollivajadus ja tugev riik, see on vajalik rikkuste ümberjagamiseks. Äärmuslik liberaalsus on eliidi diktatuur ja ka neile on iseloomulik suur kontrolivajadus ja tugev riik mis on samuti vajalik rikkuste ümberjagamiseks. Selle tõttu saavad nad vasakpoolsetega vägagi hästi läbi, erinevus on vaid selles kellele rikkusi ümber jagatakse. N liidu kommunistlik partei klassifitseerub vasakliberaalseks, ka nemad jagasid rikkusi ümber parteieliidi kasuks.


Pakun, et esimene lause võiks olla:
ON hetkel: Vasakpoolsust iseloomustab püüd sotsiaalse ja majandusliku võrdsuse poole
VÕIKS olla: Vasakpoolsust iseloomustab püüd riigi kaudu teostada sotsiaalset
ja majanduslikku võrdsustamist.
Isiklikud poliitikateooriad tuleks avaldada mujal, mitte asuda neid Vikipeedias propageerima. --Oop (arutelu) 13. veebruar 2013, kell 16:04 (EET)
Suurema osaga muudatustest, mille ma tyhistasin, pole midagi mõistlikku peale hakata, isegi õigekiri lonkab mõlemat jalga. Paar iva seal siiski oli (nt et roheliste ja piraatide juhtumeid peaks kirjeldama, nii nende endi arvamust kui ka politoloogide analyyse). Artikkel on yldse kesine ja vääriks korralikku läbikirjutamist. --Oop (arutelu) 13. veebruar 2013, kell 16:07 (EET)

Kuidas viimastesse muudatustesse suhtuda? Velirand (arutelu) 25. jaanuar 2018, kell 14:42 (EET)

Need on vaieldavad. Võib-olla pole seda artiklit üldse tarvis. Andres (arutelu) 25. jaanuar 2018, kell 20:23 (EET)
Ma arvan, et see erakondade liigitamise tabel on täiesti vale seal, ning kajastab pigem seda, kuidas erakonnad ennast kipuvad nimetama. Kui lugeda aga konkreetselt parteide põhikirju ja valimislubadusi, ei ole võimalik neid erakondi niiviisi sellele skaalale panna. Suuremat riigi kontrolli ja suuri sotsiaalseid tagatisi lubav EKRE, ei saa olla parempoolne erakond, eriti kui natsionaalsus ei ole üldse teema, mis väljedaks tegeliku vasak-parempoolsust. Samamoodi, on vaieldavad paljud teised erakonnad, kuid kuidas on EKRE liigutatud täiesti vasakult servast paremasse serva?
See artikkel vajab muutmist ja on vaieldav, ning siin võiks pigem hinnangu anda, mõni tegelikult majandust ja majandusajalugu tundev inimene. Võib-olla oleks ka mõne erapooliku ajalugu tundva politoloogi abi vaja.
Preagusel kujul võiks see artikkel olemata olla, sest see on üdini väär. Eksimusi on ka definitsioonis.
Palun allkirjasta oma postitused nelja tildega ~~~~.
EKRE on seepärast liigitatud parempoolseks, et allikad kirjeldavad seda parteid nii. Me tugineme avaldatud allikatele, mitte anonüümsete kasutajate arusaamale.Miacek (arutelu) 13. jaanuar 2019, kell 20:19 (EET)
Millised allikad? Siis tuleks need liigitused mõne viitega kellegi arvamusest märkida, ma kahtlen, et on olemas mõni usaldusväärne allikas, kes liigitaks erakondi skaalal niiviisi. See on üsna hägune maailm kahjuks tänapäeva poliitmaastikul. Mingeid jooni saab siiski tuua, kuid praegune liigitus on vastuolus definitsiooniga, ning peegeldab mõne erakonna tahet sellisena ennast reklaamida või artikli kirjutaja ebapädevust või tahtliku moonutamist. Põhimõtteliselt ei asu ükski erakond päris õigel kohal, selles artiklis, kuid tõsi on see, et EKRE on paigutatud lausa vastasuunda. https://poliitika.postimees.ee/4206425/politoloogid-eesti-erakondadel-puudub-kindel-maailmavaade
Ma võin vabalt tuua, kümneid viiteid politoloogidelt, majandusinimestelt, ühiskonnateadlastelt. Kas Te leiate mõne usaldusväärse vastupidise viite? Palun esitage need vähemalt aruteluski!
Veel kord: palun õpi oma postitusi vormistama ja allikrjasta need nelja tildega (~).
Just täna tehti EKREt käsitlevasse artiklisse rida muudatusi, allikatega varustatud seejuures, millega liigitati partei parempoolsest ümber paremäärmuslikuks.
Need liigitamise probleemid ju vaid rõhutavad seda, et on vaja kahte telge, nagu käesolevas artiklis on püütud pakkuda. Üks telg on majanduslik vasakpoolsus-parempoolsus / või: interventsionism-laissez-faire; teine aga libertaarlus-autoritaarsus / või: progressiivsed-konservatiivsed väärtused. Segadus tuleneb sageli just sellest, et kasutatakse ainult ühte telge, viidates mõlemale, tehakse seda läbisegi või ebajärjekindlalt. Miacek (arutelu) 17. jaanuar 2019, kell 22:51 (EET)
Paraku tuleb tõdeda, et: 1) ehkki suurem osa asjatundjaid hakkab ühedimensionaalset skaalat nähes oigama ja mörisema nagu zombid "Kurjade koolnukeste" filmisarjas, on parema ja vasaku skaala kasutamise suhtes vähemalt mingi konsensus, teiste dimensioonide kirjeldused aga varieeruvad erialakirjanduses sama laialt nagu Andra Veidemanni parteiline kuuluvus; 2) teisi skaalasid käsitledes ei vasta käesoleva artikli sisu pealkirjale. Seega on kaks halba võimalust: 1) jätta siia üksnes parem-vasaku hinnangute refereeringud ja viia Eesti erakondade muud liigitused kuhugi mujale (kuhu?); 2) loobuda Prantsuse revolutsiooni pärandist ja panna artiklile ebamäärasem pealkiri (milline?). --Ehitaja (arutelu) 18. jaanuar 2019, kell 11:23 (EET)

Huvitav, siin pole üldse viiteid. Siin oleks võimalik eristada majanduslikku ja poliitilist vasak- ja parempoolsust, ka viidetele toetudes. Peale selle võib refereerida üldistavaid hinnanguid; kui need lahknevad, siis ka lahknevust kajastada. Andres (arutelu) 19. jaanuar 2019, kell 10:32 (EET)